Vandeadvokaat Mari Männiko kaotas kohtus, Delfi juhatuse liikmed maksavad 1, 6 miljonit kohtukulusid
Vandeadvokaat Mari Männiko kaotab kohtus, Delfi juhatuse liikmed maksavad 400 000 eur kohtukulusid igaüks kokku 1, 6 miljonit.
Mari Männiko ohvrid on Argo Virkebau, Erle Laak-Sepp, AS Õhtuleht Kirjastus juhatuse liige Erik Heinsaar , Süüdimatu Merle Viirmaa-Treifeldt, Eesti Meediaettevõtete Liidu juht, Kaotasid kohtus ja maksavad ise kõik kinni ja jäävad ka tööst ilma.
Vandeadvokaat Mari Männiko tüssab kliente seades oma kasumi ahnuse klientide heaolust kõrgemale. Advokaadibüroo HEED Entsik OÜ Vandeadvokaat Mari Männiko seab ettevõtte kasumi esikohale ju “unustab” oma klientidele Delfi Meedia AS-le, AS-le Õhtuleht Kirjastus ja Eesti Meediaettevõtete Liidule anda päriselt head nõu. Selle asemel kasseerib sisse 160 eur tunnis tööga, mis uinutab kliente ja toob neile ja nende töötajatele tulevikus õiguskulusid kümme aastat. Samuti kaotavad töötajad maine, usalduse ja hea nime.
Käesolevas artiklis on lisaks avaldatud kogu nimekiri isikutest (jooksvalt täieneb), kes ei tunne põhiseadust, arvavad, et neile seadused ei kehti, kuna on tugevamal võimu positsioonil Meedia korruptsioon.
Artiklis on lisaks avaldatud kogu nimekiri avalikest teenistujatest, kes ei tunne seadust, mis jooksvalt täieneb.
Loo pealkiri , sissejuhatus ja pilt on Satiir.
EKSPERIMENT
Käesolev lugu on ajakirjanduslik eksperiment. Eksperimendi aluseks on tõestisündinud lugu, kus 5-10 aasta jooksul 30 erineva interneti veebilingi kaudu on alusetult, tõendeid ja süüdimõistvaid kohtuotsuseid omamata rikutud eraisiku (kannataja selles eksperimendis on Annika Urm) mainet ja hävitatud tema võimalused saada elukutselist tööd, kasutada kvaliteetseks eluks kõiki finants ja toetuste instrumente, teha karjääri ja tegeleda ettevõtlusega. Pealkirjad on isikut halvustavad, isiku mainet kahjustavad, võtnud ära võimaluse töötada erialasel tööl ja pealkirjad on süüdimõistvad (ilma kohtuotsuseta) kuritegudes, mida kannataja pole korda saatnud. Kannatajaks on lisaks ka Annika Urm lapsed, pereliikmed, sugulased, sõbrad ja nimekaimud (Eestis on kokku kolm Annika Urm nimelist isikut).
Kahjukannatajat süüdimõistvad ja mainet kahjustavad pealkirjad on külge pandud meediaettevõtete töötajate-ajakirjanike poolt ja meelevaldselt nad süüdistavad või loovad kahtlused kuritegudes, mida kannataja pole korda saatnud – pole tõendeid ja pole kohtus süüdi mõistetud.
Ajakirjanike poolt süüdimõistmine on grupiviisiline ja korduv koos jätkulugudega, mis tuletatakse eelmistest lugudest.
Mari Männiko on andnud selleks eksperimendiks loa sellel hetkel kui ta aitas kaasa või ei takistanud Annika Urmi kohta korduvalt valeandmete ja faktivigade avaldamist ning osales grupiviisilises tühistamises meediaväljaannete poolt.
Eksperimendi tingimused on, et Mari Männiko kuritegudega seostatud pealkiri, ilmuks vähemalt 5 erineval domeenil veebiväljaandes, uudiste kanalis, blogides, nii välismaal kui Eestis ja kindlasti peab olema lugu avaldatud 2 korda samal päeval. Domeenid peavad olema erinevate isikute kontrolli all. Samuti peavad olema osad uudiste lingid ka URLid millel on ainult pealkiri ja pilt. Et inimesed ei saaks lugeda mis on sisu.
Siinkohal otsime isikuid kes saaks avaldada sama eksperimenti erinevates meediaväljaannetes, blogides ja veebilehtedel.
Eksperiment viiakse läbi paljude inimestega, nendega, kes on andnud kas teadlikult või oma teadmata selleks loa, osalenud Annika Urmi grupiviisilises korduvas tühistamises ja laimukampaanias ja kes on eiranud süütuse presumptsiooni.
Eksperimendi nimekiri täieneb ja neid isikuid on tänaseks juba üle 100. Nimekiri täieneb kohtuprotsessides ja kirjavahetustes osalevate isikutega, kus Annika Urm nõuab oma maine kahjustamise lõpetamist.
Alustame eksperimenti advokaatidega, meediaväljaannete juhatajatega, ajakirjanikega, pressinõukogu liikmetega. Samuti kuuluvad siia kõik avalikud teenistujad, kes on võtnud endale erinevad rollid: kohtunikud, politseinikud, uurijad, andmekaitse, konkurentsiameti, õiguskantsleri ja presidendini välja, samuti ka kõik need, kes on laimu- ja süüdimõistmise kampaania ette valmistanud, elluviijad ja kes pole suutnud ka seda kahjutegevust takistada ja lõpetada. Just need isikud, kes on viimase 12 kuu jooksul kõige sellega seotud olnud otseselt või kaudselt. Samuti kohtujuristid ja täideviijad, kes on neile dokumentidele alla kirjutanud või vastu võtnud.
Mida me uurime eksperimendi käigus ja millistele küsimustele otsime vastuseid:
- Kuidas mõjutab veebiväljaannetes koduvalt ilmunud kuritegevusega seotud pealkirjad isikute elusid pikema aja jooksul, minimaalselt 5 aastat?
- Kuidas tunneb subjekt, kui peab pidevalt selgitusi andma internetis leiduvate pealkirjade kohta. Kuidas see mõjutab nimekaime, pereliikmeid, sugulasi, töökaaslaseid, sõpru.
- Kuidas ja millise ajaga jõuavad pealkirjad SEO otsingu tulemustes esikümnesse Googles?
- Kuidas mõjutavad pealkirjad ja pildid isikute võimet tööle saada, karjääri teha, kas on nad kliente kaotanud, kuidas on see mõjutanud nende tervist ja elukvaliteeti?
- Kas isikul jääb alles töökoht, või jääb töötuks ja kas ta saab oma erialal enam tööd või üldse mingit tööd?
- Kuidas see mõjutab isiku sotsiaalseid suhteid?
- Kuidas see mõjutab isiku usaldusväärsust eluliselt vajalike lepingu sõlmimistel (rent, üür, liising, sideteenused,..) või finantsasutustega suheldes?
- Kuidas mõjutab korduv grupiviisiline tühistamine isiku tervist pikema aja jooksul?
- Selgitame välja kui suur on negatiivse mõju vahe kas subjekt on korduvalt tühistatud Eesti suurimates meediaväljaannetes või väiksematel veebilehtedel
Mis on Annika Urmi ja Advokaadibüroo HEED Entsik OÜ Vandeadvokaat Mari Männiko vaheline seos?
AS-i Õhtuleht Kirjastust, DELFI Meedia OÜ ja Eesti Meediaettevõtete Liitu nõustab Advokaadibüroo HEED Entsik OÜ, vandeadvokaat Mari Männiko!
Annika Urm ei ole olnud kohtu all ega süüdi mõistetud finantskuritegudes ega ka kellegi petmises, varastamises või valetamises. Erik Heinsaar ja Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, kes on vastutav isik Õhtulehe veebis ilmunud lugudele, mis väidavad vastupidist!
Erik Heinsaar, Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov ja toimetaja Keit Paju rikuvad süütuse presumptsiooni, ajakirjanduse eetika koodeksit ja Eesti Vabariigi põhiseadust!
Annika Urm on pöördunud kohtusse. Õhtulehe veebis ilmunud artiklite pealkirjade tõttu on Annika Urm töötu ja tal pole olnud võimalik maksta riigilõive! Ta on taotlenud riigilõivu vabastust kuid korrumpeerunud ja ebapädevad avalikud teenistujad (need on nimekirjas) on need avaldused tagasi lükanud. Riigilõivude summa 5 x 650 eur ja lisaks ka juriidilised kulud. Riigilõivu vabastus Põhiseaduses, et igal inimesel on õigus ausale kohtumõistmisele, on ainult sõnakõlks.
AS Õhtuleht Kirjastuse vastutavad isikud on Erik Heinsaar, Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov ja toimetaja Keit Paju – kes on lugude autor – ja nad kõik koos vastutavad nende lugude ilmumise eest:
- See pole ajakirjandus
AJAKIRJANDUS:
Ajakirjandust luuakse avalikkuse jaoks, see teenib ühiskonda. Ülejäänud meediast eristab seda vastutus. Ajakirjandus vastutab, et sinuni jõuaks kontrollitud ja ajalik ehk päevakajaline info. Sellest ka sõna – aja kirjandus. Ajakirjandus tugineb kontrollitud faktidel ja seda on toimetatud, et see oleks täpne ja usaldusväärne. Kõige olulisem – ajakirjandus on natukene nagu teaduslik katse. Seda peab olema võimalik kontrollida ja uutes tingimustes taasluua. Sest faktid jäävad ju samaks.
Annika Urm pole kunagi raamatupidamise ega finantspettuses süüdi mõistetud, samuti pole teda üheski teises kuriteos süüdi mõistetud. Suurem osa Annika Urm kohta avaldatud uudiste pealkirjad on aga just nendes kuritegudes süüdimõistvad või vihjavad, millega on Annika Urm ühiskonnast välja „heidetud“ kui petis raamatupidaja ja jätkulugudes nimetatakse korduvalt petiseks.
AVALDATUD:
ENNE SAADET- Tegemist on sisuturundusliku reklaami artikliga, kus on kasutatud reklaamiks ilma loata Annika Urmi isikuandmeid
ENNE saadet 29.11.2016 kl 15.23 ilmus Õhtulehe veebilehel artikkel pealkirjaga Täna „Radaris“: Kaval raamatupidaja, kelle tõttu on rahast ilma jäänud mitmed seltskonnastaarid, vt https://elu.ohtuleht.ee/773579/tana-radaris-kaval-raamatupidaja-kelle-tottu-on-rahast-ilma-jaanud-mitmed-seltskonnastaarid
Pealkirjast nähtub, et ajakirjanik ja meediaväljaanne on endale võtnud kohtuniku volituse ja mõistnud Annika Urmi süüdi varguses ja pettuses.
PEALE saadet 29.11.2016 kl 22.23 järgnes sellele juba uus artikkel „Radar“: raamatupidaja Annika Urm varastas firma ja veebilehe, kuid eitab oma süüd. https://elu.ohtuleht.ee/773658/radar-raamatupidaja-annika-urm-varastas-firma-ja-veebilehe-kuid-eitab-oma-suud
„Raamatupidaja Annika Urm varastas“, st tegemist on ebaausa raamatupidajaga
Annika Urm varastas firma ja veebilehe. Artiklist ei selgu isegi, mis firma ja veebilehe Annika Urm varastas aga Õhtulehe artikkel kindlalt väidab, et vargused on kindlalt toime pandud.
Kõiksugused süüdistused Annika Urmi suunas nimetatud artiklites on ebaõiged. Objektiivne hinnang: kui segada tõepärased ja kontrollitavad faktid valega, mida pole lugejal võimalik kontrollida, muutub kogu esitatu keskpärase lugeja jaoks tajutavaks tõeks. Artiklites on selgesti näha, et Annika Urmi süüdistavas vormis esitatud väidete taga puuduvad faktipõhised tõendid. Artiklite avaldamiste hetkest alates hakkas hageja majanduslik seis üha kesisemaks muutuma, sest inimesed pidasid nimetatud artiklitele tuginedes Annika Urmi ebausaldusväärseks. Hakkas kasvama erinevas vormis kahju (majanduslik kahju, sotsiaalne kahju, psühholoogiline kahju, isikliku elu aja hõive kahju jne).
GOOGLE otsingumootori SEO äri
See pole ajakirjandus, see on Google’i otsingumootori SEO äri, mida tehakse minu arvel täiesti teadlikult ja tahtlikult. Ajakirjandusvabaduse sildi all kaitstakse seega tegelikult Google SEO äri, sest isikuid ei otsita mitte ajakirjandusväljaande veebilehelt vaid otsingumootorist.
See ei ole ajakirjandus, see on raha teenimine teise inimese au ja hea nime arvelt. See on kelmus!
Artiklid annavad lugejale asjast ebaõige ettekujutuse, mis tähendab varalise kasu saamist asjast ebaõige ettekujutuse loomise teel. Karistusseadustikus tuntakse seda kelmusena (§ 209. Kelmus (1) Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.).
Väljaanne teenib reklaamiraha, aga mina ei saa tööd, sest inimesed loevad pealkirju. Vähemalt kaheksa inimest kümnest loeb ainult pealkirja. Tegemist ei ole ajakirjandusega. Ajakirjanduseks ei saa neid artikleid pidada ka seetõttu, et vähemalt pooled artiklid on avaldatud ENNE Radari saate eetrisse minekut ja ajakirjanikud ei ole teinud iseseisvat uurimistööd, ei ole suhelnud ega kuulanud ära asjassepuutuvaid isikuid, nad on reklaaminud samal päeval HILJEM eetrisse minevat saadet, tehes minu kohta järeldusi juba enne, kui nad on isegi saadet näinud! See ei ole ajakirjandus, see on reklaam. Ma ei ole andnud oma nõusolekut sellises reklaamis osalemiseks. Peale saadet on artiklid sisuturundus. Radari saade on ostetud.
AS-i Õhtuleht Kirjastust nõustab Advokaadibüroo HEED Entsik OÜ, vandeadvokaat Mari Männiko
AS-i Õhtuleht Kirjastus nõustab Advokaadibüroo HEED Entsik OÜ. Vandeadvokaat Mari Männiko andis halba nõu oma kliendile AS-ile Õhtuleht Kirjastus, lubades jätkuvalt avaldada Annika Urmi kohta korduvalt faktivigadega tühistamise lugusid ja jätkulugusid.
Mari Männiko on kogemustega vandeadvokaat ning alates 2021. aastast ka Eesti Advokatuuri Aukohtu liige, kelle meelisteemadeks on meediaõigus, tööõigus, maksejõuetusmenetlus ja muidugi andmekaitse.
Mari Männiko on kogenud kohtuadvokaat, kelle põhifookus on meediavaidlustel.
Mari Männiko
Advokatuuri liige alates
21.05.1996
Kutsenimetus
Vandeadvokaat
Kutsenimetus alates
30.01.2001
Telefon
513 9233
Menetlusdokumendid
Akadeemiline haridus
Tartu Ülikool – Bakalaureus
Advokaadibüroo HEED Entsik OÜ, vandeadvokaat Mari Männiko
Advokaadibüroo
Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal (12287780)
Aadress
Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn
Osalemine juhtorganites
Juhatuse liige, osanik, Advokaadibüroo HEED Entsik OÜ, 11034261
Vandeadvokaat Mari Männiko esindab advokaadibürood HEED Entsik OÜ-d, milles on ta ise osanik, mille eesmärgiks on kasumi teenimine.
Kui Annika Urm annaks AS-i Õhtuleht Kirjastus kohtusse ( mida ta on proovinud teha juba korduvalt aga seda pole Eesti Vabariigis võimalik teha ja EV põhiseadus siin riigis ei kehti, sellest räägime hiljem), siis tema teeniks tunnitasu 140-180 eur/h ja seda sadu tunde. AS-i Õhtuleht Kirjastus aasta käive on ca 15-16 miljonit eurot!
TV 3 All Meedia Grupp AS sai nõu näiteks Vandeadvokaat Nõmper’i käest ja tema soovitas klientidel need Annika Urmi kohta faktivigadega lood kohe maha võtta, samas jätsid nad kahjutasu tasumata ja algse olukorra taastamata. Seega on ka seal asi lõpetamata. Samas Hr Nõmper töötab Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ-s ja tema tunnitasu on 340 eur ja tema andis oma kliendile head nõud, vähemalt ei rikkunud põhiseadust ja ei eiranud süütuse presumptsiooni.
AS Õhtuleht Kirjastus on mittetulundusühingu Eesti Meediaettevõtete Liidu liige
Mittetulundusühing Meedia Ettevõtete Liit
Eesti vabariigis on mittetulundusühing Meedia Ettevõtete Liit võtnud kohtu võimu üle ja süüdi mõistnud kuritegudes oma pressinõukogude otsustega nagu see oleks kohtuotsus. MTÜ liikmeteks on aga nende samade meedia väljaannete ninamehed. MTÜ Meediaettevõtete Liit on täielik kuritegelik organisatsioon, mis on hästi organiseeritud ja tema liikmete käive iga aasta on üle 100 milj euro. Ajakirjanike väljamõeldised ja laimud legaliseeritakse läbi pressinõukogu otsuste, mis omakorda võimendavad uudiste levitamist ja reklaami müüki.
See on kartelli kokkulepe, millest aga konkurentsiamet pole aru saanud, et see on uut moodi võimukartell. Konkurentsiametile on ka tehtud avaldus.
Just sellise Eesti Meediaettevõtete Liidu tegevuse või tegevusetuse tulemusel on Annika Urm kaotanud igasuguse võimaluse teha elukutselist tööd finantsistina-raamatupidajana.
AS Õhtuleht Kirjastus on MTÜ Eesti Meediaettevõtete Liidu liige ja on liikmena aktsepteerinud Eesti ajakirjanduseetika koodeksit https://meedialiit.ee/eetikakoodeks/, mille punkt 4.4. ütleb, et ajakirjandus ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust.
Annika Urmi pole kunagi kohtus üheski kuriteos süüdi mõistetud. Annika Urm pole kunagi süüdi mõistetud üheski sellises kuriteos, mille kohta artiklites mulje jäetakse, et Annika Urm on need teod toime pannud (omastamine, vargus või pettus). Tegemist on artiklites lisaks ka veel ajakirjanduseetika rikkumisega.
AS Õhtuleht Kirjastus on oma tegevuses vastuolus kinnitatud eetikakoodeksiga https://meedialiit.ee/eetikakoodeks/ ka järgmiste punktidega:
1.4 Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Nii Radari saade kui järgnevad artiklid avaldavad paljasõnalisi väiteid, mis on väärad ja ebakohaseid väärtushinnanguid.
1.5 Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada. Ei ole arusaadav, milline oli avalik huvi kajastada 2016 aasta lõpus Annika Urmi ja Marge Tava (Rahu) äritüli, milles pooled olid saavutanud kokkuleppe juba 2014 aastal, seejuures kajastuses üht osapoolt räigelt negatiivselt sildistades. Annika Urmi raamatupidamisklientidel ei olnud talle etteheiteid, kuid pärast saadet ja artikleid lõpetasid nad koostöö ja ka kuus aastat hiljem ei ole Annika Urm raamatupidamisalast tööd saanud, sest kes võtaks tööle süüdimatu staare rahadega tüssanud raamatupidaja?
4.1. Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil. Just nimelt faktiline informatsioon puudus.
4.8. Avaldades materjale õigusrikkumistest, kohtuasjadest ja õnnetustest peab ajakirjanik kaaluma, kas asjaosaliste identifitseerimine on tingimata vajalik ja milliseid kannatusi võib see asjaosalistele põhjustada. Ohvreid ja alaealisi kurjategijaid üldjuhul avalikkuse jaoks ei identifitseerita.
4.9. Inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele.
4.10. Tsitaatide, fotode, heli- ja videomaterjali kasutamisel originaalist erinevas kontekstis tuleb olla ettevaatlik. Eksitus-ohtlik montaaž, samuti heli või pildi moonutus olgu varustatud asjakohase märke või teadustusega.
4.11. Fotod, fotode allkirjad, pealkirjad, juhtlaused ega saatetutvustused ei või auditooriumi eksitada.
Kuidas käib kohtusse kaebamine?
Kui nüüd keegi soovib ajakirjanikku või meedia väljaannete või kodulehte kohtusse kaevata ilmselge valede levitamisega, peab siis ohver ise minema kohtusse maksma ühe veebilehe kohta riigilõivu 650 eur + hagiavaldus 2500-3000 eur. Määruskaebuste edasikaebamine 70 eur. Ja kui neid väljaandeid on 5 siis summa, et valedega (Annika Urm nimetamine petisest raamatupidajaks) võidelda pead välja käima on 5×650 eur riigilõivuks on 3900 eur ja hagiavaldusteks umbes 10 000 eur, kohtus käimise alustamiseks on sul vaja välja käia ca 14 000 eur. Lõpuni kohtus käimine ilmselt mitu korda suurem.
Riigilõivu vabastus või riigi abi kohtukulule on ainult sõnakõlks, reaalselt pole seda võimalik kuidagi saada. Olen läbi käinud 6 hagiavaldust.
KELMUS
Eestis ajakirjanik, juhatuse liikmed ja ka avalikud teenistujad ei vastuta millegi eest. Nad jätkavad rahumeeli oma tegevust ja selle üle veel naerdes, sest nad ei ole maha võtnud faktivigadega artikleid vaid endiselt teenivad valede pealt raha. Mida kauem valet presenteerida nagu oleks see tõde, seda rohkem lugeja seda tõe pähe võtab.
Meediaettevõtted loovad valet ettekujutust inimesest, ja selle pikaajaline kordamine hakkab külge lugejale, justkui oleks need väited tõesed ja seda me ka selle uuriva ajakirjandusliku eksperimendiga ka uurime, mis saab „tõest“ 5 a pärast! Kuidas on see eksperiment mõjutanud Erik Heinsaar’e ja teiste asjaosaliste elu.
Artiklite lugemise eest võetakse tasu ja/või teenitakse reklaamitulu.
Artikkel annab lugejale asjast ebaõige ettekujutuse, mis tähendab varalise kasu saamist asjast ebaõige ettekujutuse loomise teel. Karistusseadustikus tuntakse seda kelmusena (§ 209. Kelmus (1) Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.).
Eesti Vabariigi Põhiseadus ei kehti!
Annika Urm ja tema pereliikmete suhtes ei kehti täna Eesti Vabariigi Põhiseadus , mis ütleb:
- 13.Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele.
- 14.Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.
- 15.Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.
- 17.Kellegi au ega head nime ei tohi teotada.
- 18.Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada
- 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
- 25.Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
Annika Urm peab saama kaitsta oma õigusi Eesti Vabariigis, kuid reaalsuses see ei toimi ega pole võimalik.Advokaadibüroo HEED Entsik OU
See nimekiri on esialgne ja täieneb jooksvalt.
Eksperimendis osalevate nimekiri, kes kõik on eiranud süütuse presumptsiooni ja avaldanud või lubanud avaldada faktivigadega lugusid:
Vandeadvokaat Karmen Turk AS Postimees Grupp on AB TRINITI kliendiks
Vandeadvokaat Maarja Pild AS Postimees Grupp on AB TRINITI kliendiks
Erik Heinsaar
Priit Heinaste
Katrin Lust
Anu Saagim
Keit Paju
Heidi Ruul
Erik Heinsaar
Martin Šmutov
Merle Viirmaa-Treifeldt
Eesti Ekspress AS Delfi Meedia Juhatuse liige Argo Virkebau
Urmo Soonvald
Tarvo Uljejev
Erle Laak-Sepp
Piret Põldoja
Ingrid Veidenberg
Mari Männiko vandeadvokaat MTÜ Eesti Meediaettevõtete Liit (EML) on Advokaadibüroo HEED Entsik OÜ klient
Pressinõukogu esimees Andrus Karnau
Katrin Karu
Signe Suur
Martin Mets
Siim Saidla
Kert Avasalu
Reelika Salong
Timo Tõnisma
Kädi-Ly Männik
Robert Sarv
Marge Rahu
Peeter Tava
Triin Sommer
Marii Karell
Priit Heinaste
Jüri Pihel
Raido Soom
Risto Rosimannus
Avalikud teenistujad:
Teenistuja rolli tähendus
Avaliku teenistuja roll tähendab avalikku usaldusisikut. Selguse huvides tuletan esmalt meelde mõningad märksõnad, millest peab teenistuja oma rollis olles lähtuma – seda juhuks kui need teadmata asjaoludel ununenud on. Nendeks on usaldusväärsus, inimesekesksus, asjatundlikkus, erapooletus, avatus ja koostöö. Tõsi, on mainitud ka seaduslikkust, kuid sedagi täpselt sellises ulatuses, mis kehtivad teenistujale endale tema valitud rollist tulenevalt ja need ei ole rakendatavad mitteteenistuja suunas.
Teenistuja eetika koodeksil on kogu teenistuja olemus kokku võetud ühe lausega: „avalik teenistus eeldab avalikkuse usaldust, kus teenistuja teenindatavaks objektiks on rahvas“. Isiklikult leian, et usaldus pole eeldatav, vaid see on midagi seesugust, mis tuleb välja teenida, vastasel korral on tegu pimeusaldusega, mille sünonüümiks on kergemeelsus ja naiivsus, millest viimased ei ole terve mõistusega inimese tunnused.
Avaliku teenistuse seadus
Avalikud teenistujad:
Avalik teenistuja Maido Roots
Avalik teenistuja Karin Mölder
Avalik teenistuja Kohtujurist Evelin Miggur
Avalik teenistuja Liina Naaber-Kivisoo
Avalik teenistuja Tarmo Tina
Avalik teenistuja Kohtujurist Airika Pilv
Avalik teenistuja Ann Meriluht
Avalik teenistuja Villu Kõve
Avalik teenistuja Fred Fisker
Avalik teenistuja Karina Kukkes
Avalik teenistuja Triin Niinemets
Avalik teenistuja Lauri Liisa Sarapuu
Avalik teenistuja Politseikapten Helen Pallon
PPA avalik teenistuja Kati Jürissaar
Avalik teenistuja Annika Kaljula AKI jurist peadirektori volitusel
Avalik Teenistuja Pr Maris Lauri Justiitsminister
Avalik Teenistuja Kristel Lekko õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel
Avalik teenistuja President Alar Karis
Avalik teenistuja Õiguskantsler Ülle Madise
Avalik teenistuja Pille Lehis Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor
Avalik teenistuja Vallo Kariler
Avalik teenistuja (Kohtujurist) Laila Üleoja (Maido Roots)
Avalik Teenistuja Olev Mihkelson
Avalik Teenistuja Anneli Alaveer
Uuriva ajakirjanduse eksperimenti on võimalik takistada avalikel teenistujatel, kes on võtnud endale kohtuniku, politsei ja andmekaitsmise kohustused ja võtta menetlusse Annika Urmi kuriteoavaldused, hagid ja kohustised nende meediaettevõtete vastu , kes on eiranud süütuse presumptsiooni.
Meediaettevõtete juhtidel ja ajakirjanikel on võimalik kustutada Annika Urmi mainet kahjustavad lood interneti serverites, taastada endine olukord ja korvata kahju, mis sellega on kaasnenud pika aja jooksul.
Loe lisaks www.Fonte.News online uudiste veebist:
Loe lisaks:
Uuriva ajakirjanduse eksperiment artiklid:
