Piret Põldoja on kaval Delfi ärijuht, kes jättis skeemitades rahast ilma ettevõtte omanikud lasti töölt lahti
Kaval DELFI äriarendus juht Piret Põldoja sattus meedia radarisse ettevõttest raha varastamisega, kuid eitab oma süüd! Piret Põldoja pettis ettevõttelt raha välja võltsdokumentidega ja kantis raha Offshore kontodele. Ettevõtte omanikud said petta ja nõuavad selgitusi.
AS Delfi Meedia juhatuse liige Piret Põldoja varastas firma raha, kuid eitab oma süüd. Summa võib küündida miljoni euroni, lõplikud summad selguvad uurimise käigus.
Käesolevas artiklis on lisaks avaldatud kogu nimekiri isikutest (jooksvalt täieneb), kes ei tunne põhiseadust, arvavad, et neile seadused ei kehti, kuna on tugevamal võimu positsioonil. Meedia korruptsioon.
Artiklis on lisaks avaldatud kogu nimekiri avalikest teenistujatest, kes ei tunne seadust, mis jooksvalt täieneb.
Loo pealkiri , sissejuhatus ja pilt on Satiir.
EKSPERIMENT
Käesolev lugu on ajakirjanduslik eksperiment. Eksperimendi käigus avalikustatakse 5 aasta jooksul 30 erinevat eksperimendis osaleva isikuga kuritegudega seostatud pealkirja ja isiku pilti, vähemalt 5 erineval domeenil.
Piret Põldoja on andnud selleks eksperimendiks loa sellel hetkel kui ta aitas kaasa või ei takistanud Annika Urmi kohta korduvalt valeandmete ja faktivigade avaldamist ning osales grupiviisilises tühistamises meediaväljaannete poolt.
Annika Urmi pöördumine Piret Põldoja poole, mis jäeti tähelepanuta
17.11.2022 Isikuandmete avalikustamise lõpetamise NÕUE
Eksperimendi tingimused on, et Piret Põldoja kuritegudega seostatud pealkiri ilmuks vähemalt 5 erineval domeenil veebiväljaandes, uudistekanalis, blogides, nii välismaal kui Eestis ja kindlasti peab olema lugu avaldatud 2 korda samal päeval. Domeenid peavad olema erinevate isikute kontrolli all. Samuti peavad olema osad uudiste lingid ka URL-id, millel on ainult pealkiri ja pilt, et inimesed ei saaks lugeda sisu.
Siinkohal otsime isikuid kes saaks avaldada sama eksperimenti erinevates meediaväljaannetes, blogides ja veebilehtedel.
Eksperiment viiakse läbi paljude inimestega, nendega, kes on andnud kas teadlikult või oma teadmata selleks loa, osalenud Annika Urmi grupiviisilises korduvas tühistamises ja laimukampaanias ja kes on eiranud süütuse presumptsiooni.
Eksperimendi nimekiri täieneb ja neid isikuid on tänaseks juba üle 100. Nimekiri täieneb kohtuprotsessides ja kirjavahetustes osalevate isikutega, kus Annika Urm nõuab oma maine kahjustamise lõpetamist.
Alustame eksperimenti advokaatidega, meediaväljaannete juhatajatega, ajakirjanikega, pressinõukogu liikmetega. Samuti kuuluvad siia kõik avalikud teenistujad, kes on võtnud endale erinevad rollid: kohtunikud, politseinikud, uurijad, andmekaitse, konkurentsiameti, õiguskantsleri ja presidendini välja, samuti ka kõik need, kes on laimu- ja süüdimõistmise kampaania ette valmistanud, elluviijad ja kes pole suutnud ka seda kahjutegevust takistada ja lõpetada. Just need isikud, kes on viimase 12 kuu jooksul kõige sellega seotud olnud otseselt või kaudselt. Samuti kohtujuristid ja täideviijad, kes on neile dokumentidele alla kirjutanud või vastu võtnud.
Mida me uurime eksperimendi käigus ja millistele küsimustele otsime vastuseid:
1) Kuidas mõjutab veebiväljaannetes koduvalt ilmunud kuritegevusega seotud pealkirjad isikute elusid pikema aja jooksul, minimaalselt 5 aastat?
2) Kuidas tunneb subjekt, kui peab pidevalt selgitusi andma internetis leiduvate pealkirjade kohta. Kuidas see mõjutab nimekaime, pereliikmeid, sugulasi, töökaaslaseid, sõpru.
3) Kuidas ja millise ajaga jõuavad pealkirjad SEO otsingu tulemustes esikümnesse Googles?
4) Kuidas mõjutavad pealkirjad ja pildid isikute võimet tööle saada, karjääri teha, kas on nad kliente kaotanud, kuidas on see mõjutanud nende tervist ja elukvaliteeti?
5) Kas isikul jääb alles töökoht, või jääb töötuks ja kas ta saab oma erialal enam tööd või üldse mingit tööd?
6) Kuidas see mõjutab isiku sotsiaalseid suhteid?
7) Kuidas see mõjutab isiku usaldusväärsust eluliselt vajalike lepingu sõlmimistel (rent, üür, liising, sideteenused,..) või finantsasutustega suheldes?
8) Kuidas mõjutab korduv grupiviisiline tühistamine isiku tervist pikema aja jooksul?
9) Selgitame välja kui suur on negatiivse mõju vahe kas subjekt on korduvalt tühistatud Eesti suurimates meediaväljaannetes või väiksematel veebilehtedel
Mis on Annika Urmi ja AS Delfi Meedia juhatuse liikme finantsjuhi Piret Põldoja vaheline seos?
AS Delfi Meedia juhatuse liige Piret Põldoja on vastutav väljaandja ja Annika Urmi laimu- ja tühistamise kampaania eest vastutav isik. Annika Urm on pöördunud Piret Põldoja poole, et tema juhitav meediaettevõte võtaks maha faktivigadega artiklid Annika Urm kohta.
Annika Urm ei ole olnud kohtu all ega süüdi mõistetud finantskuritegudes ega ka kellegi petmises, varastamises või valetamises. Piret Põldoja Delfi juhatuse liige, kes on üks vastutav isik DELFI veebis ilmunud lugudele, mis väidavad vastupidist! Teine AS Delfi Meedia vastutav juhatuse liige on Tarvo Uljejev, temast juba järgmise artiklis!
Piret Põldoja ja Tarvo Uljejev Delfi vastutavad juhatuse liikmed rikuvad süütuse presumptsiooni, ajakirjanduse eetika koodeksit ja Eesti Vabariigi põhiseadust!
Annika Urm on pöördunud kohtusse. Delfi veebis ilmunud artiklite pealkirjade tõttu on Annika Urm töötu ja tal pole olnud võimalik maksta riigilõive! Ta on taotlenud riigilõivu vabastust kuid korrumpeerunud ja ebapädevad avalikud teenistujad (need on nimekirjas) on need avaldused tagasi lükanud. Riigilõivude summa 5 x 650 eur ja lisaks ka juriidilised kulud. Riigilõivu vabastus Põhiseaduses, et igal inimesel on õigus ausale kohtumõistmisele, on ainult sõnakõlks.
AS Delfi Meedia vastutavad isikud on Piret Põldoja ja Urmas Uljejev ja Kroonika peatoimetaja Ingrid Veidenberg nad kõik koos vastutavad nende lugude ilmumise eest:
- See pole ajakirjandus
AJAKIRJANDUS:
Ajakirjandust luuakse avalikkuse jaoks, see teenib ühiskonda. Ülejäänud meediast eristab seda vastutus. Ajakirjandus vastutab, et sinuni jõuaks kontrollitud ja ajalik ehk päevakajaline info. Sellest ka sõna – aja kirjandus. Ajakirjandus tugineb kontrollitud faktidel ja seda on toimetatud, et see oleks täpne ja usaldusväärne. Kõige olulisem – ajakirjandus on natukene nagu teaduslik katse. Seda peab olema võimalik kontrollida ja uutes tingimustes taasluua. Sest faktid jäävad ju samaks.
Annika Urm pole kunagi raamatupidamise ega finantspettuses süüdi mõistetud, samuti pole teda üheski teises kuriteos süüdi mõistetud. Suurem osa Annika Urm kohta avaldatud uudiste pealkirjad on aga just nendes kuritegudes süüdimõistvad või vihjavad, millega on Annika Urm ühiskonnast välja „heidetud“ kui petis raamatupidaja ja jätkulugudes nimetatakse korduvalt petiseks.
AVALDATUD:
- november 2016. aastal väljastati äriü hingu AS Ekspress Meedia nime alt kaks minu mainet teotavat artiklit, mis on leitavad järgnevatelt veebiaadressitelt:
ENNE SAADET- Tegemist on sisuturundusliku reklaami artikliga, kus on kasutatud reklaamiks ilma loata Annika Urmi isikuandmeid:
https://kroonika.delfi.ee/artikkel/76436831/paljastus-eesti-staare-rahaga-petnud- raamatupidaja-peab-end-lihtsalt-kavalaks-aridaamiks
PEALE saadet:
https://kroonika.delfi.ee/artikkel/76438045/eesti-ettevotteid-ja- seltskonnategelasi-rahadega- tussanud-annika-urm-inimesed-suudistavad-sest- keegi-peab-ju-suudi-olema
Pealkirjast nähtub, et ajakirjanik ja meediaväljaanne on endale võtnud kohtuniku volituse ja mõistnud Annika Urmi süüdi varguses ja pettuses.
Kõiksugused süüdistused Annika Urmi suunas nimetatud artiklites on ebaõiged. Objektiivne hinnang: kui segada tõepärased ja kontrollitavad faktid valega, mida pole lugejal võimalik kontrollida, muutub kogu esitatu keskpärase lugeja jaoks tajutavaks tõeks. Artiklites on selgesti näha, et Annika Urmi süüdistavas vormis esitatud väidete taga puuduvad faktipõhised tõendid. Artiklite avaldamiste hetkest alates hakkas hageja majanduslik seis üha kesisemaks muutuma, sest inimesed pidasid nimetatud artiklitele tuginedes Annika Urmi ebausaldusväärseks. Hakkas kasvama erinevas vormis kahju (majanduslik kahju, sotsiaalne kahju, psühholoogiline kahju, isikliku elu aja hõive kahju jne).
GOOGLE otsingumootori SEO äri
See pole ajakirjandus, see on Google’i otsingumootori SEO äri, mida tehakse minu arvel täiesti teadlikult ja tahtlikult. Ajakirjandusvabaduse sildi all kaitstakse seega tegelikult Google SEO äri, sest isikuid ei otsita mitte ajakirjandusväljaande veebilehelt vaid otsingumootorist.
See ei ole ajakirjandus, see on raha teenimine teise inimese au ja hea nime arvelt. See on kelmus!
Artiklid annavad lugejale asjast ebaõige ettekujutuse, mis tähendab varalise kasu saamist asjast ebaõige ettekujutuse loomise teel. Karistusseadustikus tuntakse seda kelmusena (§ 209. Kelmus (1) Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.).
Väljaanne teenib reklaamiraha, aga mina ei saa tööd, sest inimesed loevad pealkirju. Vähemalt kaheksa inimest kümnest loeb ainult pealkirja. Tegemist ei ole ajakirjandusega. Ajakirjanduseks ei saa neid artikleid pidada ka seetõttu, et vähemalt pooled artiklid on avaldatud ENNE Radari saate eetrisse minekut ja ajakirjanikud ei ole teinud iseseisvat uurimistööd, ei ole suhelnud ega kuulanud ära asjassepuutuvaid isikuid, nad on reklaaminud samal päeval HILJEM eetrisse minevat saadet, tehes minu kohta järeldusi juba enne, kui nad on isegi saadet näinud! See ei ole ajakirjandus, see on reklaam. Ma ei ole andnud oma nõusolekut sellises reklaamis osalemiseks. Peale saadet on artiklid sisuturundus. Radari saade on ostetud.
AS Delfi Meedia on mittetulundusühingu Eesti Meediaettevõtete Liidu liige
Mittetulundusühing Eesti Meediaettevõtete Liit
Eesti vabariigis on mittetulundusühing Eesti Meediaettevõtete Liit võtnud kohtu rolli ja süüdi mõistnud kuritegudes oma pressinõukogude otsustega nagu see oleks kohtuotsus. MTÜ liikmeteks on aga nende samade meedia väljaannete ninamehed. MTÜ Meediaettevõtete Liit on täielik kuritegelik organisatsioon, mis on hästi organiseeritud ja tema liikmete käive iga aasta on üle 100 milj euro. Ajakirjanike väljamõeldised ja laimud legaliseeritakse läbi pressinõukogu otsuste, mis omakorda võimendavad uudiste levitamist ja reklaami müüki.
See on kartelli kokkulepe, millest aga konkurentsiamet pole aru saanud, et see on uut moodi võimukartell. Konkurentsiametile on ka tehtud avaldus.
Just sellise Eesti Meediaettevõtete Liidu tegevuse või tegevusetuse tulemusel on Annika Urm kaotanud igasuguse võimaluse teha elukutselist tööd finantsistina-raamatupidajana.
AS Delfi Meedia on MTÜ Eesti Meediaettevõtete Liidu liige ja on liikmena aktsepteerinud Eesti ajakirjanduseetika koodeksit https://meedialiit.ee/eetikakoodeks/, mille punkt 4.4. ütleb, et ajakirjandus ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust.
Annika Urmi pole kunagi kohtus üheski kuriteos süüdi mõistetud. Annika Urm pole kunagi süüdi mõistetud üheski sellises kuriteos, mille kohta artiklites mulje jäetakse, et Annika Urm on need teod toime pannud (omastamine, vargus või pettus). Tegemist on artiklites lisaks ka veel ajakirjanduseetika rikkumisega.
AS Delfi Meedia on oma tegevuses vastuolus kinnitatud eetikakoodeksiga https://meedialiit.ee/eetikakoodeks/ ka järgmiste punktidega:
1.4 Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Nii Radari saade kui järgnevad artiklid avaldavad paljasõnalisi väiteid, mis on väärad ja ebakohaseid väärtushinnanguid.
1.5 Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada. Ei ole arusaadav, milline oli avalik huvi kajastada 2016 aasta lõpus Annika Urmi ja Marge Tava (Rahu) äritüli, milles pooled olid saavutanud kokkuleppe juba 2014 aastal, seejuures kajastuses üht osapoolt räigelt negatiivselt sildistades. Annika Urmi raamatupidamisklientidel ei olnud talle etteheiteid, kuid pärast saadet ja artikleid lõpetasid nad koostöö ja ka kuus aastat hiljem ei ole Annika Urm raamatupidamisalast tööd saanud, sest kes võtaks tööle süüdimatu staare rahadega tüssanud raamatupidaja?
4.1. Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil. Just nimelt faktiline informatsioon puudus.
4.8. Avaldades materjale õigusrikkumistest, kohtuasjadest ja õnnetustest peab ajakirjanik kaaluma, kas asjaosaliste identifitseerimine on tingimata vajalik ja milliseid kannatusi võib see asjaosalistele põhjustada. Ohvreid ja alaealisi kurjategijaid üldjuhul avalikkuse jaoks ei identifitseerita.
4.9. Inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele.
4.10. Tsitaatide, fotode, heli- ja videomaterjali kasutamisel originaalist erinevas kontekstis tuleb olla ettevaatlik. Eksitus-ohtlik montaaž, samuti heli või pildi moonutus olgu varustatud asjakohase märke või teadustusega.
4.11. Fotod, fotode allkirjad, pealkirjad, juhtlaused ega saatetutvustused ei või auditooriumi eksitada.
Kuidas käib kohtusse kaebamine?
Kui nüüd keegi soovib ajakirjanikku või meedia väljaannete või kodulehte kohtusse kaevata ilmselge valede levitamisega, peab siis ohver ise minema kohtusse maksma ühe veebilehe kohta riigilõivu 650 eur + hagiavaldus 2500-3000 eur. Määruskaebuste edasikaebamine 70 eur. Ja kui neid väljaandeid on 5 siis summa, et valedega (Annika Urm nimetamine petisest raamatupidajaks) võidelda pead välja käima on 5×650 eur riigilõivuks on 3900 eur ja hagiavaldusteks umbes 10 000 eur, kohtus käimise alustamiseks on sul vaja välja käia ca 14 000 eur. Lõpuni kohtus käimine ilmselt mitu korda suurem.
Riigilõivu vabastus või riigi abi kohtukulule on ainult sõnakõlks, reaalselt pole seda võimalik kuidagi saada. Olen läbi käinud 6 hagiavaldust.
KELMUS
Eestis ajakirjanik, juhatuse liikmed ja ka avalikud teenistujad ei vastuta millegi eest. Nad jätkavad rahumeeli oma tegevust ja selle üle veel naerdes, sest nad ei ole maha võtnud faktivigadega artikleid vaid endiselt teenivad valede pealt raha. Mida kauem valet presenteerida nagu oleks see tõde, seda rohkem lugeja seda tõe pähe võtab.
Meediaettevõtted loovad valet ettekujutust inimesest, ja selle pikaajaline kordamine hakkab külge lugejale, justkui oleks need väited tõesed ja seda me ka selle uuriva ajakirjandusliku eksperimendiga ka uurime, mis saab „tõest“ 5 a pärast! Kuidas on see eksperiment mõjutanud Erle Laak-Sepp’a ja teiste asjaosaliste elu.
Artiklite lugemise eest võetakse tasu ja/või teenitakse reklaamitulu.
Artikkel annab lugejale asjast ebaõige ettekujutuse, mis tähendab varalise kasu saamist asjast ebaõige ettekujutuse loomise teel. Karistusseadustikus tuntakse seda kelmusena (§ 209. Kelmus (1) Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.).
Eesti Vabariigi Põhiseadus ei kehti!
Annika Urm ja tema pereliikmete suhtes ei kehti täna Eesti Vabariigi Põhiseadus , mis ütleb:
- § 13.Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele.
- § 14.Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.
- § 15.Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.
- § 17.Kellegi au ega head nime ei tohi teotada.
- § 18.Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada
- § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
- § 25.Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
Annika Urm peab saama kaitsta oma õigusi Eesti Vabariigis, kuid reaalsuses see ei toimi ega pole võimalik.
Nimekiri kohtunikest, advokaatidest ja ametnikest, kellede info on toimetusele saadetud ja kes on Fonte.News toimetusele silma paistnud kahtlaste tegevustega – korruptsioon, hierarhia või midagi sarnast:
KÕRGEM RIIGIAMETNIK
Alar Karis
Ülle Madise
Kristen Michal
Liisa-Ly Pakosta
Signe Riisalo
KOHTUNIKUD
Villu Kõve
Astrid Asi
Ahti Kuuseväli
Martin Tuulik
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
Kaupo Kruusvee
Reena Nieländer
Haide Rimmel
Maret Altnurme
Reelika Lind
Tristan Ploom
Tiia Nurm
Anu Vismann
Pihel Sarv
Raina Pärn
Maret Hallikma
Liina-Naaber Kivisoo
Olev Mihkelson
Tarmo Tina
Vallo Kariler
Anu Maria Brenner
Maido Roots
Andrea Lega
Iris Kangur-Gontšarov
Kaija Kaijanen
Ele Liiv
Gea Lepik
Peeter Pällin
Gaida Kivinurm
Ande Tänav
Merle Parts
Piret Randmaa
Heli Käpp
Kai Almer
LASTEKAITSE SPETSIALIST
Margrit Pitkve
Tiiu Krull
Kai Sinisalu
Mouna Salami
Merle Priimäe
Eerika Rahuoja
Elen Kaljuveer
Grete Bobkin
Gerda Eerma
Ly Rüüs
KOV TOIMETULEKUTOETUSE SPETSIALIST
Moonika Roosnupp
Kristel Tina
LAPSI KOHTUTES ESINDAVAD ADVOKAADID/JURISTID/ADVOKATUUR
Deivi Vaht
Robert Sarv
Katrin Paulus
Helen Hääl
Ene Mõtte
RIIKLIK PERELEPITUS/PERELEPITAJAD
Anna Vorobjova
Ruth Juhanson
Liivia Vacht
Külle Kadarik-Hüljes
SOTSIAALKINDLUSTUSAMET/JUSTIITSMINISTEERIUM/LASTE OMBUTSMAN/HARIDUSAMET/PPA
Aire Arro (PPA uurija)
Maris Kokk
Liisa-Lotta Raag
Kai Hallik
Raigo Prants
Annika Steinberg
Adriana Semjonova
Prokuratuur
Kaire Jaakson
Marika Kreutzberg
PSÜHHOLOOGID/PSÜHHIAATRID/TERAPEUDID
Sille Õun
Grete Kald
Ene Raudla
Mari Järvelaid
Katrin Orav
Evelin Kalaus
Imre Rammul
Helen Sööl
Natalja Krasnopevtseva
LASTEAIA/LASTEHOIU JUHATAJA
Kertu Mellikov – Lepatriinu lasteaed
KOV JUHID
Aivar Riisalu
Lauri Laats
AJAKIRJANIKUD
Sulev Vedler (Eesti Ekspress/delfi)
Katrin Lust (Kuuuurija, Elu24)
Mari Mets (Äripäev)
Maria Joost (Kohtute pressinõunik ja jagab kohtuinfot pressile)
KOHTUTÄITURID
Risto Sepp
Elin Vilippus
Õiglust aitab luua FairTrial AI
On teada fakt, et inimene pole suuteline lühikese ajaga analüüsima tuhandeid seaduseid, määruseid, eritingimusi. Lisaks on kümneid olulisi rahvusvahelisi kokkuleppeid, milledest peab Eesti kohtusüsteem, avalikud teenistujad, advokaadid, ajakirjanikud kinni pidama. Kõik allolevas nimekirjas olevad nimed koos nendega seotud otsused, dokumendid, kaebused, avaldused, jne. analüüsitakse läbi FairTrial AI meeskonna poolt. Loe, mis on FairTrial AI: https://www.fairtrialai.com/
Avalik teenistujad Vallo Kariler, Liina Naaber-Kivisoo, Maido Roots ja Pille Lehis, Postimehe juht Toomas Tiivel, Õhtulehe juht Erik Heinsaar vandeadvokaat Karmen Turk, Delfi juhid Erle-Laak Sepp ja Argo Virkenbau, Ärimehed Siim Saidla, Martin Mets ja ajakirjanik Kert Avasalu, Merle Viirmaa-Treifeldt eksperimendi artikleid lugeda siit- googelda nende nimesid
Loe lisaks www.Fonte.News online uudiste veebist:
Loe lisaks:
Uuriva ajakirjanduse eksperiment artiklid:
