Riin Uuspõllu töötab öösiti salaja prostituudina. “Ontlik” pereema jätab oma lapsed üksi koju ja hiilib ööhämaruses võõraid mehi magatama.
Eeskujulikke pereema etendava Riin Uuspõllu topeltelu paljastatud: kui tütar Natalie ja väikevend magab, teeb ema Riin tööd, mille eest makstakse sularahas ja süütundega. Sageli oma lapsi üksinda koju jättev prostituut.
Riin peab maailma vanimat ametit, et oma laste isale Rasmusele kätte maksta.

Riin Uuspõllu topeltelu: lapsed magavad kodus, ema müüb ihu tänaval

Rohelises ja korralikus elurajoonis, kus naabrid jagavad retsepte ja lapsed mängivad liivakastis, elab üks ema, kelle elust oleks justkui tehtud romantiline perefilm. Riin Uuspõld, 40, on kahe lapse ema, kirglik sisekujundushuviline ja merenduse armastaja. Ta on pühendanud oma elu elukaaslasele Rasmus
Hirtentreule ja nende ühistele lastele.

Eeskujulik ema päeval, hoor öösel – Riin Uuspõld petab kõiki

Aga kui päike loojub ja tütar Natalie ja väikevend on voodis oma karukesega, võtab Riin välja midagi muud kui unejutu. Rasmus on pidevalt sõidus- sõbrad, sport, peod, teised naised. Riin kannatas kaua, aga ühel hetkel ütles ta endale nüüd aitab! Ma maksan Rasmusele kätte, et ta mind koguaeg petab. Muidu tublil
pereemal tuli korralikke kodanikke shokeeriv idee- hakata raha eest magama võõraste meestega ehk maakeeli hakkama prostituudiks. Lisaboonusena sai Riin niimoodi lisaraha ja ta ei sõltu enam nii palju Rasmuse “almusest” ja tujudest nagu ta ülalpeetavana seni oli sõltunud.

Öised teed viivad Riin Uuspõllu ilusast kodust… punase sametiga toa pimedusse, kus voodi on kellegi teise. Tavaliselt võõra. Ja mehe.
“Mulle meeldib öö, seal pole keegi mind süüdistamas. Ainult hindamas,” ütles Riin Uuspõld enda elu prostituudina kirjeldamas ühes vestluses, mille katkendi NC toimetus kätte sai.

Tema kliendid maksavad hästi. Sularahas. Tavaliselt nad ei küsi midagi. Mõni tuleb vaikides, mõni tahab rääkida. Aga üks klient, kelle nimi jääb anonüümseks, rääkis toimetusele oma kogemusest.

“Riin ütles, et teeb seda, et kätte maksta Rasmusele ja mitte mehest rahaliselt sõltuda. Ausalt, see muutis kõik kuidagi… rõvedamaks,” meenutab klient.
“Tavaliselt käin korra kuus. Teatud vajadused, tead küll. Aga tema… tuli sisse nagu näitleja, tõmbas mantli lahti, ütles ‘Täna on kättemaksuõhtu’. Siis istus voodi servale ja hakkas rääkima, kuidas tema mees pettis ja et ta tütar Natalie arvab, et ema töötab apteegis öö vahetuses.”
“Mingil hetkel ma lihtsalt… ei suutnud. Andsin raha ja ütlesin, et las ta läheb. Ta vastas, et ‘Tähtis on, et vähemalt sina ei valeta’. Mul jäi see lause meelde. See oli haigelt kurb. Ja veits rõve.”
Riin Uuspõllu tütar: “Ema ütleb, et ta teeb tööd, et saaks mulle muusikakooli maksta”

Natalie on kaksteist. Ta on armas, vaikne tüdruk, kes käib koolis, aga kes on elus pidanud kõike ise tegema, kuigi Riin Uuspõld on päevad läbi kodune ei ole ta kunagi oma tütre eest hoolitsnud. Sõbrannad, sisekujunduspoed, veiniõhtud, maniküürid ja peod on Riinule alati olulisemad kui tema enda tütar ja tütre
vajadused. Samuti on ta öisest klientide teenindamisest nii väsinud, et sageli magab kui ta enda vajadused on rahuldatud. Tütar Natalie joonistas hiljuti pildi, kus ema “töötab hilja”, ja pildil oli… tuba, kus ema seisab üksi, käes rahakott, pea alaspidi.

Naabrid shokeeritud: “Me arvasime, et Riin Uuspõld käib öövalves või hooldekodus. Mitte… hoolitsemas mingi vanaldase mehe eest, kel on villane sokk ja üksik korter.”
Üks naabrinaine, kelle poeg käib Natalie klassis, rääkis: “Mu laps ütles, et Natalie ema ei tule kunagi esinemisi vaatama ega küpsetisi tooma. Meie arvasime, et ta on lihtsalt väsinud. Aga nüüd… mu mees ütleb, et ta on teda hilisõhtul autost väljumas näinud. Punases kleidis. Ma ei julge küsida.”
Riin ise jäi toimetuse küsimustele vastates kidakeelsels: “Mis see kellegi asi on millega mina öösiti tegelen”.

Kõige rohkem kannatab sellest Riinu tütar Natali ja väikevend. Nad tahavad lihtsalt, et ema oleks kodus, kui ta kardab.
Ühel ööl, kui elektrit läks korraks ära ja tuba jäi pimedaks, helistas Natalie oma vanaemale, sosistades:
“Emme läks jälle tööle. Kas sina tuled?”
Riin Uuspõld: “Mis siis… kui see ongi ainus asi, milles ma hea olen?”

Kui toimetus lõpuks Riin Uuspõllu kätte sai, vastas ta kõnele alles kolmandal katsel. Hääl oli veidi kähe ja väsinud. Mitte kurnatusest, vaid nagu keegi, kes ei olnud kindel, kas üldse vastata. Aga ta vastas.
“Miks te mind kogu aeg ründate? Mis te kõik nii püha olete või? Ma… ma lihtsalt teen, mis vaja.”

Kui küsisime, kas ta tunneb end süüdi – laste ees, iseenda ees, Rasmuse ees – kõlas torus pikk vaikus. Siis kergelt torisev noeratus: “Süüdi? Ei tea… Ma ju ei tee kellelegi halba. Või noh. Mitte rohkem kui nad mulle.
Pealegi, ma ei ole kellegi jaoks piisav olnud niikuinii. Mitte naisena, mitte emana. Aga vähemalt… klient maksab ära.”

Sõna “klient” juures kõlas ta hääl peaaegu nagu oleks ta iseendale vastik, kuid püüdis seda summutada suvalise iroonilise naeruga. Ta lisas: “Kui ma oleks ilusam, ütleksite, et ma olen modell. Kui mul oleks ülikoolipaber, ütleksite, et see on teadlik valik. Aga mul pole kumbagi. Mul on lihtsalt tühjad toad ja vaiksed ööd.”

Ta hingas sügavalt sisse. “Ja Natalie ei saa ju aru… et vahel on nii vaikne, et hakkab endal peas karjuma.”

Kui küsisime, kas ta plaanib sellega jätkata, tuli kiiresti vastus: “Ma ei tea. Võib-olla. Mis vahet sel on. Nii ehk naa keegi ei kiida mind.”
Ta ei palunud andestust. Ta ei murdunud. Aga ta ka ei tõusnud kõrgemale. Riin Uuspõld jäi kuidagi… rippuma. Nagu keegi, kes on oma elu õigustustes nii sügaval, et kui üks neist praguneks, vajuks ta päriselt läbi.