Alustame rahva poolt uurimist Kohtunike Kaie Almere, Astrid Asi, Kädi Vakre jpt korruptsioonist
Alustame rahva poolt uurimist Kohtunike, Prokuröride seas vohavast korruptsioonist!
Kohtunikud Kaie Almere, Kristjan Siigur, Astrid Asi korruptandid, kallutatud ja ebaasuad kohtunikud! Kuidas kaitsa rahvast selliste kurjategijate eest? Vabamüürlased ja nende käsilased on sisse võtnud mugavad eluagsed kohad kohtunike pingis, prokuratuuris ja viivad täide tellimustöid. Eriti agarad tellijad on vabamüürlased Margus Linnamäe Postimees, Meditsiin, Kanal 2 jne ja Hans.H Luik Delfi Meedia AS.
Eesti inimene neid ei huvita, seadused ja tõendid neid ei sega tegemast ebaausaid seaduse vastaseid määruseid, korraldusi ja otsuseid. Kokku mäng käib meedia, kohtuniku ja prokuratuuri vahel.
Saladuslik kohtunik Kaie Almere – kelle ebaõiglaseid otsuseid kaitsevad Astrid Asi ja Kristjan Siigur
Kohtunik on Eesti seaduste järgi eluaegne elukutse. Kui meil on sellised kohtunikud eluaegsed, siis tähendab see korruptiivset ühiskonda? Saan ma õigesti aru? Kuidas see korruptsioon lõpetada?
ee oli hiljuti, kui avaldasin loo kannatajate tõendite põhjal kohtunik Kaie Almere kahtlaste ja ebaõiglaste otsuste kohta. Saatsin ka ise küsimused otse Kaie Almerele, et temalt endalt kinnitust saada nende kannatajate süüdistuste kohta. Kaie Almere vaikis ja vaikib siiani, kuid üllatavalt vastas tema eest Astrid Asi. Loe artiklist küsimusi ja vastusesid. Saad ka teada Kristjan Siiguri rollist. Ma ei pea olema selleks õigusteadlane, et lugeda sellisest kohtunike käitumisest välja korruptsiooni ja “omade ringkaitset”.
Saladuslik kohtunik Kaie Almere – kelle ebaõiglaseid otsuseid kaitsevad Astrid Asi ja Kristjan Siigur
Uuriva ajakijanikuna saatsin Kaie Almerele kirja 28.01.2025, millele sain ja kinnituse, et sai kirja kätte ja et vastab 15 päeva jooksul: (kogu kiri siin ära toodud)
TEABENÕUE
Kuupäev 28.01.2025
Austatud kohtunik Kaie Almere,
Seoses tsiviilasjadega 2-24-10625 ja 2-24-12447 soovin esitada järgmised
küsimused ja tähelepanekud seoses kohtumenetluses aset leidnud asjaolude ja
otsustega, mille puhul tundub, et on rikutud ausa ja võrdse kohtlemise põhimõtteid
ning kehtivaid seadusi.
- Menetlusosaliste ebavõrdne kohtlemine Katrin Lusti esitatud hagi (2-24-10625)
menetlusse võtmise otsustati kiiresti (24 tunni jooksul), samas kui Eneke Rootsi poolt
esitatud hagi (2-24-12447) jäeti korduvalt menetlusse võtmata ja puuduste
kõrvaldamise nõudeid rakendati ebaproportsionaalselt.
KÜSIMUS: Miks anti Katrin Lustile ja tema esindajatele eelisõigus kiirele
menetlusele, samal ajal kui Eneke Rootsi õigustatud nõuded jäid korduvalt
rahuldamata ja menetlus venis? - Hagiavalduste menetlusse võtmise alused Tsiviilasjas 2-24-10625 rahuldasite
Katrin Lusti esialgse õiguskaitse taotluse ja keelasite Eneke Rootsile TikTokis teatud
sisu avaldamise. Eneke Roots seevastu taotles õigusvastase tegevuse lõpetamist
seoses Katrin Lusti poolt avaldatud 21 artikliga, kuid see jäeti menetlusse võtmata.
KÜSIMUS: Kuidas põhjendate, et kahte samalaadset juhtumit käsitleti
sedavõrd erinevalt? - TsMS § 7 ja § 51 rikkumine TsMS § 7 kohaselt peab kohtumenetlus tagama
menetlusosaliste võrdsuse. TsMS § 51 keelab menetlusõiguste kuritarvitamise,
sealhulgas ühe poole ebaõiglase eelise andmise teise arvelt. Eneke Rootsi kaebuste
korduval tagasilükkamisel ning Lusti nõuete kiirel rahuldamisel tekib küsimus, kas
kohtumenetlus tagas tegelikult menetlusosaliste võrdse kohtlemise.
KÜSIMUS: Palun selgitage, kuidas teie otsustes peegelduvad nimetatud
paragrahvid? - GDPR-i ja eraelu kaitse põhimõtted Eneke Roots taotles õigusvastase tegevuse
lõpetamist, viidates Katrin Lusti poolt avaldatud isikuandmete ja valeinfo probleemile,
mis kahjustas tema eraelu puutumatust. GDPR-i artikkel 17 (“Õigus olla unustatud”)
ja artikkel 85 (“Ajakirjanduslik erand”) ei õigusta eraelu rikkumist meelelahutuslikel
eesmärkidel.
KÜSIMUS: Kuidas hindasite Katrin Lusti tegevust GDPR-i valguses ja miks jäid
Eneke Rootsi nõuded menetlemata? - Tõendite ja menetluse tasakaalustatud hindamine Katrin Lusti hagis võeti
tõenditena vastu 71 linki ilma konkreetse selgituseta, millist asjaolu need tõendavad,
samas kui Eneke Rootsi puhul nõuti iga tõendi kohta detailset analüüsi ja täielikke
artiklite tekste.
KÜSIMUS: Palun selgitage, miks rakendati tõendite hindamisel erinevaid
standardeid? - Lähenemiskeelu kehtestamise alused Katrin Lusti avalduse alusel kehtestasite
Eneke Rootsile lähenemiskeelu, samas kui Eneke Rootsi kaebusi seoses Katrin
Lusti tegevusega ei rahuldatud.
KÜSIMUS: Kuidas põhjendate otsust anda ühele poolele kaitsemeetmed, kuid jätta
teine pool ilma samasugusest õiguslikust kaitsest? - Kohtuniku erapooletus ja aktiivsus TsMS § 238 alusel Kui üks menetlusosaline
esindab end ise ja teine pool on esindatud kahe vandeadvokaadi poolt, on kohtunik
kohustatud tagama tasakaalu ja selgitama menetlusosalise õigusi.
KÜSIMUS: Kas ja kuidas tagasite Eneke Rootsi õiguste kaitse, arvestades, et
tal puudus juriidiline esindaja? - Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika eiramine EIK artikkel 6 sätestab õiguse
õiglasele kohtumenetlusele ja artikkel 8 kaitseb eraelu puutumatust.
KÜSIMUS: Miks ei rakendatud EIK praktikat, mis rõhutab võrdsuse ja õigluse
tagamise olulisust, eriti eraelu puutumatuse küsimustes?
Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika ja konventsiooni nõuete eiramine
Lisaks eelnevalt esitatud küsimustele ja märkustele soovin esile tuua Euroopa
Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
konventsiooni (EIÕK) artiklitega seotud nõuded, mida Eneke Rotsi hinnangul teie
otsustes tsiviilasjades 2-24-10625 ja 2-24-12447 on eiratud.
EIÕK artikkel 8 – Õigus eraelu puutumatusele EIÕK artikkel 8 sätestab: “Igaühel
on õigus era- ja perekonnaelu, kodu ja kirjavahetuse austamisele.” Kohus on
korduvalt kinnitanud, et:
Eraelu kaitse laieneb ka avaliku elu tegelastele, kui avalikkuse huvi ei kaalu
üle isiku õigust eraelu puutumatusele.
Otsus eraelu sekkumise lubatavuse kohta peab olema kooskõlas
proportsionaalsuse põhimõttega. EIK otsuses Von Hannover vs. Saksamaa
(2004) rõhutati, et ajakirjandusvabadus ei tohi üle kaaluda isiku õigust eraelu
kaitsele, kui avalikkuse huvi ei ole piisavalt oluline.
- Küsimus: Miks ei rakendanud kohus EIK praktikat Katrin Lusti poolt
avaldatud 21 artikli puhul, mis sisaldasid selgelt eraelulisi andmeid ja võisid
rikkuda Eneke Rootsi õigust eraelu puutumatusele? Samas rakendasite
TikToki postituste suhtes kohe piiranguid, väites, et need rikkusid vastaspoole
eraelu.
EIÕK artikkel 6 – Õigus õiglasele kohtumenetlusele Artikkel 6 näeb ette, et
igaühel on õigus ausale ja õiglasele kohtumenetlusele, kus pooled on võrdselt
koheldud. EIK on mitmetes lahendites, sealhulgas Dombo Beheer B.V. vs.
Madalmaad (1993), rõhutanud, et poolte ebavõrdne kohtlemine kohtumenetluses
rikub õiglase menetluse põhimõtet.
- Küsimus: Kuidas tagasite poolte võrdse kohtlemise, kui Katrin Lust oli
esindatud kahe vandeadvokaadi poolt, kuid Eneke Roots esindas end ise ning
tema kaebuste menetlusse võtmine tõkestati korduvalt? Miks ei rakendatud
kohtumenetluse võrdsuspõhimõtet?
EIÕK artikkel 10 – Sõnavabadus ja selle piirangud Artikkel 10 kaitseb
sõnavabadust, kuid selle kasutamisel on piirangud, sealhulgas teiste isikute maine ja
õiguste kaitseks. EIK lahendis Axel Springer AG vs. Saksamaa (2012) rõhutati, et
ajakirjandus peab tasakaalustama avalikkuse huvi ja eraelu puutumatuse. Kohtu
hinnangul ei ole sõnavabadus absoluutne õigus ja see peab alluma piirangutele, mis
on vajalikud demokraatlikus ühiskonnas.
- Küsimus: Miks lubas kohus Katrin Lusti 21 artiklil rikkuda Eneke Rootsi
õigusi ja kasutada avalikke platvorme tema eraelu kahjustamiseks, kuid Eneke
Rootsi TikToki postitusi hinnati koheselt sõnavabaduse piirangu alla
kuuluvaks? Kas hinnati tasakaalu sõnavabaduse ja eraelu kaitse vahel
vastavalt EIK juhistele?
Proportsionaalsuse põhimõte kohtulahendites EIK lahendites (nt Handyside vs.
Ühendkuningriik, 1976) on korduvalt rõhutatud, et igasugune õiguse piiramine peab
olema proportsionaalne ja vastama legitiimsele eesmärgile. Katrin Lusti artiklite
puhul ei olnud selge, kuidas need teenisid avalikku huvi, samas kui need kahjustasid
Eneke Rootsi eraelu.
- Küsimus: Kuidas hinnati proportsionaalsust Katrin Lusti tegevuse ja Eneke
Rootsi postituste vahel, ning miks ei leitud, et Katrin Lusti tegevus vajas
samuti piirangut vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele?
GDPR ja EIÕK artikkel 8 rakendamine GDPR artikkel 17 (“Õigus olla unustatud”)
ja artikkel 85 (“Ajakirjanduslik erand”) piiravad isikuandmete avaldamist, kui see
rikub andmesubjekti õigusi. EIK on lahendis ML ja WW vs. Saksamaa (2018)
kinnitanud, et ka avaliku elu tegelastel on õigus teatud aja möödudes nõuda oma
eraelu kaitset ja “unustamist”.
- Küsimus: Miks ei rakendatud GDPR-i ja EIÕK artiklit 8, hinnates Katrin
Lusti tegevust Eneke Rootsi isikuandmete avaldamisel ja nende alusel valede
levitamisel?
Austatud kohtunik, palun selgitada, miks eirati EIK praktikat ja EIÕK artikleid, mis
nõuavad eraelu ja õiglase kohtumenetluse kaitset. Ootan põhjalikke vastuseid,
kuidas teie otsused on kooskõlas Euroopa inimõiguste ja Eesti seadustega.
Lugupidamisega,
Veiko Huuse
www.Fonte.News
Ajakirjanik
Vahepeal ilmus artikkel Kaie Almere kohta, kus ka kirjutasin, et olin saatnud talle ise küsimused:
Sain Astrid Asi käest vastuse 11.02.2025 minu 28.01.2025 kirjale, kui pidi vastama Kaie Almere, aga ta ei vastanud. Miks küll? Mida ta kardab?:
Vastus Veiko Huuse 28.01.2025 päringule tsiviilasjades 2-24-10625 ja 2-24-12447 (kohtunik Almere)-vastas Astrid AsiLaadi alla
Kogu selle protsessis olev kannataja lisab lühidalt:
“Kogu viidatud tsiviilasjade kaebuse mõte seisnes selles, miks üks ja see sama kohtunik menetleb sama menetlusosaliste avaldusi 2-22-10330, 2-24-10625, 2-24-12447 ja tegi erisusi ts asja 2-24.10625 ja 2-24-12447 materiaalõiguses? Kui menetluse kohtunik Almere oli puhkusel, siis miks lahendas taotluse Katrin Lust advokaatide kolleeg, kellega töötasid ühes ja samas advokaadibüroos enne kohtunikuks nimetamist? Mina loen siin välja huvide konflikti ja protsessiõiguse rikkumist, seega liigun distsiplinaarkaebusega järgmisse astmesse!”
Uuriva ajakirjanikuna, olles tutvunud kohtumaterjalidega ja analüüsinud juristidega, olen arvamusel, et tegemist on korruptiivse ja seaduseid rikkuva tegevusega ja kohtukiusuga. Kannataja on saatnud korduvalt kaebusi ja avaldusi. Palunud algatada Kristjan Siiguril juurdlus kohtuniku töös suhtes. Kaie Almere ei vasta ja ei tegutse kannataja osas samamoodi, nagu ta ei vastanud, minu küsimustele. Küsimus on, et miks Kristjan Siigur pole algatanud Kaie Almere suhtes uurimist?
Fonte.News on kajastanud paljude kannatajate lugusid, mida saad lugeda allolevatest artiklitest. Me jälgime kõiki protsesse edasi ja hoiame lugejat kursis.
