Kohtunik Karolin Soo vastu on esitatud kriminaalkaebus – haavatav inimene on jäänud ilma toidust, abist, õigustest ja menetletud haigeks.

Kannataja on kohtunik Karolin Soo tegevuse peale esitanud kriminaalkaebuse. Loe artiklist kõigest täpsemalt.

Üks töövõimetu, tõsiste terviseprobleemidega Tallinna elanik on esitanud kriminaalkaebuse Tallinna Halduskohtu kohtunik Karolin Soo tegevuse peale. Kaebuses heidetakse ette seaduste teadlikku eiramist, sihilikku juriidilist vägivalda ja inimväärikuse rikkumist kohtumenetluse kaudu.

Kaebaja on 100% töövõimetu, elab üksi koos tütrega ning on viimase 4 aasta jooksul saanud
toimetulekutoetust ja Rimi toiduabi. 2023. aasta kevadel jäid toetused aga määramata, kuigi kõik taotlused, kuludokumendid ja arstitõendid olid korduvalt esitatud. Selle tulemusena on kaebaja jäänud ilma igasugusest elatusest – raha ei jätku isegi toidu ega ravimite jaoks.

Kohtunik Karolin Soo keeldus sisulisest arutamisest

Haldusasjas nr 3-25-XXXX otsustas kohtunik Karolin Soo:

• mitte arutada kohaliku omavalitsuse tegevusetust;
• keelduda õiguskaitsest, kuna “haldusakti pole”;
• keelduda riigi õigusabi andmisest, kuigi isik on meditsiiniliselt tõendatud töövõimetu.

Samas on selgelt olemas Riigikohtu praktika (nt lahend 3-22-1526), mille järgi peab kohus
tuvastama tegevusetuse ja kohustama haldusorganit otsust tegema. Seda kohtunik Soo
ignoreeris teadlikult.

Juriidiline vägivald ja teadlik seaduserikkumine

Kaebuse kohaselt on Karolin Soo:

• rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku § 2 eesmärki, milleks on tagada
  isikule tõhus õiguskaitse;
• kasutanud trahvihoiatust psühholoogilise survevahendina, teades, et kaebaja on
  haavatav;
• keeldunud kohtulikust sekkumisest olukorras, kus isik ei saa süüa, ei saa
  ravimeid ja ei saa abi;
• õigustanud haldusorgani tegevusetust, mis on jätnud inimese abita ja määranud ta kannatustele;
• järjepidevalt ja süsteemselt rikkunud nii seadust kui inimõigusi, järgides enda
  poolt loodud praktikat, mis välistab õiguse olemasolu vaestel ja haavatavatel
  inimestel.

Ohver: “See on sihipärane, vaimne terror”
Tegemist ei ole eksimusega ega üksikjuhtumiga. Kaebaja kirjeldab olukorda kui:
„Sihipärast kohtulikku vägivalda. Mind on jäetud ilma elementaarsetest õigustest – õiglusest,
abist, toidust, ravimitest. Karolin Soo ei kaitse seadust – ta kuritarvitab seda. Ta ei tohiks olla
kohtunik.“

Kannataja (ohver) esitas kaebuse prokuratuuri, politseisse, riigikohtu esimehele ja õiguskantslerile 08.06.2025 . Kaebuses on välja toodud kohtuniku eksimused:
· kriminaalkaebus (KarS § 291 – ametiseisundi kuritarvitamine; § 121 – vaimne
väärkohtlemine; § 95 – inimõiguste rikkumine).

Lisaks on Kannataja teinud:
· avalik pöördumine Riigikohtule ja Justiitsministeeriumile,
· taotlus distsiplinaarmenetluse alustamiseks kohtunik Karolin Soo suites,
· taotlus menetluse üleandmiseks teise halduskohtusse.

Kohtunik Karolin Soo tegevuses esineb tõsiseid õigusrikkumise tunnuseid, mis viitavad süsteemsele ebaseaduslikule menetlusele.

Kohtunik Karolin Soo tegevuses esineb tõsiseid õigusrikkumise tunnuseid, mis viitavad süsteemsele ebaseaduslikule menetlusele. Kaebuses viidatud juhtumis on kohtunik teinud otsuseid selgelt vastuolus Halduskohtumenetluse seadustiku § 2, § 3 ja § 59 sätetega, jättes tõendid tähelepanuta ning lähtudes eelarvamuslikest või formaalsetest põhjendustest, mitte sisulisest õiglusest. Tegemist ei ole üksikjuhtumiga, vaid ilmneb selge mustrina, kus kohtuniku tegevus on põhjustanud pöördumatut kahju kaebajale ning viib usalduse kadumiseni õiguskaitse vastu. Selline käitumine võib vastata ka Karistusseadustiku § 291 (ametiseisundi kuritarvitamine) või § 300 (õigusemõistmise takistamine) tunnustele ning vajab sõltumatut uurimist.

Avalik küsimus:
Kas kohtunik võib sihilikult eirata seadust ja panna tavainimene olukorda, kus ta jääb
abita, nälga ja haigeks – ning kohtunik jääb karistuseta? On näiteid, kus kohtunik jääb karistuseta, kui ta on seaduseid rikkunud: