Eluliselt usutav õiglus? Kohtunik Dina Tali, Martin Tints ja laste selja taha peitmise farsiteater.
Kui objektiivne õiglus muutub farsiks: Kohtunik Dina Tali ja Martin Tintsi eluliselt usutav manipluatsioonkunst.
Kui Eesti kohtusüsteemis oleks ametlik auhind „Aasta Eluliselt Uskumatu Kohtumenetlus“, kuuluks see vaieldamatult Harju Maakohtu Tsiviilkohtu kohtunik Dina Tali’le. Sest olgem ausad — mitte keegi teine ei suuda lapse hooldusõiguse vaidluses sekundi pealt anda ühele poolele kõik rikkale isale Martin Tints, mida too palub- lapse huvide simuleerimine läbi ühepoolsete, sisutühjade määruste, mille tempo paneb häbenema ka ekspresspostiteenuse ning seejärel nimeks seda „erakordselt tasakaalukaks kohtumenetluseks“.
Kõik, kes seda menetlust kõrvalt jälginud on, teavad, et kui isa esitab taotluse, liigub see läbi süsteemi valguskiirusel. Ükskõik kui absurdne, sisutu või tõendamata — kohtunik Dina Tali lööb alla templi kiiremini, kui jõuad „hooldusõigus“ öelda.
Kõnealuses perekonnaõiguslikus tsirkuses osalevad peategelastena IT ärimees rikas isa Martin Tints https://www.softwerk.ee/meist/ ja tema uus abikaasa Karin Tints (kasuema) koos advokaadi Katrin Paulusega, Advokaadibüroo EMERALD LEGAL OÜ (selle büroo asutaja on kurikuulus ja skandaalne Jurist ja advokaadibüroo Emerald Legal asutaja Robert Sarv ). Need kolm on loonud täiesti omaette süsteemi, kus laste huvid eksisteerivad ainult ettekäändena. Tõelised mängud käivad isa reputatsiooni ja kontrolli üle, ning kui keegi julgeb seda välja öelda, saab kiirelt kohtult korralduse suukorvistamiseks.
Martin Tints töötab Softwerkis ning tegeleb seal juhatuse liikme ja tehnilise arhitekti rolliga.
“Martin Tints – juhatuse liige, tehniline arhitekt” https://www.softwerk.ee/meist/
Kui ettevõtte juhatuse liige, nagu Martin Tints Softwerkis, satub avalikkuse ette seoses perevägivalla, laste väärkohtlemise või hooldusõiguse vaidlustes valetamise süüdistustega, pole see enam ainult tema isiklik asi. Ettevõtte maine ja usaldusväärsus on tänapäeval tihedalt seotud sellega, milliseid väärtusi ja käitumismustreid juhid ise kannavad. Rahvusvahelisest praktikast on teada, et juhi eraelulised skandaalid – eriti need, mis puudutavad eetikat, laste õigusi või vägivalda – võivad viia klientide ja koostööpartnerite lahkumiseni, avalikkuse pahameeleni ning isegi tulukaotusteni.
Näiteks:
- Uberi asutaja Travis Kalanicki eraelulised ja töökultuuri puudutavad skandaalid (töötajate ahistamine, toksiline juhtimiskultuur) viisid tema sunnitud lahkumiseni, kuna ettevõtte maine sai tugevalt kannatada.
- Papa John’si asutaja John Schnatter oli sunnitud juhikohalt lahkuma pärast isiklikke rassistlikke kommentaare, mis mõjutasid ettevõtte müüki ja aktsia hinda.
- Eestis on samuti ette tulnud, et ettevõtte juhid on sattunud avalikkuse huviorbiiti seoses väärkohtlemise või ebaeetilise käitumisega, mis on pannud ettevõtteid avalikult distantseeruma või juhtkonda vahetama (vt nt Nõmme Kalju FC juhtumi kajastust 2023).
Martin Tintsi Eksimused, valed ja lastekaitse sigadused – kõik mugavalt vaiba all
IT ärimees Martin Tints on mees, kes on suutnud iga oma eksimuse, iga avaliku vale, iga lastekaitsega seotud sigaduse, iga koduvägivalla ja kahtlase ütluse lihtsalt ära peita — mitte parandada, vaid peita. Eriti siiralt vapustav on aga see, et laste füüsilisele väärkohtlemisele, mida isa laste sõnul on toime pannud ka menetluse ajal, pole laste huvides tegutsev Dina Tali üldse reageerinud. Justkui see polekski tähtis või oleks see lihtsalt “eluliselt usutamatu” argument, mis pole väär mõne hetkega sekundiliste määrustega maha lüüa. Ja muidugi tuleb anda vastaspoolele veel aega seisukohtade esitamiseks, sest lapse huvid — need kannatavad ju oodata küll. Kui laps peaks vahepeal elama teadmatuses või ühe vanema suva järgi, on see ju puhtalt pedagoogiline kogemus.
Martin Tintsi käitumine on elementaarne: mitte tema otsused, tegevused või kohtule esitatud valed ei ole häbiväärsed. Ei, häbiväärne on see, kui keegi sellest avalikult rääkida julgeb. Siis muutub kogu süsteem ühtäkki hüsteeriliselt murelikuks isikuandmete kaitse ja laste „huvide“ pärast. Tegelikkuses muidugi mitte laste, vaid isa reputatsiooni pärast. Kohtunik Dina Tali lööb sellele kõigile oma kuulsa „rahuldada“ templi ilma, et määrusesse üldse midagi sisulist kirjutada viitsiks. Martin Tints oskab suurepäraselt laste selja taha pugeda, muudkui vehkida „privaatsuse“ ja „laste parimate huvidega“, ning samal ajal punuda kulisside taga oma skeeme. Kõike seda toetab ja aplodeerib kõrvalrollis tema advokaat Katrin Paulus — kes oskab muuseas üsna valjuhäälselt nõuda, et keegi ei julgeks isa tegemisi avalikult nimetada. Seejuures jätab kohus määrused enamasti sisutuks, sest kui pole midagi kirja pandud, pole ka midagi vaidlustada. Hämmastav tõhusus!
Eriti elegantselt ignoreeritakse kohtunik Dina Tali poolt kaebaja seisukohti, nagu need oleksid kohtule tülikad kärbsed suvisel lõunalaual. Kaebaja põhjendused jäetakse sirge seljaga tähelepanuta, kuna neid kohus „ei pea vajalikuks käsitleda“. Selline tööstiil võiks vabalt pääseda kaasaegsesse juhtimiskäsiraamatusse pealkirjaga „Kuidas vältida tööd ja teha nägu, et kõik on korrektne“.
Avalik rääkimine on häbiväärne – isa Martin Tintsi reputatsiooni kaitse süsteemi prioriteet
Ja et komöödia oleks täielik, on kõrvalosatäitjaks Martin Tintsi uus abikaasa Karin Tints, kelle olemasolu meenutatakse ainult siis, kui vaja on lasta kohtunikel kirjutada määrust, et perekond on koos ja idülliline. Isegi kui see „idüll“ seisneb selles, et isa väärkohtleb lapsi ja annab kohtule ütlusi, mida lapsed on „öelnud“, sest „laste huvid“ olevat need, et teised isa tegusid mitte kunagi teada ei saaks.
Isa Martin Tints ja tema abikaasa Karin Tints on kogu selle kohtufarssi meistriklass. Mitte keegi ei küsi, miks peab isa, kes lapse eest hoolitsevat ema järjekindlalt menetlustega pommitab, oma taotlusi esitama alati otsekohe kohtunikule, kus need ilma mingi sisulise läbivaatamiseta rahuldatakse. Miks jäävad teise poole põhjendatud vastused alati tähelepanuta ja vastusteta? Sest kohtu jaoks on laste huvid mugav fassaad, mille taha saab peita kõik, mis tegelikult on lihtne võimuvõitlus ühe mehe kontrolli taastamise nimel.
Ja kui keegi julgeb kahelda, kas selline õigusemõistmine on objektiivne, teatab kohtunik Dina Tali enesekindlalt, et “kui Teil on tõendeid korruptiivsuse kohta siis esitage need” – selline kohtunik ju küll kallutatud ei ole. Eks jääb igaühe enda otsustada kas selline õigusemõistmine on eluliselt usutavalt objektiivne ja erapooletu. Kasutades just seda kohtute lemmikfraasi, millega vabandatakse välja kõige kummalisemad otsused. „Eluliselt usutav“ on Eestis paindlik mõiste — kui kohtule sobib, siis on; kui ei sobi, siis ei ole.
Määruse lõpuosas aga on kohus veendunud, et laste heaolu sõltub ema kuulekusest mida võetakse arvesse otsuse tegemisel, kui see ei ole ähvardus, siis tahaks väga teada kuidas kõlab kohtu poolne ähvardamine.
Selline ongi Eesti perekonnaõiguslik reaalsus aastal 2025: isa Martin Tints peidab end laste selja taha, kohus lööb lõdvalt templi alla ja ütleb, et kõik, mis kohtunik Dina Tali kabinetis sünnib, on “eluliselt usutav” vaid siis, kui see teenib “õige poole” huve. Õigus? Selle võib vabalt Dina Tali määrustesse samal kujul kirjutada: „pole vajadust põhjendada“.
ENSV 2.0 või õigusriik Dina Tali moodi?
Tõtt-öelda ei erine see eriti ajast, mil ENSV-s otsustati inimeste saatust kabinettides, suletud uste taga ja paberil, millele kirjutati „keelduda“, „rahuldada“ või „suunata sundravile“. Ainus vahe on see, et tookord oli vähemalt ametlik põhjendus olemas — olgu pealegi absurdselt jabur. Tänapäeval piisab lihtsalt sõnast „eluliselt usutamatu“ ja kõik on lahendatud. Tervitused ENSV-st, ainult ilma ametliku nimeplaadita.
Armas Eesti rahvas, meie eest seisab kohtuvõim ise, ja selle üle siin naljalt nalja ei tehta!
Autor:
Kriitiline vaatleja — sest kui kõik vaikivad, jääb eluliselt usutav farss kestma.
