Kohtunik Dina Tali ja Martin Tints tahavad vaikselt nurgas püksi pissida, kui keegi räägib tõtt
Kohtunik Dina Tali ja Martin Tints tahavad vaikselt nurgas püksi pissida, kui keegi räägib tõtt.
26. juuni 2025 – päev, mil ma peaaegu… aga ei saanud enam tagasi.
Vaikselt. Salaja. Hirmust märgade peopesadega. Tahan pugeda nurgas endasse ja loota, et keegi ei küsi. Et keegi ei näe. Et keegi ei räägi. Aga keegi rääkis. Ja see oli kuritegu.
Põhja ringkonnaprokuratuuri uksele koputas mitte see, kellest räägiti. Vaid see, kelle kohta kirjutati.
Kohtunik Dina Tali. Süüdistaja ise.
Kuritegu? – Tõde.
Kahju? – Maine.
Motivatsioon? – Paanika.
Fonte Newsi artikkel. Seal mainiti, et kohtunikul on laps. Et laps joob lutipudelist. Jah, lutipudel. Mitteretseptiravim, mis Eesti kohtusüsteemi stabiilsust ohustab.
Kohtunik ei karjunud, ei selgitanud, ei andnud intervjuud. Ta kaebas kriminaalkorras. Lastega võib oodata. Avaliku huviga võib oodata. Aga see, et keegi rääkis, seda ei saa andeks anda.
Sest Dina Tali ei talu peegleid. Peeglid näitavad tõde. Ja tõde… see haiseb nagu märg hirm.
Kui õiglus oleks valgus, siis Dina Tali pigistaks silmad kinni ja räägiks kuu seisust.
Kui tõde oleks inimene, määraks ta talle lähenemiskeelu.
Kui kriitika oleks lind, lasuks ta seda maha kiviga, mille peale on kirjutatud: “Tule lapse huvide nimel vaiki.”
Ta ei ole üksi. Isa Martin Tints, see vaikuse apostel, võitleb samuti. Ta tahab, et ema ei räägiks kellelegi mitte midagi – ei arstile, ei õpetajale, isegi mitte vanaemale. Paroolid luku taha, suu kinni. Aga silmad peavad särama – nagu TikToki filtris.
Ja kes annab talle selle õiguse?
Kohtunik Dina Tali, kes soovitab samal ajal emal minna arsti juurde. Küsimus: kuidas näeb välja arstilkäik, kui suu peab vaikima? Kirjalikult? Morse koodis? Energeetilisel tasandil?
Eesti kohtud on väidetavalt ülekoormatud. Menetlused venivad. Lapsed ootavad. Lapse õigused devalveeruvad. Aga Tintsi avaldus?
24h jooksul allkiri all.
Hommikul kohv, lõunaks keeld emale.
Sest kui süsteem kardab ainult avalikkust, siis ta teenib neid, kes karjuvad advokaatide kaudu, mitte neid, kes nutavad Messengeris.
Kui ema palub, et lapsed saaksid temaga kohtuda? Vastus: “Kahjuks… süsteemil on allergia aktiivse emaduse vastu.”
Kohtunik kehitab õlgu. Las lapsed kannatavad. Juhtub.
Jupiter on retrograadis. Printer katki. Sekretär sünnitab. Täna ei saa.
Ja kui keegi küsib: Miks see kõik?
Siis vastus on hirm.
Hirm, et keegi räägib, mida ma olen otsustanud.
Hirm, et keegi kirjutab sellest.
Hirm, et tõde tuleb välja ja mina jään alasti.
Tõde ei ole seaduslik. Tõde on rünnak.
Mina ei pea eksima. Ma pean ainult vaikust valitsema.
See ei ole enam õigusriik. See on vaikuseriik.
Eliitmenetlus vs mudamäng
Avalikkus kuuleb: kõik on võrdsed.
Praktikas? Mõni on vaikuses võimsam.
Eliitmenetluses saad sa:
- Kohtuotsuse 24h jooksul
- Lähenemiskeelu kui “paketi”
- Filtreeritud kohtuotsuse – ilus, sile, pole solvav
- Kohtuniku vastuse kell 07.04 laupäeva hommikul
Mudamängus saad sa:
- “Kohtunik on puhkusel, sekretär sünnitab”
- “Lastekaitse ei saa vastata – printer katki”
- “Menetleme, kui laps saab täisealiseks”
- Vaikuse, mis kestab, kuni lapsed kolivad mujale, sest “ema ei korraldanud suhtlust”
Aga kohtuniku maailmas loeb ainult üks asi – kas sa vaikid.
Kui sa vaikid, oled usaldusväärne.
Kui sa räägid, oled probleem.
Kui sa avaldad, oled kuritegu.
NB! Kirjutaja pole jurist. Aga ega kõik kohtunikudki pole. Mõni on lihtsalt inimene, kes tahab nurgas vaikselt püksi pissida, kui keegi tõtt räägib.
Martin Tints töötab Softwerkis ning tegeleb seal juhatuse liikme ja tehnilise arhitekti rolliga.
“Martin Tints – juhatuse liige, tehniline arhitekt” https://www.softwerk.ee/meist/
Kui ettevõtte juhatuse liige, nagu Martin Tints Softwerkis, satub avalikkuse ette seoses perevägivalla, laste väärkohtlemise või hooldusõiguse vaidlustes valetamise süüdistustega, pole see enam ainult tema isiklik asi. Ettevõtte maine ja usaldusväärsus on tänapäeval tihedalt seotud sellega, milliseid väärtusi ja käitumismustreid juhid ise kannavad. Rahvusvahelisest praktikast on teada, et juhi eraelulised skandaalid – eriti need, mis puudutavad eetikat, laste õigusi või vägivalda – võivad viia klientide ja koostööpartnerite lahkumiseni, avalikkuse pahameeleni ning isegi tulukaotusteni.
