Dina Tali- nõretab erapooletusest nagu tsirkuse elevandi jäätmed lõbusõidul!
Kohtunik Dina Tali ja õiguse tsirkus
Tere tulemast Harju Maakohtu absurditeatrisse, kus kohtunik Dina Tali vehib areenil haamriga nagu tsirkusekloun, kes kardab tõde rohkem kui märga plekki oma tooga peal! Tsiviilasi, kus funktsioneeriv sõltlane Martin Tints nõuab laste ainuhooldusõigust, on muutunud farsiks, mis paneb isegi ENSV bürokraatia punastama. Ema žongleeris 7. augustil 2025 sädemeid pilduva taandamisavaldusega, süüdistades Dina Tali’t erapoolikuses, mis on sama ilmne kui päike keset päeva või Martin Tintsi uhke tiitel Softwerki kodulehel: “juhatuse liige ja tehniline arhitekt” (Softwerk). Kuid kohtumajas ärge lootke õigusele – siin valitseb vaikuse ja hierarhia tsirkus, kus tõde on kuritegu!
Taandamisavaldus: tõde kui kohtuniku õudusunenägu
Ema süüdistab Dina Tali’t selles, et too on muutnud kohtusaali oma isiklikuks eelarvamuste catwalk’iks. Tema avaldus on terav: “Kohtunik käitus istungil laste ema suhtes erapoolikult ja eelarvamuslikult, andes mõista, et teda ei huvita, kuidas laste olukord tegelikult on… ja et laste isa lapsi füüsiliselt väärkohtleb, millele kohus ei reageeri.” Veelgi hullem, ema märgib, et “laste isa viib lapsi ilma teise vanema loata välismaale, jättes ära laste ja ema kohtumised,” ja DinaTali laseb sellel lihtsalt juhtuda, samal ajal kui ema süüdistatakse kinnise menetluse andmete avaldamises.
Kohtunik Dina Tali vastus? Puhas tsirkusekunst! Ta kinnitab, et “puudub igasugune varasem kokkupuude pooltega, justkui oleks erapooletus võrdne sellega, et sa pole kedagi varem kohvinurgas kohanud.
Kohtuni Dina Tali lisab: “Kohtunik juhindub vastavalt PKS § 123 eelkõige laste huvidest, seega ei vasta tõele väide, et kohtunikku tegelikult laste olukord ei huvita.” See on lapsemeelne argument, mis kõlab nagu vangi piibel: “Kui seadus ütleb, et ma pean laste huve kaitsma, siis ma ju kaitsen!” Nii räägivad eneseõigustajad, kes peidavad oma tegevusetust paragrahvide taha, samal ajal kui lapsed jäävad igasuguse kaitseta ja luulud üürgama.
Ja kui ema toob esile, et lapsed on tunnistajate juures korduvalt rääkinud isa füüsilisest väärkohtlemisest, vastab kohtunik Dina Tali: “See väide ei ole leidnud kinnitust.” Kas ta on midagi teinud, et seda välja selgitada? Loomulikult mitte! Tali valib, mida uskuda, nagu tsirkuse direktor, kes otsustab, milline trikk publikule meeldib – tõendid pole vajalikud, kui Instagrami postitused on käepärast.
Erapooletuse kontroll? See on Dina Tali jaoks nagu paluda klounil oma meiki peeglist uurida – ta väldib seda, sest peegel võib näidata midagi, mis ei sobi kohtutsirkuse plakatile. Ta lükkab taandamisavalduse tagasi, ja saadab selle Harju Maakohtu esimehele (Liina Naaber Kivisoo), et keegi teine saaks selle nalja üle irvitada.
Aga kui samad lapsed ütlevad et ema küsib neilt ebameeldivaid küsimusi, siis on kinnitust rohkem kui küll. Veelgi arusaamatumaks jääb lapskohtuniku Dina Tali argumentatsioon, et lastelt ei tohi küsida midagi mis neile ei meeldi- see polevat lapse huvides! Huvitav kas sama loogika kehtib ka muudes olukordades? Näiteks kui lapsed hommikul kooli minna ei soovi – kas siis samuti „väldime küsimusi“ ja kaitseme laste emotsionaalset heaolu, lubades neil koju jääda, et säiliks „turvaline ja stabiilne keskkond“? Selle loogika kohaselt võib lõpuks jõuda sinnani, et kui lapsed keelduvad näiteks hambaarstile minemast, siis me jätame minemata – sest laste mure tuleb kaitse alla võtta ja küsimusi ei tohi esitada, kuna need „ei ole eakohased“?
Või veelgi enam – äkki tulevikus avaldavad lapsed soovi hoopis poodi röövida. Kas siis jällegi väldime küsimusi, sest teema võib lapsi emotsionaalselt üle koormata, ja me ei taha takistada usaldusliku suhte kujunemist? Kõlab veidi äärmuslikult, aga lugedes kohtuniku Dina Tali tundeid tundub, et iga lapse väljendatud „mure“ tuleks võtta kriitikavabalt puutumatuks ning igasugune sisuline arutelu kuulutatakse koheselt „emotsionaalselt ebastabiilseks“. Aga seda muidugi ainult seni kuni asi puudutab ühte poolt, isa osas kohtunikul tunded väidetavalt puuduvad.
Huvitav oleks teada, kuidas see lapskohtunik Dina Tali planeerib probleemide lahendamist kui nendest rääkida ei või või näiteks ka teismelise kasvatust, kui üksnes teismelise soovid on seaduseks. Siinkohal saame ilmselt kõik aru, et laste soovid ja huvid ei ole kattuv mõiste. Vähemalt ma loodan, et saame aru.
Veelgi jaburam? Tali selgitas emale korduvalt, mida tähendab kinnise menetluse teabe avaldamine ja millised on tagajärjed, samas kui Martin Tints lehvitab kinnise menetluse detaile haiglas, pole see Dina Tali jaoks probleem, aga kui ema sotsiaalmeedias muret väljendab, on see kuritegu? Topeltstandardid? Ei, see on lihtsalt Tali “eluliselt usutav” õigusemõistmine, mis nõretab erapoolikusest nagu tsirkuse elevandi jäätmed lõbusõidul!
Ja kui asi läheb Tintsi vaimse tervise kontrollimisele, siis – üllatus! – “laste isa käitumine ei ole seni andnud kohtule põhjust seda uurida.” Tõendid puuduvad, aga Tintsi luulud tõe pähe? Need sobivad kohtule suurepäraselt. Tõendeid pole vaja, sest Tali “tunne” on piisav. Kuid kõige naeruväärsem? Pool aastat venitas see “lapskohtunik” ema psühhiaatrilise ekspertiisi määramist, põhjendades kõiki otsuseid selle vajadusega, et siis lõpuks taotlus rahuldamata jätta, kuna – üllatus-üllatus – ema ilmselt siiski ei ole haige! See on nagu tellida tsirkusesse lõvi, oodata kuus kuud, ja siis teada saada, et tegemist oli kassiga. Kas see on õigusemõistmine või psühholoogiline loterii, kus auhinnaks on laste ja ema sideme lõhkumine?
Martin Tints ja Kohtunik Dina Tali (kallutatud ja korrupeerunud, nii nagu Kohtu esinasied ees Astrid Asi ja Liina Naaber Kivisoo nii ka kohtunikud ise nimekiri oleks liiga pikk Ahi Kuuseväli, Kaie Almere, Anna Liiv, Anu Uritam jne.)
Martin Tints töötab Softwerkis ning tegeleb seal juhatuse liikme ja tehnilise arhitekti rolliga.
“Martin Tints – juhatuse liige, tehniline arhitekt” https://www.softwerk.ee/meist/
Kui ettevõtte juhatuse liige, nagu Martin Tints Softwerkis, satub avalikkuse ette seoses perevägivalla, laste väärkohtlemise või hooldusõiguse vaidlustes valetamise süüdistustega, pole see enam ainult tema isiklik asi. Ettevõtte maine ja usaldusväärsus on tänapäeval tihedalt seotud sellega, milliseid väärtusi ja käitumismustreid juhid ise kannavad. Rahvusvahelisest praktikast on teada, et juhi eraelulised skandaalid – eriti need, mis puudutavad eetikat, laste õigusi või vägivalda – võivad viia klientide ja koostööpartnerite lahkumiseni, avalikkuse pahameeleni ning isegi tulukaotusteni.
