Kelmid Advokaadid Andra Olm (Nove advokaadibüroo) ja Karmen Turk (Triniti advokaadibüroo partner) avaldavad süüdimatult kinniste kohtuistungite detaile ajakirjandusele. Nad teavad, et tegemist on kinnise menetlusega ja sellise info avaldamine on seadusega vastuolus, kuid samal ajal teavad nad ka seda, et nende tegevust ei uurita.

Viited:
https://www.nove.ee/team/andra-olm/
https://triniti.eu/people/karmen-turk/

Kelmid advokaadid Andra Olm ja Karmen Turk avaldavad süüdimatult kinniste kohtuistungite detaile ajakirjandusele. Loomulikult nad teavad, et see on kuritegu ja kriminaalselt karistatav, kuid mida nad veel teavad, on see, et Eesti kohtunikud ja prokuratuur, mille eesotsas on endine kohtunik Astrid Asi ning prokurörid nagu Toomas Tomberg, aitavad neil vältida kriminaalvastutusele võtmist.

Sellisele praktikale kaasa see, et kriminaalkaebusi ei menetleta ning vastavaid juhtumeid ei uurita.

Case I

Andra Olm (Nove) vs Kristiina Heinmets

Advokaat Andra Olm (Nove advokaadibüroo) esitas hagi Kristiina Heinmetsa Facebooki postituste tõttu.

Kohtunik: Kädi Vaker Kohtuotsus:

• 10 000 € kahjutasu Andra Olmile
• 42 000 € kohtukulud Kristiina Heinmetsa kanda

Advokaat Andra Olm esindab ka Aivar Aigrot, kes on Kristiina Heinmetsa endine abikaasa. Kristiina Heinmetsa hinnangul on tegemist korduvate hagidega, mida ta peab SLAPP-tüüpi menetlusteks. Euroopa Liidus on selliste vaigistushagide kasutamine saanud tugeva kriitika osaliseks ning nende piiramiseks on vastu võetud ka vastavad meetmed.

Siin tekib küsimus kohtukulude proportsionaalsusest. Miks on advokaadikulud kordades suuremad kui väljamõistetud kahju? Varasemates sarnastes juhtumites on kahjutasud olnud oluliselt väiksemad, näiteks umbes 300 euro suurusjärgus. Sellest tulenevalt tekib küsimus, kas kohtukulud peaksid olema proportsionaalsed ja mitte ületama hüvitist mitmekordselt.

Case II

Margrit Pitkve vs Kristiina Heinmets

Esindaja: Vandeadvokaat Karmen Turk (Triniti advokaadibüroo partner)
Kohtunik: Anna Liiv

Kohtuotsus:

• 15 000 € kahjutasu
• kohtukulud Kristiina Heinmetsa kanda

Varasemalt on samasugused kahjutasu 300 eur. Tekib küsimus võimaliku huvide konflikti kohta, kuna kohtunik Anna Liiv on varasemalt töötanud Triniti advokaadibüroos, kus töötab ka Karmen Turk. Samuti tekib küsimus kahjutasu suuruse kohta, arvestades, et varasemalt on sarnaste juhtumite kahjutasud olnud oluliselt väiksemad.

Riigikohtu praktika ja vastuolud otsustes

Riigikohus on selgelt öelnud, et sotsiaalmeedia ei ole automaatselt seaduse mõttes avalik koht.
https://www.err.ee/1609855830/riigikohus-sotsiaalmeedia-pole-seaduse-mottes-avalik-koht

Sellest tulenevalt tekib tõsine küsimus, kuidas said kohtunikud Anna Liiv ja Kädi Vaker teha otsuseid, mis käsitlevad Facebooki postitusi avaliku levitamisena, ning määrata nende alusel väga suured kahjutasud ja kohtukulud. Kui Riigikohus on selgelt öelnud, et sotsiaalmeedia ei ole automaatselt avalik koht, siis tekib küsimus, miks seda kohtupraktikat ei arvestatud. Sellisel juhul tekib ka küsimus, kas Kristiina Heinmets peaks üldse midagi maksma või peaks vastupidi saama tagasi oma kohtukulud.

Lisaks tekib teine oluline küsimus. Kui tegemist oli kinnise istungiga, siis kuidas jõudsid menetluse detailid ajakirjandusse.
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120442525/kristiina-heinmets-peab-laimamise-eest-maksma-kumneid-tuhandeid-eurosid

Kui istung oli kinnine, siis ei tohiks selle sisu avalikkusesse jõuda. Ometi avaldati menetluse detailid ajakirjanduses. See tekitab küsimuse, kes info edastas ja miks selle kohta ei ole algatatud menetlust. Samuti tekib küsimus, miks advokaadid, kes menetluses osalesid, avalikult kommenteerivad kinnise menetluse detaile.

Mõlemal juhul olid istungid kuulutatud kinniseks. Kristiina Heinmetsal oli väidetavalt keelatud menetluse sisu avaldada, kuid samal ajal ilmusid menetluse detailid ajakirjanduses. Väidetavalt arutati kinniste istungite detaile ka avalikes aruteludes ja podcastides. See tekitab küsimuse, kas menetluse osapooli koheldi võrdselt.

Süsteemne skeem – mitte üksikjuhtum, vaid korduv praktika

Tegemist ei ole üksiku juhtumiga, vaid korduva skeemiga, mis ilmneb mitmes erinevas kohtuasjas. Kohtunikud Anna Liiv ja Kädi Vaker on sellise praktika toimimisest teadlikud ning teavad, kuidas sellised menetlused kulgevad. Anna Liiv on olnud Karmen Turki endine kolleeg Triniti advokaadibüroos, mis tekitab otsese huvide konflikti kahtluse olukorras, kus sama büroo advokaat esineb kohtus ja otsus tehakse tema kliendi kasuks.

Kohtunik Anna Liiv – tõendatud kallutatus Triniti Advokaadibüroo ja vabamüürlaste kasuks

Moodustub suletud ring advokaatidest, kohtunikest ja prokuröridest, mida kinnitavad kohtulahendid ise. Sama skeemi kasutatakse korduvalt erinevate inimeste suhtes. Täpselt sama muster kordub Kristi Loigo, Kristiina Heinmetsa, Eneke Rootsi, Annika Urmi ja mitmete teiste puhul, keda püütakse vaigistada kohtumenetluste kaudu.

Teisel poolel on sama skeemiga seotud vabamüürlased ja meedia ja avaliku mõjuvõimuga isikud. Sellesse ringi kuuluvad vabamüürlased, Delfi, Postimees, Hans H. Luik, Margus Linnamäe, Katrin Lust ning teised samas võrgustikus tegutsevad isikud. Menetlused toimivad ühetaoliselt – ühele poolele tehakse kiireid ja soodsaid otsuseid, teise poole menetlusi venitatakse, blokeeritakse või jäetakse menetlemata.

Täpselt sama skeemi kasutas ka kohtunik Reena Lember (endine Nieländer), kes tegi Delfi juhatuse liikmete kasuks otsused, millega tagati hagid ja kehtestati piirangud. Otsusega keelati isegi nimede mainimine, mis sisuliselt piiras sõnavabadust. Tegemist oli olukorraga, kus avaliku elu tegelaste kohta kirjutamine keelati, kuigi teistes sarnastes asjades käsitletakse avaliku elu tegelasi vastupidiselt.

Kas Veiko Huuse sõnavabadus ja ajakirjandusvabadus tahetakse ära võtta?

Kohtunike taktika

Menetlused toimuvad kindla mustri järgi. Delfi ja Postimehega seotud asjad menetletakse väga kiiresti, mõnikord isegi mõne päevaga (esialgne õiguskaitse). Samal ajal teiste isikute taotlusi venitatakse, nõutakse täiendusi, blokeeritakse menetlust või jäetakse taotlused läbi vaatamata.

Eriti puudutab see Kristiina Heinmetsa, Kristi Loigo, Annika Urmi ja Eneke Rootsi juhtumeid. Nende taotlusi ei menetleta, esialgset õiguskaitset ei anta ning lähenemiskeelde ei määrata.

Näiteks määrati Katrin Lusti taotlusel Eneke Rootsi suhtes lähenemiskeeld (kohtunikud Anna Liiv ja Kaie Almere), kuid Eneke Roots ei saanud Katrin Lusti vastu lähenemiskeeldu. Sama muster kordub Annika Urmi juhtumis, kus lähenemiskeeldu ei määratud, kuigi ähvardusi esitati korduvalt ning juhtumite kohta esitati avaldusi.

Samuti kirjeldatakse juhtumit, kus Indrek Meltsas ja Katrin Lust ründasid Veiko Huuset. Juhtumit nägid pealtnägijad ning piirkonnas olid turvakaamerad. Sellest hoolimata ei võetud tunnistaja ütlusi tõendina menetlusse. Kohtunik Kädi Vaker ei arvestanud tunnistust, mis asetab isikud sündmuskohale ja kinnitab kontakti otsimist.

Menetluspraktika punktid

Kohtunike tegevus toimub kindla mustri järgi:

1. menetlusse ei võeta tõendeid, mida ei saa hiljem ignoreerida
2. määratakse tagatised menetluse blokeerimiseks
3. määratakse väga kõrged advokaadikulud ohvritele
4. menetlusi venitatakse või ei menetleta üldse

Advokaadikulud on ebaproportsionaalselt suured. Kohtukulud ulatuvad kümnetesse tuhandetesse eurodesse, mis on võrreldav kinnisvara hinnaga. Selline praktika tekitab olukorra, kus kohtumenetlust kasutatakse survevahendina.

Nimetatud kohtunikud

Anna Liiv
Kaie Almere
Kädi Vaker
Anu Uritam
Reena Lember
Liina Naaber Kivisoo
Astrid Asi

Korruptsiooni nimekiri:
https://fonte.news/uleskutse-lopetame-korruptsiooni-eestis/

Kohtunik Anu Uritam ja Kristiina Heinmets: järgmine tõend juriidilise vägivalla ja Eesti kohtusüsteemi kallutatuse kohta

Avalik pöördumine kohtunik Kädi Vaker: kas eraelu puutumatus kehtib Eestis valikuliselt?

Kohtunik Kaie Almere korduv muster: tavainimese õigused kaovad kohtusaalis

https://fonte.news/uleskutse-lopetame-korruptsiooni-eestis/

Kas kohtunik Ahti Kuuseväli tuleks ametist vabastada?

Kohtunik Reena Lember on tuntud kui vabamüürlaste ja suurmeedia juhtide huvide teenija

Eesti kohtud ja prokuratuur tuleb kinni panna, et vältida Eesti inimestele edasise kahju tekitamist. Loe lahendust!

Kas Karmen Turk ja Maarja Pild on loonud  „ajakirjandus erandi“ IKS § 4 alusel meedia firmadest Delfi Meedia ja Postimees Grupp kuritegelikud organisatsioonid?

Kas kohtukius, meediakius või kättemaks? Uurime vandeadvokaatide Karmen Turk ja Maarja Pild “koostööd” prokuratuuriga. Kolm kannatajat!

Kas kohtunikud Liina Naaber-Kivisoo, Vallo Kariler, Tarmo Tina, Olev Mihkelson ja Marju Persidskaja on õiguse teenijad või valejumala sümbolid?

Kuidas Margus Linnamäe, Katrin Lust tapsid kasuahnusest juriidilise vägivallaga, 4 lapse ema, Kristi Loigo ja Jan Loigo.

Prokurör Toomas Tomberg organiseerib tapmisähvardusi läbi Indrek Meltsase ja Katrin Lusti, kohtunikud kindlustavad puutmatuse.