Delfi Meedia ajakirjanike Kirsti Vainküla ja Urmo Soonvald saladust 18a värdlapst- KARMA- see on teiste eraelu puutumatuse rikkumiste eest. Nad on korda saatnud inimsusevastased kuriteod ja kõiksus andis neile kanda raske KARMA.

Delfi Meedia ajakirjanike Kirsti Vainküla ja Urmo Soonvald 18 a saladus on sügava puudega laps, värd laps anti neile selleks, et nad ei ole oma vigadest aru saanud. Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. 20 aastat ajakirjanikena on nad rikkunud räigelt teiste inimeste eraelu puutumatust, müünud seda maha raha eest ja teeninud sellega kasu. See on juba omaette saatanlik tegevus.

Kirsti Vainküla ja Urmo Soonvald – Karma maksab kätte ja selle eest ei põgene keegi. Kui sinu tegevus pole Kõiksusega kooskõlastatud, on tagajärjed väga halvad. Karma valib ise, kuidas karistada ja see on sinu tegude tulemustele võrdväärne. Suurte kuritegude puhul hakkab karma tegelema lähedastega, kuniks jõuab lõpuks põhisüüdlaseni.

Ajakirjanikud Kirsti Vainküla ja Urmo Soonvald on rikkunud kaua ja räigelt faktiliste elusate inimolendite suveräänset hingeelu. Nende ohvritel lõppes kannatus. Nad on oma meedialugudega hävitanud paljude inimeste maine, karjääri, rikkunud inimestel vaimse tervise. Nad tegid seda saatanliku raha pärast aga saatanal on ükskõik karma kättemaksudest, sest saatan naudib kõigi ja kõige “hävingut”. Selline raske koorem nagu sügava puudega laps ja taluda seda juba 18 aastat, on Kirsti ja Urmo tegevuste tagajärg. Elu põhiline ja ainus moraal on: “Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse.” Fonte.News toimetusele saadeti kogu selle loo kokkupanemiseks palju infot kannatajatelt. Sain ka emaili teel enne artikli ilmumist selle kohta tagasisidet Kirsti Vainkülalt ja tema vastus üllatas mind. Urmo Soonvald pole vastanud.

Delfi Meedia ajakirjanike Kirsti Vainküla ja Urmo Soonvald 18 a saladus on värd laps- see on nede karma raskete kuritegude eest.

16.01.2007 aasta uudis ilmus Kroonikas: Urmo Soonvald ja Kirsti Vainküla beebiootel.

SL Õhtulehe uudistetoimetuse juht Urmo Soonvald (34) ja toimetuse tippreporter Kirsti Vainküla (34) ootavad pisiperet.

“Ma ei kavatse salata, et meie beebi sünnib sel suvel,” sõnas Kroonikale Soonvald, keda on varem seostatud Keskerakonna ühe nimekaima kaunitari Evelyn Sepaga.

Praegu on Kirstil neljas rasedusekuu.

Noored leidsid end hoolimata pikast koostöötamisest alles aasta eest.”

Noorpaarile sündis karmaks kaela sügava puudega laps. Tänaseks on last peidetud pea 18 aastat. Nüüd lõpuks on karma koorem nii suureks kasvanud, et sellest tuleb esiuudis järgmisteks aastateks.

Ohvri kirjeldus: “Kirsti Vainküla iseloomustamiseks võib öelda, et ta jätab mulje inimesest, kes on kas äärmiselt emotsionaalselt mõjutatav, uskudes pimesi igat talle esitatud nutulugu, või siis tegutseb ta teadlikult, olles manipuleeritav tööriist neile, kes soovivad meediat kasutada kättemaksu ja laimamise eesmärgil nagu Alar Voitka, Triin Teramäe, Kristi Loigo jne. Samas ei saa välistada, et tegemist on kalkuleeritud ja psühhopaatilise lähenemisega, kus empaatia puudumine ja külm kalkulatsioon juhivad tema tegevust.”

Kirsti Vainküla vastus emaili teel, kui saatsin artikli tutvumiseks enne ilmumist:

E-kirjas Kirsti Vainküla kirjutab: “Tere, suur tänu, et saatsite tutvumiseks selle kirjatüki. Tavaliselt ei pea saatma ette lugeda, kui me pole kommentaare andnud. Kuna andsite võimaluse täiendad, siis nõuan, et lisate: tegelikult me ka sööme lapsi, eelistatult neid, kes söövad mett ja muid magusaineid,  ja mina maiustan alaealistega, eelistatult kesksoolistega, samuti pean lindmeest – siis on vähemalt paar tõesti fakti loos. Ülejäänuga peab vist madistama. 

Tuld! K”

Üks Ohver kirjutab: “Kirsti Vainküla puhul on märgata, et ta kardab ise kriitikat ja ei talu seda vähimalgi määral. Näiteks, kui ta ründas Maikenit oma artikliga ja sai vastulöögi arstide poolt, asusid ta kolleegid kiiresti teda kaitsma, samal ajal kui Vainküla ise nuttis kibedaid pisaraid. See on tüüpiline käitumine neile, kes ise teisi julmalt kritiseerivad või tagakiusavad, kuid kes ei suuda ise ühtegi kriitikanoolt taluda. Tegelikult on sellised inimesed kui avatud raamatud, kelle tõelist loomust on lihtne paljastada, kui neile lihtsalt peegel ette keerata. Seni pole seda veel piisavalt tehtud, kuid kaua see enam viibida ei saa.”

Eesti Ekspressi ja Delfi Meedia ohver: “Urmo Soonvaldi ja Kirsti Vainküla isikliku elu üksikasjad, nagu nende lapse raske puue, toovad esile, kui teravalt nad ise tajuvad isiklikku haavatavust, samas kui teiste eraelu ja tervise teemadel pole neil seni olnud pidureid. Kui minu lugu oli kolm päeva Delfi esiuudis ja ma kirjutasin Soonvaldile, et kui minu kuu aja pärast sündival lapsel ilmneks mingi kahjustus, oleks see tema südametunnistusel, siis eemaldati lugu Delfist täpselt viie minuti jooksul pärast kirja saatmist. See näitab, kuidas kriitika ja isiklik vastutus võivad nende tegutsemist kiirelt mõjutada, kuigi teiste inimeste tundlikke ja valusaid teemasid käsitletakse sageli hoolimatult.”

Urmo Soonvaldi kohta on esitatud tõsiseid süüdistusi, mis viitavad tema väidetavalt korduvatele seksuaalsetele ahistamistele noorte reporterite suhtes ja väidetavalt kestnud juba aastakümneid. Väidetavalt oli ahistamine järjepidev ja süsteemne, kusjuures sellised teod nagu käte püksi panemine olid temale tavapäraseks käitumiseks. Need süüdistused toovad esile meediatööstuse sügavaid probleeme ja võimu kuritarvitamise mustreid. Selle teema käsitlemisele ja juhtunu üksikasjadele keskendutakse järgmises loos, kus käsitletakse lähemalt ahistamise ohvrite lugusid ja nende kogemusi.

Delfi Meedia  töötajad on juba tuntud oma seksuaalsete ahistamistega, lausa kohtuotsus on selle kohta.  https://www.ohtuleht.ee/1123304/delfi-meedia-ajakirjanik-moisteti-suudi-alaealisega-vahekorda-astumises

Süüdistused eraelu puutumatuse rikkumises ja meediavabaduse kuritarvitamises

Ajakirjanikud Kirsti Vainküla ja Urmo Soonvald, kes töötavad Delfi Meedias, on väidetavalt üle mitmekümne aasta rikkunud Eesti kodanike eraelu puutumatust ja kahjustanud nende põhiõigusi. Süüdistuste kohaselt on nende tegevus hõlmanud laimu levitamist, valede faktiväidete esitamist ning ebaõigete ettekujutuste loomist inimestest eesmärgiga saavutada isiklikku ja ärilist kasu meediafirmale. Sellise tegevuse tagajärjeks on olnud paljude isikute maine kahjustamine, nende kujutamine varastena, kurjategijatena või muul viisil negatiivses valguses, mis on jätnud püsivad jäljed nende sotsiaalsetesse suhetesse, karjääridesse, äridesse ja isiklikku ellu. Lisaks sellele on kahjustatud paljude inimeste õigust au ja hea nime kaitsele, mis on selgelt sätestatud Eesti põhiseaduse § 26 ja teiste õigusaktidega.

Tegevusi on kriitikute hinnangul läbi viidud sõnavabaduse ja ajakirjandusliku erandi sildi all, kasutades ära seaduslikke lünki ja süsteemi nõrkusi. Selline käitumine ei ole aga kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ega ka õigusnormidega, mis peaksid kaitsma isikute eraelu ja isikuandmeid. Väidetakse, et Vainküla ja Soonvaldi juhitud ajakirjanduslikud tegevused on keskendunud meediaäri kasumi kasvatamisele, jättes kõrvale inimväärikuse ja seaduste järgimise. Seejuures on eriliigiliste isikuandmete kaitse nõudeid, nagu nõuab isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR), süstemaatiliselt eiratud, mis on tõstatanud tõsiseid küsimusi andmekaitse tõhususe kohta Eestis.

Süsteemne probleem ja lobitöö mõju

Süüdistuste kohaselt on ajakirjanike tegevuse pikaajaline jätkumine võimalik tänu meediatööstuse omanike ja nende toetajate tugevale mõjule. Delfi Meedia omanik Hans H. Luik, keda süüdistatakse vabamüürluse kaudu mõjuvõimu suurendamises, ning advokaadid Mari Männiko ja Karmen Turk on teinud aastakümneid aktiivset lobitööd, et takistada Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) sekkumist. Selle tulemusena on AKI jäänud passiivseks ega ole täitnud oma seaduslikku kohustust tagada isikuandmete kaitset ja eraelu puutumatust. Samuti on kohtumenetlustes tekkinud olukord, kus meediaväljaannete piiramatu ressursivõimekus ning nende advokaadid muudavad eraelu puutumatuse kaitsmise tsiviilkohtus praktiliselt võimatuks.

Paljud meedia ohvrid, nagu näiteks Kristi Loigo, Varro Vooglaid ja Kirsti Timmer, on kohtus võitnud õiguse aga siiski suurelt kaotanud võistlevas menetluses, kuna kohtusüsteem ei suuda ega taha pakkuda tõhusat kaitset meediafirmade vastu, kellel on kasutada suur ressursside hulk. Seejuures langevad ohvrite kanda mitte ainult kohtukulud, vaid sageli ka vastaspoole kulud, mis viivad inimesed võlavanglasse või sunnivad neid loobuma oma õiguste kaitsmisest. Artiklitest isegi ei eemaldata isikuandmeid. Kohtus käik on kasulik ainult advokaatidele.

Selline süsteem on viinud olukorrani, kus meediaettevõtete tegevust võib pidada kuritegelikuks organisatsiooniliseks mustriks, mis toimub ajakirjandusliku erandi varjus. Kui riiklikud institutsioonid, nagu AKI, ei suuda ega soovi sekkuda, siis kannatavad selle tagajärjel mitte ainult üksikisikud, vaid ka Eesti õiguskaitsesüsteemi usaldusväärsus tervikuna.

Kohtunikud ja meedia tegutsevad väidetavalt vaikival kokkuleppel, kus kohtud lekitavad kinniste kohtuistungite andmeid (Ahti Kuuseväli, Kristiina Heinmets, Pihel Sarv Annika Urm, Kohtunik Jaanika Kallin vs eraisik, Kristi Loigo jne) meediale vastutasuks soodsate lugude ja artiklite eest (Kohtunik Astrid Asi, Villu Kõve jne), mis aitavad tõsta kohtunike mainet avalikkuse silmis.

See ja järgmised lood sünnivad “tänu” moraalitutele ja hingetutele ajakirjanikele, advokaatidele nagu Mari Männiko ja Karmen Turk, Argo Virkebaule, Erik Heinsaarele ja teistele juhtidele, kes lubavad süütute inimeste tühistamist ja Eesti kodanike eraelu puutumatust rikkuda.

Artikli toimetas Veiko Huuse meediaohvrite info põhjal.

Loe lisaks: