Karolin Soo tegi kuriteo, Astrid Asi kaitseb kohtuniku ja Prokurör Toomas Tomberg kirjutab alla
Kohtunik Karolin Soo, Peaprokurör Astrid Asi ja Prokurör Toomas Tomberg süsteemse õiguste rikkumise taga. Halduskohtunik Karolin Soo paneb toime kuriteo, Peaprokurör (eks kohtunik) Astrid Asi kaitseb kohtunike ja prokurör Vabamüürlane Slapp vahistamise meister Toomas Tomberg kirjutab alla kuriteo alustamata jätmise teatele.
Eesti õigussüsteem on sattunud tõsisesse kriisi, kus õiguskaitse ei täida oma ülesandeid, jättes haavatavad isikud ilma õigustest ja kaitseta. Käesolevas artiklis uurime kohtunik Karolin Soo tegevusetust, peaprokuröri Astrid Asi tegevust ja prokurör Toomas Tombergi rolli süsteemsete õigusrikkumiste varjamises ja kriminaalmenetluse alustamata jätmises.
Karolin Soo tegevus: Õigusemõistmise süsteemne ebaõnnestumine
Halduskohtunik Karolin Soo on korduvalt jätnud lahendamata kaebused, mille eesmärgiks oli toimetulekutoetuse taotluste menetlemine, mis sisaldasid kõiki vajalikke dokumente, sealhulgas arstitõendeid ja hinnanguid. Soo tegevusetus haldusakti väljanõumisel on teadlikult rikkunud Eesti põhiseadust ja seadusi, jättes kaebaja ilma õiguskaitseta.
- PS § 15 – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele ja PS § 28 lg 2 – õigus riigi abile on jäetud täitmata. Kohtunik ei ole taganud õiguskaitset, vaid on teadlikult vältinud kaebaja õiguse andmist.
- HKMS § 2 lg 1 – kohustus tagada reaalne õiguskaitse ei ole täidetud, kuna kohtunik keeldus menetluse alustamisest ja ei kohustanud haldusorganit otsust tegema.
- SHS § 134 lg 2 – kohustus teha toimetulekutoetuse otsus seadusega määratud tähtaja jooksul. Kohtunik ei täitnud seadusest tulenevat kohustust ja jättis kaebaja ilma vajalikust haldusaktist.
Peaprokuröri Astrid Asi tegevus: Korruptsioon ja tegevusetus
Peaprokurör Astrid Asi, endine Harju Maakohtu esimees, on korduvalt eiranud oma kohustusi, andmata korraldust alustada kriminaalmenetlust kohtunik Karolin Soo tegevuse uurimiseks. Astrid Asi on olnud omamoodi kaitsjaks neile, kes kuritarvitavad oma ametipositsioone, ning on sageli toetanud õigusrikkumiste katmist.
- Tegevusetus ja korruptsioon: Peaprokurör Astrid Asi on teadlikult kaitsnud Karmen Turk, Maarja Pildi ja teiste advokaatide ja kohtunike (Kaie Almere, Anu Uritam, Anna Liiv) tegevust, mis on olnud suunatud ohvrite õiguste rikkumisele. Tema tegevus prokuratuuris on olnud ühepoolselt kasulik advokaadi klientide ärihuvidele, samas kui õiguskaitse on jäetud vaesesse olukorda.
Prokurör Toomas Tomberg: Kriminaalmenetluse alustamata jätmine
Toomas Tomberg, olles prokurör, on andnud oma ametliku toetuse sellele, et Kohtunik Karolin Soo tegevusetus ja Peaprokurör (endine Harju Maakohtu esimees) Astrid Asi poolt määratud tegevusetus jääksid uurimata. Toomas Tomberg on allkirjastanud otsuse, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine, vaatamata tõsistele õigusrikkumistele ja inimese terviserikke tekitamise tõendite eest, mis olid esitatud. Tema tegevusetus ja määratud tegevusetus tagavad, et õigusrikkumised jäävad karistuseta, samas kui kaebaja õigused jäävad kaitsetuks.
- Tegevusetus ja õigusrikkumised: Toomas Tomberg on teadlikult keeldunud alustamast kriminaalasju, hoolimata tõenditest ja kaebustest, mis on seotud Kohtunik Karolin Soo ja Peaprokuröri Astrid Asi tegevusega. Toomas Tomberg on olnud osaline juhtumites, kus õigusrikkumisi on teadlikult ignoreeritud ning süütute inimeste õigused on rikutud.
SLAPP-hagide kaitsmine ja õiguste summutamine
Prokurör Toomas Tomberg tegevus on tihedalt seotud SLAPP-hagidega (Strateegilised Hagi Kõne Vabaduse Piiramiseks), mille eesmärgiks on vaigistada eraelumüügi ohvreid ja kodanikke, kes räägivad tõtt. Toomas Tomberg on kaitsnud neid, kes kasutasid oma ametivõimu teisi hirmutamiseks ja vaigistamiseks. Samuti on ta olnud seotud juhtumitega, kus õigusrikkumised ja kuriteod varjati ning ohvreid hirmutati.
Astrid Asi ja Kohtunik Dina Tali tegevus: Tõe rääkimine kriminaalmenetluse aluseks, kuid vägistamine vanadekodus jääb tähelepanuta
Eesti õigussüsteemis on valitsenud olukord, kus tõe rääkimine ja õiguse kaitsmine on saanud kuriteoks, samas kui rasked kuriteod, nagu vägistamine vanadekodudes, jäävad uurimata. Käesolevas artiklis uurime, kuidas peaprokurör Astrid Asi on alustanud kriminaalmenetlust ema vastu, kellel ei olnud ühtegi kuriteo toimepanemise tõendit, kuid kelle tegevus on olnud tõe rääkimine. Samuti käsitleme kohtunik Dina Tali kuriteokabse ja seda, kuidas selline tegevus on seotud süsteemse õigusemõistmise ja korruptsiooniga Eesti kohtusüsteemis.
- Dina Tali ja Astrid Asi tegevus: Kohtunik Dina Tali, kes on olnud seotud mitmete väärkohtlemisjuhtumitega, alustas kuriteokaebust ema vastu, sest ta rääkis “ajakirjanikele” tõtt. Ta isegi ei teinud seda lihtsalt arvati et tegi! Samuti on oluline märkida, et kuigi Astrid Asi alustas kriminaalmenetluse ema vastu, ei algatatud kriminaalmenetlust tõsise kuriteo puhul, nagu Pihlakodus toimunud vägistamine, mis jäi uurimata. Vägistamine vanadekodus on justkui lubatud, kuid tõe rääkimine kohtunike tegevuse kohta on saanud kuriteoks.
Kohtunike Korruptsioon ja õigusemõistmise väärkasutamine
Astrid Asi, kes on endine Harju Maakohtu esimees, on olnud seotud ka kohtunik Dina Tali’ga, kelle tegevust on tuntud kui õigusrikkumiste varjamine ja vägivalla katmine. See näitab, kuidas Eesti õigussüsteem on muutunud kaitseks neile, kellel on raha ja võim, kes kuritarvitavad oma ametivõimu, samas kui lihtsad inimesed, kes julgevad rääkida tõtt, tahetakse SLAPP kuriteokaebustega vaigistada. Peaprokuröri Astrid Asi tegevus, mis seisneb kuritegude varjamises ja selle asemel õigusrikkumiste alustes menetluste algatamises, on korruptsiooni ja õigusemõistmise väärkasutamise selge märk.
Tõe rääkimise kuriteoks muutmine ja õigusemõistmise kriis Eestis ongi ametnike ainus viis oma kuritegusid varjata– OHVRID VAIGISTADA.
Eesti õigussüsteem seisab tõsise kriisi ees, kus tõe rääkimine, eriti kohtunike ja prokuröride tegevuse kohta, on saanud kuriteoks, samas kui rasked kuriteod, nagu vägistamine, jäävad uurimata. Eks kohtuniku Astrid Asi ja kohtunik Dina Tali tegevus, kus lihtne kodanik, kes räägib tõtt, on sattunud kriminaalmenetluse alla, samas kui kuriteod, nagu vägistamine vanadekodus, jäävad tähelepanuta, näitab, et õigusemõistmine on Eestis ebaaus ja kallutatud.
See on selge märk sellest, et Eesti õigussüsteemis on süsteemne probleem, kus õiguste kaitsmine ja tõe rääkimine on muutunud kuritegudeks, samas kui tõsised kuriteod jäävad kartmatult karistuseta.
