Kui Riigikohus keeldub ilmselget seaduserikkumist menetlemast, siis pole see õiguskaitse ega õigusriik, vaid otsene põhiseaduse rikkumine.
Kui Riigikohus keeldub ilmselget seaduserikkumist menetlemast, siis pole see õiguskaitse ega õigusriik, vaid otsene põhiseaduse rikkumine.
Küsimus Riigikohtunikele Ivo Pilving, Nele Siitam, Heiki Loot- Huvitav milleks meile seadused kui keegi neist välja ei tee ?
ANNIKA URM: 1″0.07.2025 saatsin avaliiku kirja ja tegin 4 kohtuniku peale kriminaal kaebused (need pole ainsad) (3 riigikohtunikud omad + Hallikma), 15.07.2025 sain ka vastus, mis on pildina! Meil on seaduse, aga mitte keegi neid ei täida ja Eesti riik ei taga põhiõiguseid! Meil ei ole Kohtusüsteemi ega riiki, see on puhas illusioon, mille on hõivanud organiseeritud kurjategijad! Me ei pea alluma neile, meil on õigus ja kohustus enda ja teiste Eestlaste põhiõiguste eest seista ja vastuhakata, minu vastuhakk seisneb kurjategijate kohtunike, prokuröride, ametnike jne nimede avalikustamisega, rahumeelselt ja kindlalt. Loomulikult on need Kuritegelikud organisatsioonid juhitud juba kurjategijate poolt, ehk neil on käsuliinid, blokerringud, kaitse jne. Villu Kõve, Astrid ASI, ka Ülle Madise jne. See et mõni tudub meeldiv isik on pettus. Tegelikkuses on nad kaas osalised igal juhul.”
10.07.2025 ANNIKA URM avalik pöördumine
Küsimus Riigikohtunikele Ivo Pilving, Nele Siitam, Heiki Loot- Huvitav milleks meile seadused kui keegi neist välja ei tee ?
Ivo Pilving
Nele Siitam
Heiki Loot
Kellele:
Riigikohtu kohtunikud Ivo Pilving, Nele Siitam, Heiki Loot
E-post: kantselei@riigikohus.ee
Teema:
Kes vastutab kohtunike, ametnike ja riigi põhjustatud tervisekahjustuste eest?
Lugupeetud Riigikohtu kohtunikud Ivo Pilving, Nele Siitam, Heiki Loot!
Küsin otse ja avalikult: kellele ning milleks on Eestis vaja seadusi ja kohtusüsteemi, kui nende täitmist keegi tegelikult ei taga, õiguskaitse on illusoorne ning kannatajatele tekitatakse pöördumatut kahju?
Haldusasjas X-XX-YYYY jätsite Teie, Riigikohtu halduskolleegiumi kohtunikud, XX:XX:XXXX kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kuigi olin tõendanud, et Tallinna linn ja kohtud on eiranud Sotsiaalhoolekande seadust, Põhiseadust (§ 28) ja Euroopa Sotsiaalhartat, jättes mind ja minu puudega last ilma toimetulekutoetusest. Selle otsuse tulemusel on minu ja minu tütre tervis tugevalt ja pöördumatult kahjustunud j apõhjustatud pöörumatuid terviserikkeid – oleme olnud tõsise stressi ja kroonilise tervisekahjustuse käes juba üle kolme aasta, mille kohta on olemas kõik meditsiinilised tõendid.
Rõhutan: Tallinna linn ja kohtud on jätnud täitmata Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lõike 1 ning lõike 2¹ kohustused – need sätestavad üheselt, et toimetulekutoetus tuleb määrata igaühele, kellel puudub või on ebapiisav sissetulek, ning hiljutist töötulu ei tohi kahe esimese kuu jooksul üldse arvestada, neljal järgneval kuul vaid poole ulatuses. Tallinna linn on neid sätteid ignoreerinud, jättes mulle seadusjärgse toetuse määramata olukorras, kus puudus tegelik sissetulek, ning jättes täielikult kohaldamata töötulu välistamise reegli. See on otsene, tahtlik ja järjepidev seaduserikkumine.
Lisaks sellele on rikutud:
• Põhiseaduse § 28 – õigus riigi abile puuduse korral
• Euroopa Sotsiaalharta art 13 – õigus sotsiaalabile
• Riigivastutuse seadus (RVastS) § 2 lg 1 p 5, § 6 p 4 – avaliku võimu kandja kohustus anda seadusest tulenev abi ja vastutada rikkumisega tekitatud kahju eest.
Eesti Vabariigi põhiseaduslik, rahvusvaheline ja moraalne kohustus on tagada just kõige haavatavamate, sealhulgas puudega isikute ja abivajajate kaitse.
Põhiseaduse § 28 sätestab:
“Igaühel on õigus riigi abile puuduse korral. Puudega ja abivajavate inimeste eest peab riik ning omavalitsus kandma erilist hoolt.”
Euroopa Sotsiaalharta art 13 sätestab:
“Õigus saada abi puuduse korral peab olema tagatud igale inimesele, eriti neile, kes on puudega, raskelt haiged või sotsiaalselt kõige kaitsetumad.”
Ometi on Eesti kohtud – sh Riigikohus – ignoreerinud seda kohustust ning jätnud nii minu kui minu puudega tütre aastaid ilma igasugusest riiklikust toetusest ja kaitsest. Selline suhtumine puudega ja abivajajate suhtes on mitte ainult õigusvastane, vaid ka sügavalt ebainimlik ning vastuvõetamatu.
Teie tegevusetuse ja formaalsete otsustega on mulle ja minu puudega tollel ajal veel alaealine tänaseks täiskasvanud tütarlaps tekitatud pöördumatu tervisekahjud, mida kinnitavad arstitõendid: krooniline kurnatus, depressioon, vaimse tervise häired ja töövõimetus mõleal isikul. Olen olnud selle surve ja riikliku tegevusetuse ohver juba üle kolme aasta.
Kui Riigikohus ise keeldub tagamast seaduste täitmist ja kaitsmast abivajaja õigusi, on riik lakanud toimimast õigusriigina. Ma teatan, et see juhtum liigub nüüd kriminaalkaebuseks nii ametnike kui ka kohtunike vastu – sest selline süsteemne ja tahtlik seaduserikkumine, mille tagajärjeks on pikaajaline tervisekahju, ei tohi jääda karistuseta.
Kes Eestis tegelikult vastutab seaduste täitmise ja nende eiramise eest? Kas olete valmis võtma isikliku vastutuse nende inimeste elu ja tervise eest, kelle õigusi Te oma otsustega ignoreerite?
Teie tegevusetuse ja formaalsete otsustega on mulle tekitatud reaalne, dokumenteeritud tervisekahju. Kui isegi Riigikohus ei suuda enam põhiõigusi kaitsta ega peata ametnike või madalama astme kohtute suvalist omavoli, siis tuleb see olukord lõpuks viia kriminaalmenetlusse – ja vastutama peavad ka need kohtunikud, kes oma otsustega võimaldavad süsteemset väärkohtlemist.
Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) § 133 lg 1 ja lg 2¹ sätestavad üheselt:
• Kohalik omavalitsus on kohustatud määrama toimetulekutoetuse igale isikule, kellel puudub sissetulek või kelle sissetulek on ebapiisav.
• SHS § 133 lg 2¹ kohaselt ei arvestata töötulu täiel määral toetuse määramisel: kahe esimese kuu jooksul pärast tööle asumist ei arvesta töötulu üldse (100% välistus), järgmisel neljal kuul arvestatakse ainult pool töötulust (50% välistus).
Minu puhul puudus töötulu täielikult, kuid isegi töötulu olemasolul oleks Tallinna linn olnud kohustatud toetust jätkama soodustingimustel – mitte kunagi pole seaduses ette nähtud, et abivajaja jäetakse ilma igasuguse toetuseta.
Tallinna linn rikkus seadust kahel viisil:
1. Jättis toimetulekutoetuse määramata olukorras, kus puudus tegelik sissetulek.
2. Isegi hüpoteetilise töötulu olemasolul oleks olnud kohustus toetust arvestada soodustingimustel, mitte lõpetada see täielikult.
Toetuse määramata jätmine seaduses ettenähtud tingimustel on otsene ja tõsine seaduserikkumine ning kvalifitseerub õigusvastase haldusakti või tegevusetusena.
Sellise rikkumise heakskiitmine kohtute, sh Riigikohtu poolt tähendab, et Eestis ei kaitsta enam seadusi ega põhiõigusi, vaid soosib ametnike omavoli ja inimeste jätmist puudusesse.
Kas Riigikohtu kohtunikud julgevad võtta vastutuse nende inimeste elu ja tervise eest, kelle õigusi Te ise olete eiranud, jättes nende kaebused sisuliselt läbi vaatamata? Kas olete valmis selgitama avalikkusele, miks kohtud Eestis enam ei toimi ning kelle ülesanne on tegelikult seaduste täitmise tagamine ja rikkumiste eest vastutuse nõudmine?
Kui Riigikohus keeldub tagamast seaduste täitmist ja kaitsmast abivajaja õigusi, on riik lakanud toimimast õigusriigina. Ma teatan, et see juhtum liigub edasi kriminaalkaebuseks – sest süsteemne ja tahtlik seaduserikkumine ning sellega tekitatud tervisekahju ei tohi jääda karistuseta. Vastutama peavad ka need kohtunikud, kes sellise riikliku omavoli heaks kiidavad.
Kes Eestis tegelikult vastutab seaduste täitmise ja nende eiramise eest? Kas olete valmis võtma isikliku vastutuse nende inimeste elu ja tervise eest, kelle õigusi Te olete ignoreerinud?
Ma annan teada – see juhtum liigub nüüd kriminaalkaebuseks nii kohtunike kui riigi vastu, sest süstemaatiline õiguste rikkumine ja tervisekahju põhjustamine ei tohi jääda karistuseta. Teie vastutate selle eest isiklikult!
Ootan Teie avalikku selgitust ja vastust küsimustele:
1. Küsimus Riigikohtunikele Ivo Pilving, Nele Siitam, Heiki Loot- Huvitav milleks meile seadused kui keegi neist välja ei tee ?
2. Kes vastutab kohtunike, ametnike ja riigi põhjustatud tervisekahjustuste eest?
3. kellele ning milleks on Eestis vaja seadusi ja kohtusüsteemi, kui nende täitmist keegi tegelikult ei taga, õiguskaitse on illusoorne ning kannatajatele tekitatakse pöördumatut kahju?
Lisa 1. Tallinna Ringkonnakohtu xx.xx.YYYY otsus haldusasjas 3-2X-YYY– SHS § 133 sätete rikkumise faktilised asjaolud (olukord, kus toetust ei määratud ega makstud).
Lisa 2. Kassatsioonkaebus Riigikohtule 3-2X-YYY– – põhjalik õiguslik analüüs, rõhuasetusega SHS § 133 rikkumisele ning töövõimetuse ja sissetuleku puudumise kinnitused.
Lisa 3. Riigikohtu XX.XX.XXXX määrus – menetlusest keeldumine ja vastutus kohtunike tasandil.
Lisa 4. Hagiavaldus Tartu Maakohtule – kahjunõue ja tervisekahju seos toimetulekutoetuse määramata jätmisega, samuti viited põhiseadusele, Euroopa Sotsiaalhartale ning riigivastutuse seadusele.
10.07.2025 kriminaalavaldused kohtunike Ivo Pilving, Nele Siitam, Heiki Loot + eraldi Maret Hallikma (selle avaldame hiljem, suurem kuritegu)
Kriminaalkaebus Nimed ja isikukoodid (allkirjad digikonteineris):
1. Nele Siitam
Isikukood: 47810224223
Allkirjastatud: 06.06.2025, 09:42
2. Heiki Loot
Isikukood: 37104280251
Allkirjastatud: 09.06.2025, 10:04
3. Ivo Pilving
Isikukood: 37510070237
Allkirjastatud: 09.06.2025, 10:48
Palun võtta kõikide kriminaalkaebuste (kaasused: Ivo Pilving, Nele Siitam, Heiki Loot, Maret Hallikma jm) sisulisel hindamisel õigusliku alusena järgmised Karistusseadustiku paragrahvid:
• § 291¹ – Riikliku järelevalve ebaseaduslik teostamine:
Kohtuniku või ametiisiku poolt teadvalt ebaseadusliku otsuse tegemine või otsuse/toimingu ebaseaduslik tegemata jätmine, kui sellega on tekitatud oluline varaline kahju või põhjustatud muu raske tagajärg.
• § 124 – Abita jätmine:
Abivajava isiku (sh puudega või töövõimetu isiku) teadlik abita jätmine olukorras, kus abi osutamine on seadusest tulenevalt kohustuslik ja võimalik (vt SHS § 133, PS § 28.
• § 121 lg 2 p 1 – Tervisekahjustuse põhjustamine:
Kui kohtuniku või ametiisiku tegevuse/tagajärjena on tekkinud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat ja on dokumentaalselt tõendatud. . (Kui tegevusetuse tõttu tekkis tervisekahjustus, mis kestis vähemalt 4 nädalat – nt töövõimetus, depressioon jne, kui see on arstitõendiga kinnitatud)
• § 152 – Võrdõiguslikkuse rikkumine:
Kui kohtuniku või ametiisiku tegevus või tegevusetus põhineb diskrimineerival alusel (nt puue, sotsiaalne seisund, sugu vms) ja rikub kannatanu põhiseaduslikke õigusi. (Kui abita jätmine oli põhjustatud puudega isiku, sotsiaalse seisundi, soo, vm tunnuse alusel)
Kõik varasemad viited § 161-le palun lugeda kehtetuks ning arvestada üksnes eeltoodud õiguslikke aluseid.
Lisaks palun, et kui asjaolud seda nõuavad, hinnataks ka § 291¹ kohaldatavust nii otsese tegevuse kui ka tegevusetuse korral.
Faktlised asjaolud
1. Kohtunikud eirasid selgelt Sotsiaalhoolekande seadust (SHS § 133 lg 1 ja lg 2^1), Põhiseaduse § 28, Euroopa Sotsiaalharta art 13, Riigivastutuse seadust ning jätsid tähelepanuta ka meditsiinilised dokumendid, mis kinnitasid pikaajalist töövõimetust, kroonilist kurnatust ja vaimseid häireid (Lisa 7, Lisa 8).
2. Vaatamata sellele, et abivajajate ja eriti puudega isikute õigused peavad olema riigi ja kohtu erilise kaitse all (PS § 28 teine lause: “Puudega ja abivajavate inimeste eest peab riik ning omavalitsus kandma erilist hoolt”), jäeti kaebus läbi vaatamata ning õiguskaitse jäi üksnes näiliseks.
3. Kohtuasja menetlus venis põhjendamatult – asi seisis 6 kuud ootel, samal ajal kui abita jätmine tekitas tervisele pöördumatuid kahjustusi, millest olen esitanud arstitõendid ja töövõime otsused (Lisa 6, Lisa 7).
4. Selline süsteemne ja tahtlik kohtulik tegevusetus või formaalsus tõi kaasa reaalse, tõendatud tervisekahju – vaimse ja füüsilise tervise püsiv halvenemine, töövõimetus, psüühikahäired ning abivajaduse suurenemine (Lisa 6, Lisa 7, Lisa 8).
III. Õiguslik alus
Palun alustada kohtunike suhtes kriminaalmenetlust Karistusseadustiku järgmiste sätete alusel:
• KarS § § 291¹ – Riikliku järelevalve ebaseaduslik teostamine
(Kui kohtunik või ametnik jätab seadusevastaselt andmata sotsiaalabi, toetuse vms, tekitades raske tagajärje või olulise varalise kahju)
• KarS § 124 – abita jätmine: puudega ja abivajava isiku teadlik abita jätmine, kuigi oli selge seadusest tulenev kohustus (vt SHS § 133, PS § 28).
• KarS § 121 lg 2 p 1 – tervisekahjustuse põhjustamine: kohtunike tegevusetuse või ebaseadusliku otsuse tõttu on tekkinud pöördumatu tervisekahjustus. (Kui tegevusetuse tõttu tekkis tervisekahjustus, mis kestis vähemalt 4 nädalat – nt töövõimetus, depressioon jne, kui see on arstitõendiga kinnitatud)
• KarS § 152 – diskrimineerimine: puudega inimese ja abivajaja õiguste eiramine sotsiaalse staatuse ja puude tõttu, süsteemne kaitse puudumine. (Kui abita jätmine oli põhjustatud puudega isiku, sotsiaalse seisundi, soo, vm tunnuse alusel)
IV. Tõendid
• Kohtulahendid ja kohtute ametlikud otsused (Lisa 1, Lisa 3): Ringkonnakohtu ja Riigikohtu otsused digiallkirjade ja isikukoodidega
• Kassatsioonkaebus ja selle normiviited (Lisa 2)
• Hagiavaldus Tartu Maakohtule (Lisa 4): põhjalik kirjeldus kahju ulatusest ja põhjuslikust seosest
• Töövõime hindamise ja arstitõendid (Lisa 6, Lisa 7): dokumenteeritud pikaajaline töövõimetus ja tervisekahjustus
• Appikarje ja ametlikud pöördumised (Lisa 8, Lisa 9): ohvri staatus, menetluskoormuse kirjeldus, kohtunike süsteemne rikkumine ja eelnev õiguslik analüüs
V. Nõue
Palun alustada kriminaalmenetlust Riigikohtu kohtunike Ivo Pilving, Nele Siitam ja Heiki Loot suhtes ametialase kuritarvitamise, abita jätmise, diskrimineerimise ning abivajaja tervisekahjustuse tekitamise tunnustel.
15.07.2025 RIIGIKOHTUKIRI VASTUS ANNIKA URM-le
ÕIGUSRIIGI ILLUSIOON: Ivo Pilving, Nele Siitam, Heiki Loot, Maret Hallikma – KES VASTUTAB SÜSTEEMSE VÄÄRKOHTLEMISE EEST?
Kes on need inimesed?
• Ivo Pilving – Riigikohtu halduskolleegiumi esimees
• Nele Siitam – Riigikohtu halduskolleegiumi kohtunik
• Heiki Loot – Riigikohtu halduskolleegiumi kohtunik
• Maret Hallikma – Tallinna Halduskohtu kohtunik
Sellele pöördumisele ei vastanud mitte Ivo Pilving, Nele Siitam, Heiki Loot ega Maret Hallikma ise, vaid ametliku vastuse allkirjastas hoopis Ave Hussar, Riigikohtu personali- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja ülesannetes.
Ametlikud pöördumised jäävad tihti “lahendatuks” siis, kui Ave Hussar saadab inimestele Riigikohtu nimel e-kirja, mis sisuliselt ütleb:
“Asjaolu, et Te kohtulahendiga ei nõustu, ei anna alust väita, et kohus on teinud õigusvastase lahendi.”
Riigikohus isegi ei võta seda menetlusse, on Teil 100% õigus – sest Teil ei ole olnud õiglast menetlust.
See on fakt, mitte arvamus.
• Põhiseadus ütleb üheselt, et Eestis peab olema kolmetasandiline kohtusüsteem ja igaühel peab olema õigus lõpliku õiguskaitse saamiseks Riigikohtus.
• Kui Riigikohus keeldub menetlemast ilmselgelt ebaseaduslikke otsuseid, siis on sisuliselt tegemist kaheastmelise kohtusüsteemiga, mis on põhiseaduse vastane ja muudab kogu õiguskaitse illusoorseks.
• Inimesel, kellelt on ära võetud õigus vaidlustada seadusevastast kohtulahendit Riigikohtus, on täielik õigus öelda: see protsess ei olnud õiglane, õiguskaitset ei ole ja kohtusüsteem on põhiseadusevastane.
Kokkuvõte:
Kui Eesti kohtusüsteem ei võimalda Teil jõuda Riigikohtusse, kui Riigikohus keeldub ilmset seaduserikkumist isegi menetlemast, siis ei ole tegemist enam õiguskaitsega ega õigusriigiga, vaid põhiseaduse rikkumisega. Teil on õigus ja kohustus sellele vastu hakata ning see avalikustada.
Kui Riigikohus ei menetle, pole õigust. Kaheastmeline kohus on põhiseadusevastane – ja Teil on 100% õigus seda välja öelda.
“Õiguse” illusioon Eestis: kohtunikud ei ole õiglus, Riigikohus ei ole kohtusüsteem – see on võimuvõrgustik, mis hävitab puudega ja abivajajaid, kõige nõrgemaid.
Kui Riigikohus ja kohtunikud väidavad, et “kohtulahendiga mittenõustumine ei tähenda, et kohus on eksinud”, siis on see Eesti õiguse surnuks kuulutamine.
Õigusriik – ainult paberil
Eesti “õiguskaitse” tähendab reaalses elus, et:
• Puudega ja töövõimetud inimesed jäetakse ilma igasugusest abist, kuigi seadus ütleb, et riik on KOHUSTATUD neid kaitsma.
• Kõik sotsiaalvaldkonna kaebused, mis puudutavad toimetulekutoetust, riigiabi või puudega inimeste abistamist, lükatakse kohtute, Riigikohtu ja ametnike poolt lihtsalt kõrvale – isegi kui kõik tõendid on olemas.
• Kohtunikud (ja nende nimed peab igas asjas välja tooma: Pilving, Siitam, Loot, Hallikma jt) teevad otsuseid, mis on 100% vastuolus seaduse, põhiseaduse ja inimõigustega – ja julgevad avalikult öelda, et “nemad ei eksi”.
Süsteemne rikkumine ja “õiguse” illusioon
Just Ivo Pilving, Nele Siitam, Heiki Loot ja Maret Hallikma on vastutavad selle eest, et sotsiaalvaldkonna kaebused (toimetulekutoetus, puudega isikute riigiabi jne) lihtsalt kõrvale lükatakse. Nad keelduvad isegi ilmselgete seaduserikkumiste menetlusest ja kuulutavad avalikult, et “kohtulahendiga mittenõustumine ei tähenda, et kohus on eksinud”.
See ei ole õiglus – see on võimupüramiid, kus Ivo Pilving, Nele Siitam, Heiki Loot ja Maret Hallikma varjavad üksteist ning jätavad inimesed ilma põhiõigustest.
Riigikohtu ametlik vastus: vale, mis varjab süsteemset vägivallaorganisatsiooni
Tüüplause:
“Asjaolu, et Te kohtulahendiga ei nõustu, ei anna alust väita, et kohus on teinud õigusvastase lahendi.”
Tegelikkus:
Kui kodanik, eriti puudega või abivajaja, ei nõustu lahendiga, siis tähendab see, et õiguskaitset POLE.
Kui Riigikohus (Pilving, Siitam, Loot) ei võta isegi ilmselgeid seaduserikkumisi menetlusse, on tegemist süsteemse karistamatuse, mitte õigusega.
Kui kohtunikud ise kuulutavad end eksimatuks, on see isehakanud võimuladviku diktatuur – mitte õigusriik.
Miks me EI PEA alluma? Sest põhiseadus annab tõrjeõiguse!
• PS § 28 – Igaühel on õigus riigi abile puuduse korral.
• PS § 54 – Igaühel on kohustus keelduda täitmast seadusevastast käsku või korraldust. Kui muu õiguskaitse on ebapiisav või puudub, ON ÕIGUS JA KOHUSTUS sellele vastu hakata – ka avalikult, kõigi nimedega!
Kui kohtusüsteem, mille “peaks” olema kolmeastmeline, eksisteerib ainult paberil (Riigikohus tegelikkuses EI VÕTA asja isegi arutusele, kõik hagejad jäetakse ukse taha), siis õiguskaitset ei ole, Eesti ei ole õigusriik.
Ainus lahendus: avalik surve ja tõrjeõigus
Põhiseaduse § 28 ja § 54 annavad igaühele õiguse ja KOHUSTUSE selliste isikute nagu Ivo Pilving, Nele Siitam, Heiki Loot, Maret Hallikma vastu astuda.
Kuni Eesti avalikkus, ajakirjandus ja rahvusvaheline üldsus ei tea nende täisnimesid ja nende rolli selles süsteemis, jätkub õiguse illusioon ja ohvrite hävitamine.
Kohtunikud = kuritegelik organisatsioon, kui nad ei järgi seadust
Eesti kohtunikud – eriti Riigikohtu ja Tallinna Halduskohtu liikmed – on deklareerinud, et nemad võivad ignoreerida seadusi, põhiseadust ja inimeste õigusi.
• Kes need inimesed üldse on, et otsustada meie elude üle?
• Mitte keegi ei ole neid valinud, mitte keegi ei ole andnud neile õigust jalge alla tallata puudega või töövõimetute inimeste põhiseaduslikke õigusi.
Süsteemne seaduserikkumine – mitte “mittenõustumine”, vaid vägivalla ohverdamine
Kõik haldusasjade määrused ja kriminaalavaldused (esimesed neli dokumenti) kinnitavad:
• Iga otsus on vastuolus seadusega.
• Kohtunikud jätavad abivajajad abita – mis toob kaasa reaalse tervisekahju, majandusliku hävingu, süveneva vaesuse.
• Tõendeid EI ARVESTATA, tõele vastaseid määruseid ei tühistata, kõiki protsesse juhib kohtunike suletud klikk.
Kogu süsteem töötab vastu kannatanule – mitte ükski ametlik organisatsioon ei kaitse inimest
• Iga avaldus või kaebus maksab RIIGILÕIVU – isegi selle eest, et sind jalge alla tallatakse.
• Inimestelt võetakse viimasedki võimalused õiguste eest seista.
• Kõik, mis jääb, on avalik vastuhakk, tõrjeõigus ja kogu selle süsteemi täielik paljastamine – isikute, nimede ja ametite kaupa!
Kellele üldse on vaja seadusi, kui kohtunikud neid ei täida?
• Riigikogu võib “luua” seadusi palju tahab, aga kui kohtunikud neid ei täida, on see farss.
• Õiguskaitset pole – kohtunike “sisetunne” ja omavaheline kokkulepe otsustab kõik.
Kuidas edasi?
Ainult inimesed, kes EI ALLU sellele võrgustikule, kes EI LEPI sellega, et nende elude üle otsustavad isehakanud “õigusejagajad”, suudavad midagi muuta.
Õiglus tuleb võtta tagasi – iga kodaniku, ajakirjanduse ja rahvusvahelise survega.
Eesti kohtusüsteem ei ole õiglus, vaid võimupüramiid
Nii kaua kui sellised nimed nagu Ivo Pilving, Nele Siitam, Heiki Loot, Maret Hallikma on karistamatud, nii kaua kui nende tegevus on varjatud või õigustatud formaalsete vastustega, pole Eestis mingit õigust ega õigusriiki.
Me EI PEA alluma! Meil on õigus ja kohustus nendele isikutele vastu hakata!
Ainult täisnimede ja konkreetsete süüdistuste avalikustamine lõpetab selle kuritegeliku võrgustiku.
Me EI PEA alluma! Meil on õigus ja kohustus vastu hakata!
Kõik ametlikud nimed (Pilving, Siitam, Loot, Hallikma ja teised), kelle tegevus on vastuolus seadusega, tuleb avalikustada – sest ainult nii saab lõpetada selle mafioosse võrgustiku ülekohut.
