Kas riigiprokurör Andres Ülviste ja ringkonnaprokurör Toomas Tomberg panevad Katrin Lusti koos või eraldi?
Käesoelv artikkel on välja võtte Eneke Rootsi III raamatust.
Sissejuhatus korruptsoon Eestis 2025
Kas Eestis on prokuratuur ja kohus muutunud relvaks omaenda kodanike vastu? JAH – NII SEE ON. Kõik on dokumenteeritult tõendatud. Eestis ei saa enam esitada kuriteokaebust kurjategija vastu, kui kurjategija ise on prokurör, kohtunik või meediatööstuse tööriist. Sellises olukorras ei jää kodanikul muud kui kasutada seaduslikku tõrjeõigust – Karistusseadustiku § 28 alusel – ning kaitsta põhiseaduslikku korda PS § 54 kohaselt.
KarS § 28 sätestab õigustatud hädakaitse, mis tähendab, et isikul on õigus kasutada proportsionaalset jõudu õigusevastase ründe tõrjumiseks, sealhulgas siis, kui ründajaks on riigivõim ise. Kui põhiseaduslik kord on ohus ja õigusriigi institutsioonid on asunud süstemaatiliselt isiku vastu, muutub vastupanu mitte ainult õiguseks, vaid kohustuseks.
Aastatel 2024–2025 on Eestis kujunemas pretsedenditu praktika, kus riigi õiguskaitseorganid – eesotsas Riigiprokuratuuriga – tegutsevad süsteemselt koos valitud advokaatide ja meediavõrgustikuga, et vaigistada ebamugavad isikud SLAPP-menetluste kaudu. Tegemist on strateegiliste hagide ja kriminaalmenetlustega, mille eesmärk pole õiguse jaluleseadmine, vaid avalike kriitikute hävitamine psühholoogiliselt, rahaliselt ja sotsiaalselt.
Selle artikli keskmes on küsimus: kas riigiprokurör Andres Ülviste ja ringkonnaprokurör Toomas Tomberg tegutsevad ühiselt või koordineeritult, kui nad asuvad kaitsma endist prostituuti ja bipolaarse psüühikahäirega meediategelast Katrin Lusti, kelle meediarünnakud on toonud kaasa kümneid kaebusi, ent kohtulikku vastutust pole järgnenud – vastupidi, ohvrite vastu on algatatud kriminaalasjad.
Kuid see ei ole ainult kahe prokuröri lugu. Süsteemi võimupüramiidis osalevad tuntud vandeadvokaadid Karmen Turk ja Maarja Pild-Freiberg (Triniti büroost), Elu24 toimetaja Indrek Meltsas, SLAPP-kohtuasjade tunnistaja Ketlin Kruse, jurist Riin Roos ning lõpuks kasusaajad – meediaärimehed Margus Linnamäe ja Jüri Pihel, keda seostatakse vabamüürlaste võrgustikuga, mis kontrollib olulist osa Eesti meediast.
Süsteemi institutsionaalses tipus figureerivad peaprokurör Andres Parmas, tema ametijärglane peaprokurör Astrid Asi (endine Harju Maakohtu esimees) ning kohtunikud, kelle nimed korduvad määrustes ja kaebustes – Kaie Almere, Anna Liiv, Mairi Heinsalu, Karolin Soo ja teised, kelle tegevust peavad kannatanud kallutatuks, õigust eiravaks ja sisuliselt karistamatust kinnistavaks.
Käesolev artikkel tugineb väljavõttele Eneke Rootsi elulooraamatu III osast, mis ilmub oktoobris 2025 ning käsitleb tema võitlust süsteemse õigusvägivallaga. Varasemad osad – “Rääkimata lugu” (2024) ja “Kas sõnavabadus või küberkuritegu?” (2025) – on juba paljastanud ulatusliku meediakiusu ja õigusriigi näilikkuse. Kolmas osa keskendub otse sellele, kuidas Eesti õiguskaitseorganid on muutunud SLAPP-aparaadiks, mis ei kaitse enam ohvrit, vaid hävitab selle, kes räägib tõtt.
Toetudes dokumentidele, määrustele ja uuriva ajakirjanduse töödele (sh Fonte.News artikkel “Prokurör Toomas Tombergi tegevus toob esile sarnasusi Odessa maffia praktikatega”), tõstatame järgmise küsimuse:
Kas Eestis toimub 2025. aastal süsteemne SLAPP-kampaania, mille taga on koordineeritud võrgustik prokuratuuri, kohtu, advokatuuri ja meediavõimu vahel?
Milleks meile kohtusüsteem- kui tegu on raske kaalu kurjategijatega, õigusega pole siin enam mingit pistmist. Harju Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo valetas 15.09.2025 vande all tunnistust andes, ta tegi nägu nagu ei oska lugeda, ja ei tunne seadusi. See ei olnud eksitus, vaid teadlik teesklemine, mille eesmärk oli vältida vastutust ja moonutada protsessi sisulist tähendust. LOE:
Ja kui see nii on – kes seda võrgustikku juhib, kelle huvides see töötab ja kui kaua me veel vaikime?
Käesolev artikkel tugineb väljavõttele Eneke Rootsi elulooraamatu III osast ning põhjalikele dokumentidele, mis on jõudnud ka uuriva ajakirjanduse portaalini Fonte.News, kus on avaldatud artikleid nagu: “Prokurör Toomas Tombergi tegevus toob esile sarnasusi Odessa maffia praktikatega”.
Meie küsimus on lihtne, kuid riiklikult valus:
Kas Eestis toimub 2025. aastal süsteemne SLAPP-kampaania, mille taga on koordineeritud võrgustik õiguskaitseorganite, advokatuuri ja meediavõimu vahel? JAH ON!
Kaks esimest Eneke Rootsi raamatut saab osta 2024 a I osa “Rääkimata lugu” Raamat – Piletid | Fienta ja 2025 a II osa “Kas sõnavabadus või küberkuritegu” E-raamat – Piletid | Fienta, III osa on saadaval alates oktoobrist 2025.
See on väljavõte Eneke Rootsi elulooraamatust III osa
3.10.2025 a laekus Riigiprokuratuurist vastus prokurör ANDRES ÜLVISTE poolt, mis puudutab kahju hüvitamist, kuna PPA sulges tasulise saidi enekeroots.com . Tänaseks Prokuratuur süüd ei näe ja jättis kaebuse rahuldamata. Kas määrus on Ringkonnaprokurör Toomas Tombergi kaitsev ja subjektiivne ning ANDRES ÜLVISTE rikub protsessiõigust- tuues mitme kaebuse asjaolud ühte määrusesse!
ANDRES ÜLVISTE on avaldanud raamatu “Poogen, Kopp ja Siiber” Poogen kopp ja siiber; Andres Ülviste – Kirjavara raamatupood, sest just sama suhtumisega saate lugeda järgmist määrust, mis on ühepoolselt kokku klopsitud! Kas selline ametnik kõlbab Riigiprokuratuuri, kui vaadata kannatanu poolelt?
Kaebuse rahuldamata jätmise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 29.09.2025.a., Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: riigiprokurör Andres Ülviste
Ametiasutuse nimi: Riigiprokuratuur
Kriminaalmenetluse alustamata jätmise number: 24231553797
Kaebuse esitaja: Eneke ROOTS
1. EELNEV MENETLUS
1.1 Kriminaalasjas nr 24231553797 alustati 19.09.2024.a. menetlus KarS § 3312 tunnustel selles, et 09.08.2024.a. kohaldati Eneke Rootsu (Roots) suhtes ajutine lähenemiskeeld Lustile, mida Eneke Roots rikkus 24.08.2024.a., 28.08.2024.a. ja 06.09.2024.a.
Kriminaalasjas nr 23730000154 alustati 08.08.2023.a. menetlust KarS § 1573 lg 1 ja KarS § 120 lg 1 tunnustel selles, et alates 22.02.2022.a. kuni 16.04.2024.a. sekkus Eneke Roots Lusti tahte vastaselt tema eraellu, häirides kannatanut, samuti ähvardas tervisekahjustuse tekitamisega.
Kuna eelnimetatud kuritegude toimepanemises on kahtlustatavaks Eneke Roots, siis 08.10.2024.a. ühendati kriminaalasjad nr 24231553797 ja nr 23730000154 ühiseks menetluseks, kusjuures ühendatud kriminaalasja numbriks loeti nr 24231553797.
Kohtueelses menetluses esitati Eneke Rootsule kriminaalasjas 24231553797 kahtlustus KarS § 120 lg 1, KarS § 157³ lg 1 ja KarS § 331² järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.
Käesoleval ajal on kriminaalasi Põhja Ringkonnaprokuratuuris ning kriminaaltoimik on esitatud KrMS § 224 alusel tutvumiseks.
1.2 30.06.2025.a. esitas kahtlustatav Eneke Roots Põhja Ringkonnaprokuratuurile taotluse, milles nõudis Politsei- ja Piirivalveametilt kahju hüvitamist, kuna PPA tegevuse/tegevusetuse tõttu suleti Veebimajutuse OÜ poolt 28.11.2024.a. Eneken Rootsu veebisait enekeroots.com, mistõttu Eneke Rootsul on väidetavalt jäänud saamata tulu summas 2121 eurot.
1.3 30.07.2025.a. määrusega jättis Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Tomberg kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
1.3.1 Ringkonnaprokurör selgitas, et „süüteomenetluses tekitatud kahju on võimalik nõuda kohtueelses menetluses SKHS § 7 lg 1 järgi sõltumata süüasja lõpptulemusest juhul, kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja on põhjustanud seeläbi isikule kahju“, mistõttu „on nõude rahuldamiseks vaja tuvastada menetleja poolt süüline menetlusõiguse rikkumine, tekkinud kahju ning põhjuslik seos nende vahel“.
Ringkonnaprokuröri hinnangul „on kahjunõude rahuldamise esmaseks eelduseks SKHS § 7 lg 1 alusel menetleja tegevuse õigusvastasus, mis peab seisnema süülises rikkumises“.
1.3.2 Ringkonnaprokurör märkis, et „kriminaalasja nr 24231553797 materjalidest nähtuvalt on Eneke Roots avaldanud mitu postitust kannatanu kohta oma veebilehel enekeroots.com, avaldades sealhulgas ka aktifotod kannatanust ja rikkunud korduvalt lähenemiskeeldu kannatanule“.
Ringkonnaprokurör hinnangul „on seega tegu ebaseadusliku sisuga, mille puhul infoühiskonna teenuse seaduse (InfoTS) § 13² lg 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065 (EL digiteenuste määrus) artikli 9 lõikest 2 tuleneb korrakaitseorganile õigus anda vahendusteenuse osutajale korraldus võtta meetmeid ebaseadusliku sisu vastu“.
1.3.3 Ringkonnaprokurör leidis, et „nõusolekuta alasti fotode avaldamine on isikuõiguste tõsine rikkumine – ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 12 ütleb, et „Kellegi isiklikku ja perekonnaellu ei või meelevaldselt vahele segada, kellegi korteripuutumatust, kirjavahetuse saladust või au ja reputatsiooni ei tohi meelevaldselt määrida“, kusjuures „igal inimesel on õigus seaduse kaitsele selliste vahelesegamiste ja rikkumiste eest“.
Ringkonnaprokurör osundas Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile, mille artikkel 8 p 1 (Õigus era- ja perekonnaelu austamisele) ütleb, et „Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning sõnumite saladust“ ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartale, mille artikkel 7 sätestab era- ja perekonnaelu austamise („Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust“).
Ringkonnaprokurör viitas ka EV Põhiseaduse §-le 26 mille kohaselt „igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele“.
1.3.4 Ühtlasi osundas ringkonnaprokurör asjaolule, et „kriminaalmenetluses nr 24231553797 on kohaldatud Eneke Rootsu suhtes lähenemiskeeldu Lusti osas (Harju Maakohtu 09.08.2024.a. kohtumäärus asjas nr 1-24-3888) ning Eneke Rootsu poolt Lustile suunatud postitused kujutavad endast kohaldatud lähenemiskeelu rikkumist, mis on karistatav KarS § 331² järgi kuni üheaastase vangistusega“ ning „täiendavalt on Harju Maakohus ka tsiviilasjas 2-24-10625 kohaldanud Eneke Rootsu suhtes eeltoodud lähenemiskeeluga analoogseid meetmeid Lusti kaitseks“.
1.3.5 Kokkuvõttes asus ringkonnaprokurör seisukohale, et PPA tegevus ei ole õigusvastane ning menetlusõigust pole süüliselt rikutud.
Ringkonnaprokurör märkis, et „SKHS § 7 lg 2 järgi vabaneb menetleja vastutusest, kui ta tõendab, et ta polnud kahju tekkimises süüdi“, kusjuures antud juhul „oli politseil alust kahtlustada, et Eneke Roots jätkab oma tegevust ja kannatanu kohta postituste tegemist ning Eneke Roots tekitas selle kahtluse oma tahtliku käitumisega“.
Ringkonnaprokuröri hinnangul „ei olnud menetleja süüdi, et veebilehe sulgemisel võib Eneke Rootsul olla tekkinud saamata jäänud tulu“, mistõttu „menetleja vabaneb SKHS § 7 lg 2 alusel vastutusest“.
2. KAEBUSE SISU
2.1 Riigiprokuratuurile esitatud 31.07.2025.a. kaebuses (kaebus registreeriti 01.08.2025.a.) vaidlustas kahtlustatav Eneke Roots Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Toomas Tombergi (Tomberg) 30.07.2025.a. määruse, millega jäeti rahuldamata Eneke Rootsi taotlus temale väidetavalt süüteomenetlusega tekitatud kahju (kokku 2121 eurot saamata jäänud tulu) hüvitamiseks kriminaalasjas nr 24231553797.
2.2 Kaebaja Eneke Roots leiab endiselt, et temale on veebisaidi enekeroots.com sulgemisega 28.11.2024.a. väidetavalt tekitatud kahju ja selle hüvitamiseks tuleks talle tasuda 2121 eurot (väljavõte Eneke Rootsi poolt Riigiprokuratuurile esitatud kaebusest: „/…/ 28.11.2024.a. suleti veebisait enekeroots.com, mille kaudu teenisin tulu. Veebimajutus kinnitas, et sulgemise korraldus anti neile CERT-EE kaudu, kes tegutses PPA käsul. Hiljem selgus, et tegeliku korralduse taga on ringkonnaprokurör Toomas Tomberg, kes suunas PPA tegutsema. Minu hinnangul puudus selliseks ulatuslikuks sekkumiseks seaduslik alus, kuna tegemist oli tervikuna saidi enekeroots.com sulgemisega, mitte konkreetse postituse eemaldamisega /…/ Saidi enekeroots.com täielik sulgemine avalikkuse eest, ilma et oleks kaalutud proportsionaalsemaid meetmeid (nt konkreetse sisulehe eemaldamine), on ilmselgelt ülemäärane ja põhiseaduslikke õigusi riivav /…/ Kogu saidi sulgemine ilma eelneva kohtuliku kontrollita riivas minu sõnavabadust, ettevõtlusvabadust, varalist õigust ja õigust tõhusale õiguskaitsele /…/ Lähenemiskeelu rikkumist ei ole lõplikult tuvastatud ega ole jõustunud süüdimõistvat otsust /…/ “).
2.3 Ühtlasi esitas kahtlustatav Eneke Roots oma kaebuses taotluse ringkonnaprokuröri Toomas Tombergi taandamiseks, kuna nimetatud süüdistaja tegevust kriminaalasjas iseloomustab kahtlustatava hinnangul „võimalik erapoolikus“ ja väidetav „usalduse kaotamine“.
2.4 Samuti taotleb kaebaja ühe tema poolt osundatud intervjuu kasutamist tõendina ning distsiplinaarmenetluse alustamist ringkonnaprokuröri Toomas Tombergi suhtes.
3. RIIGIPROKURATUURI SEISUKOHT
3.1 Riigiprokurör, tutvunud kahtlustatava Eneke Rootsi taotlustega temale kriminaalasja nr 24231553797 menetlemisega tekitatud väidetava kahju (s.o 2121 eurot, mis justkui jäi kahtlustatava poolt saamata seoses tema veebisaidi sulgemisega) hüvitamise nõudes, Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Toomas Tombergi 30.07.2025.a. määrusega, millega kahtlustatava Eneke Rootsi taotlus kahju hüvitamiseks jäeti rahuldamata ja Eneke Rootsi poolt Riigiprokuratuurile esitatud kaebusega (mis lisaks 2121 euro hüvitamise taotlusele sisaldab ka taotlust menetlust juhtiva prokuröri taandamiseks ja tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks, samuti ühe tõendi lisamiseks kriminaalasjale) ning kriminaalasja nr 24231553797 materjalidega vajalikus ulatuses, leiab, et Eneke Rootsi kaebus tuleb jätta rahuldamata.
Eneke Rootsile väidetavalt kriminaalmenetluses tekitatud kahju ja selle hüvitamise küsimuses nõustub riigiprokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Toomas Tombergi 30.07.2025.a. määruses märgituga ega pea vajalikuks seda siinkohal korrata.
3.2 Riigiprokurör osundab Harju Maakohtu poolt 24.03.2025.a. kriminaalasjas nr 24231553797 tehtud määrusele, milles leitakse järgmist: „/…/ Kohtu hinnangul tuleb Eneke Rootsu puhul vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemise riski hindamisel eeskätt arvesse võtta Eneke Rootsu enda käitumist. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kuigi kannatanu ja ta esindaja on korduvalt palunud kahtlustataval Katrin Lust rahule jätta, ei saa kahtlustatav Eneke Roots sellest aru ka siis, kui kohus on vastava lähenemiskeelu teinud. Ei politsei ega prokuratuur ega kohus ei ole suutnud suunata kahtlustatavat seniajani õiguskuulekale teele ning kahtlustatav on jätkanud aastaid kannatanuga ühenduse võtmist ja lähenemiskeelu rikkumist. Viimati postitas Eneke Roots TikTok portaalis postituse, mille sõnumile oli lisatud Lustile töökohtade (Kuuuurija saatejuht) ja ettevõtete (Linda OÜ) kaudu viitavad TikToki hashtagid „#omakohus #lindaoü #kuuuurijapande“. Prokuröriga tuleb nõustuda ka selles, et Eneke Rootsule on antud võimalus asuda õiguskuulekale teele, kui talle kohaldati ajutine lähenemiskeeld, kuid sellest hoolimata jätkab ta kannatanu tülitamist ja temaga kontakti võtmist. Ja seda mitte ühel korral, vaid korduvalt ja korduvalt. Arvestades Eneke Rootsu käesolevat tegevust, saab öelda, et Eneke Rootsul on välja kujunenud teatav käitumismuster tülitada järjepidevalt kannatanut ka peale jõustunud kohtumäärust /…/ Ekspertiisi kohaselt pole Eneke Rootsul tuvastatud vaimutegevuse häireid, seega on Eneke Rootsu valik panna toime kuritegusid täiesti teadlik ja kavatsetud tegevus. Tema senine käitumine ja 21.11.2024.a. avalduses politseile esitatud seisukoht, milles ta lubab jätkata ja isegi intensiivistada kuritegude toimepanemist, võimaldavad väita, et ta ei kavatse oma käitumist muuta. Taolised asjaolud viitavad iseenesest otseselt sellele, et Eneke Rootsul puudub huvi olla seaduskuulekas. Lisaks juhib kohus tähelepanu, et kahtlustatava suhtes on menetluses veel teisigi kriminaalasju. Kriminaalasjas nr 23231551603 on Eneke Rootsule esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise toimepanemises. 20.06.2023.a. kella 15:50 paiku Tallinnas Lubja 4 asuva kohtumaja kolmanda korruse ootesaalis Eneke Roots ründas Indrek Meltsast. Lõi kätega mitu korda Indrek Meltsase käte ja suu piirkonda, lõi peast prillid, mis kukkusid põrandale, millele peale astus ning need jalgadega katki tegi. Seejärel lõi kannatanut jalaga vasaku jala reie piirkonda. Seejärel kohtusaalis nr 3003 ründas uuesti Indrek Meltsast kätega, haaras kinni kohtusaalis viibinud Ketlin Kruse käest ja tõukas ta vastu seina, mistõttu lõi Ketlin Kruse ära oma pea. Seejärel võttis Ketlin Kruse käest mobiiltelefoni IPhone 13 ja viskas selle vastu maad ja trampis jalgadega mobiiltelefoni peal. Siis võttis maast üles, väljus kohtusaalist ning viskas selle kolmanda korruse avatud õhuruumiga alalt alla. Eeltoodule lisaks anti 18.11.2024.a. Eneke Roots süüdistuses KarS § 345 lg 1, § 381¹ lg 1, § 201 lg 2 p 1, § 121 lg 1, § 331¹ lg 1 järgi kriminaalasjas number 1-24-6059 üldmenetluses kohtu alla /…/ Muu hulgas kahtlustati Eneke Rootsu Tartu Ülikooli diplomi võltsimises ja võltsitud diplomi kasutamises, menetlus on 01.07.2024.a. võltsimise osas aegumise tõttu lõpetatud /…/ Kohus peab tuginema nii PERH Psühhiaatriakliiniku teatisele kui ka kohtupsühhiaatria ekspertiisiaktis toodule, mille kohaselt on Eneke Rootsul varasemalt diagnoositud vaimne arengu peetus ja sellega seonduvalt on isik viibinud ka uuringutel. Hiljem on pöördunud valvearsti poole seoses paanikahäirega. Kohus küsitles kohtuistungil Eneke Rootsu pikalt ja põhjalikult ning veendus selles, et tema arusaamine toimepandust, menetluses olevast kriminaalasjast ja tagajärgedest kuritegude toimepanemise jätkamisel vajas pikka ja põhjalikku selgitust. Ta õigustas enda käitumist, ärritus kergesti, kuid selgitas seejuures ka oma tegude toimepanemise tagamaid. Oli aru saada, et Eneke Roots ei olnud tegelikkuses siiani aru saanud oma käitumise sisust ega ka sellest, et selliselt on see lõppematu protsess ning kriminaalasi ei jõuagi lahenduseni. Kohtu hinnangul ei olnud Eneke Roots kohtuistungi ajaks aru saanud sellestki, et lähenemiskeeld ei tähenda üksnes füüsilist lähenemist isikule, vaid ka temaga kontaktivõtmist erinevaid sidevahendeid või kolmandaid isikuid kasutades ja seda sõltumata asjaolust, et talle selgitati lähenemiskeelu määruse sisu ja selle tagajärgi /…/“).
3.3 Riigiprokurör leiab, et kuna kriminaalasja nr 24231553797 materjalidest nähtuvalt on kahtlustatav Eneke Roots avaldanud mitu postitust kannatanu kohta oma (s.o Eneke Rootsu) veebilehel enekeroots.com (sealhulgas ka aktifotod kannatanust) ja rikkunud korduvalt lähenemiskeeldu, siis on PPA igati õigustatult korraldanud kahtlustatava veebilehe sulgemise, mille näol ei ole iseenesestmõistetavalt tegemist süülise käitumisega.
Siinkirjutaja nõustub ringkonnaprokuröriga, et veebilehe enekeroots.com sulgemise otsus tulenes otseselt kriminaalasjas nr 24231553797 tuvastatud asjaoludest (sealjuures kohtu poolt kontrollitud asjaoludest, nagu nähtub Harju Maakohtu 24.03.2025.a. määrusest), oli seetõttu igati põhjendatud ning pole kahtlustatavale Eneke Rootsule ette heidetavat tegevust arvestades sugugi mitte alusetu ega ebaproportsionaalne.
Riigiprokurör nõustub ringkonnaprokuröri seisukohaga, et politsei tegevus kõnealuse veebilehe enekeroots.com sulgemise otsustamisel ei olnud õigusvastane, menetlusõigust sellise tegevusega ei rikutud ning menetleja ei ole süüdi, et veebilehe sulgemisest võis kahtlustataval Eneke Rootsul mingisugune tulu ehk saamata jääda.
3.4 Riigiprokurör leiab, et kõnealusel juhul ei ole kriminaalasja nr 24231553797 menetleja rikkunud menetlusõigust (veel vähem teinud seda süüliselt), mistõttu kahtlustataval Eneke Rootsul ei ole õigust nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist.
3.4.1 Kokkuvõttes on riigiprokurör seisukohal, et kaebaja veebilehe enekeroots.com sulgemisega kaebaja poolt väidetavalt kantud kahju (s.o saamata jäänud tulu 2121 eurot) ei kuulu hüvitamisele SKHS alusel.
3.4.2 Siinkirjutaja hinnangul on Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Toomas Tombergi poolt 30.07.2025.a. tehtud määrus (millega jäeti rahuldamata kahtlustatava Eneke Rootsu taotlus temale süüteomenetlusega väidetavalt tekitatud 2121 euro suuruse kahju hüvitamiseks) põhjendatud ning seaduslik.
Seega jääb Põhja Ringkonnaprokuratuuri kõnealune määrus Riigiprokuratuuris muutmata ja selle peale esitatud kaebus rahuldamata.
3.5 Ühtlasi taotleb kaebuse esitaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Toomas Tombergi taandamist kriminaalasja nr 24231553797 menetlusest.
3.5.1 Riigiprokurör, olles tutvunud kriminaalasja nr 24231553797 materjalidega vajalikus ulatuses ja kahtlustatava Eneke Rootsu taotlusega, leiab, et Tallinna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Toomas Tombergi taandamiseks puudub alus.
3.5.2 Riigiprokurör selgitab, et KrMS § 52 lg 1 sätestab (viitega KrMS § 49 lõigetele 1 ja 6) prokuröri taandamise aluste ammendava loetelu, mille kohaselt prokurör kuulub taandamisele, kui ta on varem osalenud samas kriminaalasjas kriminaalmenetluse muu subjektina (lg 1 p 3); on või on olnud KrMS § 71 lõike 1 järgi süüdistatava, kannatanu või tsiviilkostja lähedane (lg 1 p 4) või ta ei saa olla erapooletu muul põhjusel, mida ei ole KrMS § 49 lõikes 1 nimetatud (lg 6).
Ringkonnaprokurör Toomas Tomberg ei ole kõnealuses kriminaalasjas osalenud kriminaalmenetluse muu subjektina, samuti puuduvad tal igasugused võimalikud tõsiseltvõetavad seosed (rääkimata lähedastest suhetest) kriminaalasja nr 24231553797 menetlusosalistega.
3.5.3 Riigiprokurör hinnangul ei ole taotluses ainsatki tõsiseltvõetavat etteheidet ringkonnaprokurör Toomas Tombergile ka selles osas, nagu ei saaks kõnealune prokurör mingil muul (KrMS § 49 lõikes 1 ära nimetamata) põhjusel olla erapooletu.
Kahtlustatav Eneke Roots leiab, et ringkonnaprokurör on kahtlustatava suhtes „kallutatud“ ning prokuröril on „võimalik huvide konflikt kahtlustatava suhtes“.
Riigiprokuröri hinnangul ei ole kahtlustatava Eneke Rootsu väited sugugi tõsised, tema hinnang on meelevaldne ja sügavalt subjektiivne.
Objektiivses mõttes ei ole ringkonnaprokuröri Toomas Tombergi erapooletuses asja menetlemisel KrMS § 49 lg 1 tähenduses vähimatki põhjust kahelda.
3.5.4 KrMS § 49 lõikes 6 on sätestatud, et kui prokurör leiab, et ta ei saa olla erapooletu muul põhjusel (KrMS § 49 lõikes 1 nimetamata põhjusel), esitab ta ise taandamistaotluse.
Ringkonnaprokurör Toomas Tomberg seda teinud ei ole, seega ei esine tema hinnangul tema puhul menetluses osalemist välistavaid asjaolusid ning riigiprokurör nõustub sellega.
3.5.5 Seadus näeb ette võimaluse konkreetse prokuröri taandamiseks, kui selleks on olemas objektiivselt tuvastatud alus.
Riigiprokurör leiab, et käesoleval juhul taandamise alus puudub.
Kriminaalasja nr 24231553797 materjalidest ei nähtu ainsatki tõsiseltvõetavat põhjust selleks, et ringkonnaprokuröril Toomas Tombergil oleks mingisuguseidki kavatsusi suhtuda kahtlustatavasse Eneke Rootsu eelarvamuslikult või et nimetatud ringkonnaprokurör justkui ei saaks olla kahtlustatava suhtes erapooletu.
Riigiprokuröri hinnangul ei ole vähimatki alust ühelegi prokurörile ette heita seda, et riiklik süüdistaja oleks justkui süüdistava kallakuga. Seesugune etteheide on siinkirjutaja arvates juba iseenesest ebatõsine.
Riigiprokuröri meelest ei saagi prokuröri suhtumine kuriteos kahtlustatavasse olla positiivne ega ammugi mitte sõbralik.
Siinkirjutaja hinnangul on prokurörilt nõutav üksnes täiesti objektiivne suhtumine kahtlustatavasse/süüdistatavasse.
3.5.6 Ühtlasi märgib siinkirjutaja, et Riigiprokuratuur on juba varemgi lahendanud Eneke Rootsu taotlust ringkonnaprokuröri Toomas Tombergi taandamiseks kriminaalasja nr 24231553797 menetlusest.
Näiteks esitas kahtlustatav Eneke Roots juba 2025.a. märtsis Riigiprokuratuurile esmakordselt taotluse (registreeriti 24.03.2025.a.) ringkonnaprokuröri Toomas Tombergi taandamiseks kriminaalasja nr 24231553797 menetlusest.
Ka tookord leidis riigiprokurör täiesti veendunult, et Eneke Rootsu taotlus on alusetu ega kuulu rahuldamisele.
3.5.7 Riigiprokuratuuri 27.03.2025.a. määruses (taandamistaotluse rahuldamata jätmise määruses) märgiti muuhulgas, et „kriminaalmenetluse kulgemine Eneke Rootsu kui kahtlustatava ootustele mittevastavalt ei anna alust prokuröri taandamiseks“.
Riigiprokurör asus seisukohale, et „puuduvad seadusest tulenevad alused prokuröri Toomas Tombergi taandamiseks“.
3.5.8 Eeltoodule tuginedes leiab riigiprokurör ka käesoleval juhul, et puuduvad seaduslikud alused Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Toomas Tombergi taandamiseks kriminaalasja nr 24231553797 menetlusest ning kahtlustatava Eneke Rootsu poolt kriminaalasjas esitatud taandamistaotlus ei kuulu rahuldamisele.
3.6 Kaebaja taotleb ka distsiplinaarmenetluse alustamist ringkonnaprokuröri Toomas Tombergi suhtes.
Esiteks leiab riigiprokurör, et igasugune tõsiseltvõetav alus/põhjus selleks puudub.
Teiseks märgib siinkirjutaja, et distsiplinaarmenetluse alustamine kellegi suhtes ei saa olla kõnealuse kaebemenetluse sisuks.
3.7 Kaebaja Eneke Roots taotleb ka ühe uue täiendava tõendi (ringkonnaprokuröri Toomas Tombergi väidetav 24.03.2025.a. intervjuu kellelegi Indrek Meltsasele) kogumist.
Riigiprokurör selgitab, et mingite täiendavate tõendite kogumine kriminaalasjas nr 24231553797 ei ole käesoleva kaebemenetluse esemeks.
Taotlus kriminaalasjas uute tõendite kogumiseks tuleb KarS 225 korras ja seaduses ette nähtud tähtajal esitada kriminaalmenetlust juhtivale prokuratuurile, kusjuures seesuguse taotluse lahendamine ei ole vaidlustatav, kuid taotlust võib korrata kohtumenetluses.
Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes SKHS §-st 16 lg 3 p 1 ja KrMS § 53 lg 2 riigiprokurör
määras :
1. Jätta rahuldamata Eneke Rootsu (Roots) kaebus.
2. Määruse koopia saata kaebuse esitajale Eneke Rootsule (e-aadress enekeroots@gmail.com), samuti teadmiseks Põhja Ringkonnaprokuratuurile.
3. Süüteomenetlusega tekitatud väidetava kahju hüvitise taotlemise küsimuses on määrusele õigus vastavalt SKHS §-le 17 lg 1 ja 2 edasi kaevata Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai käesolevast määrusest teada või pidi teada saama.
4. Taandamise küsimuses on määrusele õigus vastavalt KrMS § 230 lg 1 ja 2 edasi kaevata Harju Maakohtu eeluurimiskohtunikule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai käesolevast määrusest teada või pidi teada saama.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riigiprokurör Andres Ülviste
Riigiprokurör määrus on subjektiivne ja kallutatud.
Samas määrusest nähtub, nagu mulle ei kehtiks põhiseadus! Menetluses 1-24-6059 Ringkonnakohus ei leidnud, et Roots on Kruse keha väärkohelnud ja lõpetas kriminaalmenetluse aga riigiprokurör Andres Ülviste toob selle asjaoludeks ja palju muud. Samas oli algatatud kaks kriminaalmenetlust ja numbrile 23730000154 määrati kohtulik psühhiaatriline ekspertiis Rootsule 6.09.2024 ja AKT koostatud 16.09.2024 aga 8.10.2024 ühendati antud kriminaalmenetlus numbriga 24231553797- miks? Tänaseks leian, et kuna Toomas Tomberg väitis et selle kriminaalmenetluse raames pole kordagi psühhiaatrilist ekspertiisi läbi viidud, siis minu eksitamiseks muudeti kriminaalasja numbrit. Tegu oli ühe ja sama alusega “õigusvastane tegevus”, et Lustist ei tohi teha postitusi. Tänaseks olen arusaamisel, et minu vastu pandi toime õigusvastane tegevus ja kuna Prokuratuur nimetab mind “taandarenguga” isikuks, siis loodavad asja “kinni mätsida”.
Huvitav, kas väidetav “taandareng” avaldus lapsepõlvest, kui nii, siis mis see siia puutub. Ega teise tervisemurega ei saa õigustada Kuuuurija saatejuhi tegevust 25 avaldatud artikli näol, millega hävitas teise elu!
Määrusega tutvudes nähtub, et Prokuratuur jätkuvalt õigustab Kuuuurija ja tema toimetaja Indrek Meltsas tegevusi- teise eraellu sekkumine, ahistamine, järjepideva kontakti otsimine ja seda 25 avaldatud artikli näol.
Kuuuurija koos oma toimetajaga otsib minuga kontakti ja seda järjepidevalt ja kõik need solvavad kirjad, mida olen raamatus avaldanud jäetakse tähelepanuta.
Hetkel on tekkinud olukord, et Kuuuurija saatejuht on kogu õigusvastase tegevuse ise põhjustanud ja kannatanud on asunud vastu postitustele- avaldamas tõde.
Nagu eelnevalt öeldud, riigiprokurör ANDRES ÜLVISTE on avaldanud raamatu “Poogen, Kopp ja Siiber” mis ütleb riigiteenistuja kohta nii mõndagi, täpselt antud põhimõttega on ka määrus koostatud. Kas selline kaitseb avaliku õigust!
Toon järgmise näite Kristiina kohta, kes on armastatud ja tore inimene, kellega puutusin kokku juba siis kui Krsitiina missiks valiti, töötasin kinnisvaramaaklerina ja ta otsis endale sobivat korterit vanalinna.
Nüüdseks on Kuuuurija saatejuht, kes on ühtlasi ka “Elu24” peatoimetaja kaaberdanud Kristiina erakogust pildid. Kristiina pöördus “Elu24” peatoimetaja poole nõudega “eemaldada ilma nõusolekuta avaldatud sisu”, millele sai vastuseks – AVALIK HUVI!
Nüüdseks kui “Elu24” ei eemalda Kristiina kohta avaldatud sisu ja kui Kristiina pöördub kohtu poole õiguste kaitseks, siis saab “Elu24” peatoimetaja ehk Kuuuurija saatejuht järjepidevalt lugusid juurde, mis ongi tema eesmärk ja avaldab sellest iga tegevuse kohta. Täpselt nii sai Kuuuurija saatejuht ka minust järjelugusid, kui pöördusin abi saamiseks kohtu poole, pressinõukogu poole, politsei poole, prokuratuuri poole aga mingit abi ei saanud ja lõpuks tituleeritakse veel ebastabiilseks isikuks.
Üldjuhul “taandarenguga” isik, mis on seisund- oskus muutub tagasi varasema, vähem arenenud taseme poole.
Selline seisund tekib pikaajalisest stressist, mis on mulle hetkel omane “võimuvõitlusest, reetmisest ja otsingust tõe järele”.
Riigiprokuröri otsus on vaid ühe poole vaatenurgast – visuaalne aga ei näe tervikpilti.
Mis puutub saidi sulgemisse, siis tegu võis olla ühe blogiga aga “PPA” sulges kogu saidi ja nüüd leiab Prokuratuur, et “ei kuulu hüvitamisele”.
Kannatanud on meeleheitel, et nende elu hävitatakse endise prostituudi “Kuuuurija” saatejuhi ehk “Elu24” artiklite tõttu, mis ei vasta enamuselt tõele ja artiklid on ühepoolsed, fabritseeritud, , kedagi neist pole süüdi mõistetud- Kristiina, Triin, Annika ja neid on veel palju ja kõik on ettevõtjad. K.a. on kannatanud ka mitte ettevõtjad, kelle lugusid moonutatakse aga kohtu poole pöördumiseks vahendid puuduvad, mis tekitab frustratsiooni.
Aga Riigiprokuratuur juba õigustab “Elu24” peatoimetaja tegevust, kelle rahastaja on POSTIMEES omanik Margus Linnamäe.
Kui tõlgendada riigiprokuröri poolt viidatud seaduse sätteid:
KarS § 120. Ähvardamine (1) Tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
KarS § 1573. Ahistav jälitamine (1) Teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 137 sätestatud süüteokoosseis, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.
KarS § 3312. Lähenemiskeelu rikkumine
Kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Prokuratuur ei arvesta, mida kannatanu on pidanud taluma alates 21.Jaanuar 2022 ja tänaseni- taluvus kohustus !
25 avaldatud artiklit – KarS § 1572. Teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine (1) Teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise või nende kasutamise eest eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata kuritegu –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.
KarS § 157. Isikuandmete ebaseaduslik avaldamine
(1) Kutse- või ametitegevuses teatavaks saanud isikuandmete ebaseadusliku avaldamise eest isiku poolt, kellel oli seadusest tulenev kohustus andmeid mitte avaldada, ja kui puudub käesoleva seadustiku §-s 1571 sätestatud süüteokoosseis, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
“Kuuuurija” saatejuht ehk “Elu24” peatoimetaja (sama isik), kui palju on ta seadust rikkunud, kes tunneb ennast karistamatult, kui rahastaja on POSTIMEES omanik, miks see nii on. Kas võimalik, et niidid jooksevat “Justiitsministri” poole , millest räägin järgmises peatükis !
Kaks esimest Eneke Rootsi raamatut saab osta 2024 a I osa “Rääkimata lugu” Raamat – Piletid | Fienta ja 2025 a II osa “Kas sõnavabadus või küberkuritegu” E-raamat – Piletid | Fienta, III osa on saadaval alates oktoobrist 2025.
See on väljavõte Eneke Rootsi elulooraamatust III osa
