Kas vabamüürlase Margus Linnamäe pakib kohvreid ja pagendadatakse maa alla? Kaua võib taluda sellist ahnepätsi, kes teeb inimestele halb. Kõiksus seda ei talu, luti otsas olevad ametnikud aga küll. Kes pääseb Karmast? Mitte keegi!
Margus Linnamäe, Jüri Pihel, Karmen Turk, Maarja Pild-Freiberg, Kaspar Kaljas, Nele Laev tapsid Jan ja Kristi Loigo juriidilise vägivallaga ja SLAPP menetelustega, seda tehti kuna Margus Linnamäe tahtis ära võtta Kristi Loigo heategevussaate ja anda selle oma armukesele Katrin Lustile. Nad tapsid Jan ja Kristi Loigo kasuahnusest juriidilise vägivallaga, 4 lapse ema, Kristi Loigo ja kaaskannataja abikaasa Jan Loigo. Selleks kulus ainult 5 aaastat massilisi juriiidlisi menetlusi: kriminaal- ja tsiviilmenetlusi ja palju raha Triniti Advokaadibüroole Karmen Turk ja Maarja Pild-Frieberg’ile. Lisaks viidi kotiga raha ka prokuartuuri.
Eestis on vähe ettevõtjaid või polegi, kelle mõju ulatub sama laiale kui Margus Linnamäel – ärimehel, kelle huvid katavad nii farmaatsia, kaubanduse kui meedia. Tema nimega seostatakse nii ravimifirmat Magnum Medical kui ka Postimees Gruppi, mille alla kuuluvad mitmed väljaanded, nagu Postimees, Elu24 ja Tartu Postimees.
Kuid viimasel ajal on Aivar ja Margus Linnamäe ärid sattunud tõsise surve alla – nii majanduslikult kui mainekujunduse mõttes.
Leedu trahv ja konkurentsivaidlused
- aasta lõpus määras Leedu konkurentsiamet Linnamäe huvidega seotud ettevõtetele ligi 7,5 miljoni euro suuruse trahvi konkurentsiõiguse rikkumise eest. Väidetavalt oli tegemist kokkulepetega ravimite hulgimüügi turul, mis piiras konkurentsi ja kahjustas tarbijaid. Linnamäe juhitud ettevõtted on otsuse edasi kaevanud, kuid juhtum on toonud tema nime taas avalikkuse huviorbiiti.
Postimees Grupp: kahjum ja sisepinged
Postimees Grupp, mis on olnud Linnamäe meediaimpeeriumi keskmes, on viimastel aastatel töötanud kahjumis. Mitmed ajakirjanikud on lahkunud toimetusest, viidates omaniku sekkumisele toimetuse sõltumatusse. Avalikkuses on korduvalt arutatud, kas Postimehe suund on muutunud kriitilisest ajakirjandusest omanikule lojaalsemaks platvormiks.
Meediavõimu eetiline küsimus
Kriitikud on juhtinud tähelepanu sellele, et Linnamäe kontroll meedia ja majanduse üle loob olukorra, kus sõltumatust ajakirjandusest võib saada huvide tööriist. Näiteks on arutatud, kuidas mõni meediaväljaanne või saatejuht võib kasutada platvormi vastaste ründamiseks või omaniku maine kujundamiseks.
Kas aeg tasakaalu taastamiseks?
Linnamäe ärid on olnud edukad, kuid iga impeeriumi võim kipub lõpuks tooma ka vastureaktsiooni. Avaliku tähelepanu, trahvide ja kahjumite keskel seisab küsimus: kas Margus Linnamäe mõju ajakirjanduses ja äris hakkab vähenema?
Loe edasi Margus Linnamäe kohta siit:
Kõige ohtlikum on see, et Margus Linnamäe on mänginud endale ja vennale Aivar Linnmäele terve Eesti tervishoiusüsteemi rahastuse.
Vendade Margus Linnamäe ja Aivar Linnamäe mõjuvõimuimpeerium: kuidas Eesti tervishoid, meedia ja kohtud on ühe perekonna kontrolli all ja seda on saavutatud kuritegelikul teel.
Vendade Linnamäede mõju ei piirdu majandusega.
Kohtud ja prokuratuur on muutunud selle süsteemi vaikivaks tööriistaks, kus otsused langevad sageli nende kasuks, kellel on raha, võim ja sidemed.
Kui seadus peaks olema õiguse kaitseks, siis Eestis on see muutunud relvaks nende käes, kes kontrollivad süsteemi seestpoolt.
See ei ole enam demokraatia ega vaba turg – see on riigi kaaperdamine valgekraede poolt.
Iga päev, mil see süsteem toimib karistuseta, maksab Eesti rahvas selle eest oma maksudega, oma tervise, oma usalduse ja lõpuks oma tulevikuga.
Vabamüürlased Margus Linnamäe või Villu Kõve? Kumb on rohkem saatan?
Elu24.ee ja paljud muud meelelahutus kanalid tuleb kinni panna, kuna eraelumüük on keelatud!
Sama skeem paljastatud ja tõendatud Eesti õigussüsteemis. Eesti kohtusüsteem ja prokuratuur on muutunud valgekraede allmaailmaks, kus otsuseid tehakse mitte seaduse, vaid mõjuvõimu järgi. Endine Harju Maakohtu esimees ja praegune peaprokurör Astrid Asi, kes on seotud kahtlaste menetluste ja kaebuste kinni mätsimisega, on üks keskseid tegelasi selles süsteemis. Tema kõrval seisavad kohtunik Liina Naaber-Kivisoo ja Kaie Almere, kelle otsused langevad hämmastava järjekindlusega Margus Linnamäe ja tema meediaimpeeriumi kasuks.
Loomulikult on Margus Linnamäel tagataskus ka Andmekaitse Inspektsioon AKI ja selle peadirektor Pille Lehis.
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) on riiklik järelevalveasutus, kelle ülesanne on tagada, et inimeste isikuandmeid, sh eraelu puudutavat teavet, töödeldaks seaduslikult ja õiguspäraselt vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele (GDPR) ja isikuandmete kaitse seadusele. AKI peab kaitsma iga inimese õigust privaatsusele ning sekkuma siis, kui andmeid kasutatakse ilma õigusliku aluseta, näiteks meedias, sotsiaalmeedias või avalikes registrites. Eraelu ja terviseandmete müük, levitamine või kasutamine ärilisel eesmärgil ilma isiku nõusolekuta on seadusega keelatud (GDPR artikkel 9, PS § 26). Selline tegevus rikub nii isikuandmete kaitse kui ka inimväärikuse põhiõigust ning võib kaasa tuua tsiviilvastutuse ja kriminaalkaristuse.
Ka igal “avalikuelu” tegeleasel on ka õigus eraelukaitsele. Eraelu ei ole müügiks ja ka elukutse on eraelu.
Ja AVALIK HUVI ei ole ÄRI HUVI !!! Elu 24 , Kroonika, Delfi, Õhtuleht Postimees, Geenius Meedia müüvad inimeste eraelu, isiklike pilte senstastiooniliste pealkrijadega see on kelmus ja kuritegu seadusest tulenevalt.
Igal avaliku elu tegelasel on õigus eraelu kaitsele.
Eesti põhiseaduse § 26 ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 8 tagavad igaühele õiguse era- ja perekonnaelu puutumatusele. Eraelu ei ole müügiks – ka elukutse, tervis, perekond ja isiklik maine kuuluvad eraelu kaitse alla.
Avalik huvi ei ole sama mis ärihuvi. Avalik huvi tähendab ühiskondlikult põhjendatud teadmisvajadust, mitte klikkide, reklaamitulu või sensatsiooni otsimist. Kui meediaettevõtted nagu Elu24, Kroonika, Delfi, Õhtuleht, Postimees või Geenius Meedia avaldavad inimeste isiklikke pilte, terviseandmeid või eraelu üksikasju sensatsiooniliste pealkirjade ja ärilise kasumi eesmärgil, siis ei ole see ajakirjanduslik tegevus, vaid isikuandmete ja inimväärikuse rikkumine.
Selline tegevus on vastuolus isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) artiklitega 5 ja 9 ning isikuandmete kaitse seadusega, mis keelab eriliigiliste andmete (nt tervis, perekondlikud suhted, majanduslik seisund) töötlemise ja levitamise ilma inimese kirjaliku nõusolekuta.
Eraelu müük ei ole ajakirjandus, vaid eetiline ja õiguslik rikkumine, mis õõnestab demokraatia ja inimväärikuse aluspõhimõtteid.
ERAELU MÜÜK ON KEELATUD SEADUSEGA JA SEDA PEAB KAITSMA EESTI RIIK JA SELLEKS LOODUD ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON AKI.
Strateegia ja missioon AKI https://www.aki.ee/
Andmekaitse Inspektsiooni eesmärk on aidata kujundada ühiskonda, kus väärtustatakse üksikisiku õigust eraelule ja riigi tegevuse läbipaistvust.
https://www.aki.ee/meist/asutusest/strateegia-ja-missioon
LOOMULIKULT ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON EI TÄIDA OMA KOHUSTUSI, ISEGI MITTE NATUKE. AKI TÖÖTAB VASTUPIDISELT EESTI VABARIIGIS KEHTIVATELE SEADUSTELE! NAD MÜÜVAD JA KIIDAVAD HEAKS EESTALTSE ERAELU MÜÜGI!
AKI TULEB KINNI PANNA!
