Kohtunik Reelika Lind: 600 eurot toimetulekutoetus ei kvalifitseeru õiguseks – see on väheintensiivne riive.

Kohtunik Reelika Lind: 600 eurot toimetulekutoetus ei kvalifitseeru õiguseks – liiga vähe, et Eesti riik märkaks.
On ütlemata südantsoojendav, kuidas Eesti kohtusüsteem hoolib oma kodanikest — eriti neist, kellel on kõige vähem. Näiteks kohtunik Reelika Lind on andnud meile hindamatu õppetunni: kui oled vaene ja sul on „ainult“ 600 eurot mängus, siis õigusi sul ei ole.
Kõlab karmilt? Tegelikult mitte — see on lihtsalt Halduskohtumenetluse seadustik HKMS § 2, mis ütleb, et halduskohtumenetluse ülesanne on tagada isikute õiguste tõhus kaitse. „Tõhus kaitse“ tähendab Eestis seda, et kui summad on piisavalt väikesed kohtuniku palga juures, võib kohus õigusemõistmisest rahumeeli loobuda, sest kaitset pole lihtsalt „mõistlik“ rakendada.
Kohtunik Reelika Lind maailmas on vaesus väheintensiivne riive
Nii sündiski ajalooline hetk, kui kohtunik Reelika Lind otsustas, et 575,82 euro suurune erinevus toimetulekutoetuses on „väheintensiivne riive“ ja ei vääri isegi menetlemist. 600 eurot ei kvalifitseeru Eesti kohtu silmis mitte ainult suureks summaks — see ei kvalifitseeru üldse õiguseks.
Samas räägime me summadest, mille eest inimene päriselt elab: toimetulekutoetus 200 eurot kuus, lisaks helde toiduabi 30 eurot kvartalis, 10 eur/kuu!

Aga kuidas see kokku käib seadusega? Väga lihtsalt: kohtunik Reelika Lind tõlgendab HKMS § 121 lg 2 p 21 ja ütleb — väheintensiivne! Väheintensiivne inimene — kas pole poeetiline? Sa ei ole mitte isik, kelle õigusi tuleb kaitsta, vaid statistiline müra kohtu Exceli tabelis.
HKMS § 2 ütleb, et riik peab tagama õiguste tõhusa kaitse. Kohtunik Reelika Lind ütleb — mitte selle summa eest!
Tulemus: seadus jääb ilusaks paberile, inimene aga ukse taha.
Veel iroonilisemaks muutub asi, kui meenutada, et toimetulekutoetuse mõte on „tagada minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks“. Eesti kohtusüsteem on aga leidnud innovaatilise lahenduse: kui sul on juba raske, siis jäetakse sind lihtsalt veel rohkem üksi. Vähemasti kohtu aega raiskama ei pea —kohtunik Reelika Lind ja tema kolleegid saavad rahulikult „tõhusat kaitset rakendada”. Kui toimetulekutoetus on 200 eurot ja toiduabi 30 eurot kvartalis, siis vaesus ei ole enam poliitiline ega sotsiaalne probleem — see on lihtsalt liiga odav, et õiguskaitset väärida. Kohtunik Reelika Lind näeb vaid tühist tüli, mis võiks tema töölaualt kiiremini kaduda.
Õigusriik töötab nagu kellavärk — kellel on vähe, sellele antakse vähem.
Lõppude lõpuks — mis on 600 eurot? Mitte midagi. Vähemalt mitte kohtuniku palga või halduskohtumenetluse silmis.
Kui summa oleks 6000 eurot, ärkaks seaduse § 2 ellu. Õigusriik avaneks nagu luksushotelli uks — palun astuge sisse, härra!
600 eurot? Kahjuks vale aadress.
Selles süsteemis õiglus ei sure — ta lihtsalt vahetab klassi.
Vaesed elavad seaduse äärel, rikkad seaduse sees.
Ja kohtunik Reelika Lind otsustab, kummal pool joon tõmmatakse.
Eestis õigusriik kehtib meil jätkuvalt… aga ainult siis, kui sinu õiguste hind on piisavalt kõrge.
Kohtunik Reelika Lind: 600 eurot toimetulekutoetus ei kvalifitseeru õiguseks – see on väheintensiivne riive!
Loe veel: Kohtunik Reelika Lind – kohtunik kes ei tohiks mõista õigust, sest ta ei tunneks seda ka siis ära kui see talle päise päeva ajal tänaval vastu koperdaks ja kolm korda mööda pead virutaks. Õigus vägistati Eesti riigis ära juba ammu enne Pihlakodu juhtumit.
Kohtunik Reelika Lind ei ole minu hinnangul kunagi sobinud kohtunikuks, kuna tema otsustes ja käitumises on korduvalt ilmnenud seaduste eiramine, eetikakoodeksi rikkumine ja erapoolikus, mis on kahjustanud usaldust Eesti kohtusüsteemi vastu. Sellised juhtumid ei ole enam üksikud eksimused, vaid viitavad süsteemsele probleemile õigusemõistmise kvaliteedis. Kohtuniku amet eeldab kõrget moraali ja austust seaduse ning inimõiguste vastu, mitte isiklikke hinnanguid või poliitilisi tõlgendusi. Avalikkusel peab olema õigus nõuda vastutust ja läbipaistvust ning ajakirjanduse roll on selliseid juhtumeid ausalt ja järjekindlalt esile tuua, et taastada usaldus õigusriigi ja kohtuvõimu vastu.
Kohtunik Reelika Lind ja Halduskohtu esimees Kaupo Kruusvee: “Kohus teeb otsuseid lähtudes isiklikest maailmavaadetest, mitte Eesti Vabariigi seadustest.”
