Kohtunik Reena Lember’ilt võeti Niländeri nimi ära, kuna ta oli häbiks perekonnale.
Kohtunik

Kohtunik Reena Lember võeti Niländer nimi ära, kuna ta oli häbiks perekonnale.

Kohtunik Reena Lember võeti Niländer nimi ära, kuna ta oli häbiks perekonnale.

Kui kohus on leidnud, et solvav sõnakasutus on lubatav avaliku huvi nimel, siis ei saa see huvi lõppeda kohtu ukse ees.

Kui kohtus loetakse ebaoluliseks, kas väited vastavad tõele, siis ei saa hiljem pahameelt tunda, kui sama loogikat rakendab ühiskond ka kohtusüsteemi enda suhtes.

Kui inimene astub avaliku võimu kandjaks, peab ta arvestama, et tema tegevus — ja sellele antavad hinnangud — kuuluvad ühiskondliku arutelu alla, eriti juhul, kui süsteem ise on selle piiri hägustanud.

Kohtunik Reena Lember’ilt võeti Niländeri nimi ära, kuna ta oli häbiks perekonnale.
Kohtunik Reena Lember’ilt võeti Niländeri nimi ära, kuna ta oli häbiks perekonnale.

Ühiskonna usalduskriis ei teki rahva pahatahtlikkusest, vaid hetkest, mil seadused hakkavad kehtima valikuliselt — ühtedele rangelt ja teistele mitte üldse.

Kui õigussüsteem ütleb, et ajakirjanik ei pea oma väiteid tõendama, siis on ta ise loonud ühiskonna, kus tõendite puudumine ei ole enam argument.

Õigusriik ei murene kriitikast, vaid vaikimisest — ja kõige enam murendab teda õigusemõistmine, mis ei kehti kõigile võrdselt.

Kohtunike Elu24 on nüüd avatud

Eraelu kohtunike kohta nüüd avatud saada vihjeid Kirjutage, OOTAME VIHJEID kohtunike eraelude kohta: info@newschannel.news

Kohtunike eraelu on osutunud ootamatult huvitavaks ja kirevaks. Nende isiklik elu pakub avalikkusele huvi, kuid erinevalt tavapärasest meediast on see veebileht kõigile tasuta — heategevuse korras.

Siin tuuakse esile kohtunike ja õigussüsteemi varjuküljed, lähtudes samadest põhimõtetest, mida kohtud ise on oma otsustega Eestis kujundanud. Tegemist on avaliku huviga, sest just kohtunikud on oma kohtupraktikaga loonud need reeglid ja tõlgendused, mille järgi eraelu kaitse ei ole enam absoluutne.

Nüüd avaneb võimalus näha, millised on need kohtunikud kui inimesed ise oma eraelus.

See, kas avaldatav vastab tõele, ei ole abosluutselt oluline ega määrav.

Tõde saab selguda alles aastaid hiljem kohtus — sageli kümne aasta pärast — juhul, kui keegi on valmis maksma selle eest 100 000 eurot. Ka siis jäävad avaldatud lood enamasti üles, sest „ajalugu ei saa ümber kirjutada“. Seniks aga on asjaosalised kaotanud tervise, pere, raha ja karjääri.

Nii on seda seni kohtunikud ise põhjendatud.

Kulud tuleb kanda endal, vastutus jääb kannatanule ning info levib edasi ka otsingumootorites, nagu see on toimunud juba aastaid teiste inimeste puhul.

Just sellise praktika on loonud kohtusüsteem ise.

Lugege:

Ootame vihjeid kohtunike eraelude kohta, kes kellega magab, kes kus reisib, mis lapsed teevad, kui palju alkoholi joob, kes kelle sõber on, kus keegi pidu peab jne.

Kirjutage, OOTAME VIHJEID: info@newschannel.news

Ootame vihjeid, tähelepanekuid ja arvamusi.

Meie eesmärk ei ole andmete müük ega majanduslik kasu — kogu info on avaldatud tasuta ning avaliku huvi käsitluse raames. Tegemist on ühiskonnakriitilise ja arvamusliku platvormiga, mille eesmärk on juhtida tähelepanu õigussüsteemi toimimisele ja selle mõjule inimestele.

Andmeid ei müüda, neid ei kasutata ärilisel eesmärgil ning puudub igasugune rahaline kasusaamise motiiv.
Sisu käsitletakse arvamuse ja ühiskondliku debati kontekstis.

Avalikkusel on õigus küsida küsimusi süsteemi kohta, mis mõjutab otseselt inimeste elu, õigusi ja tulevikku.

Kohtunik on avalikuelu tegelane ja teda on hea võtta aluseks alljärgnevates küsimustes:

  1. Kas teil kui avaliku elu tegelasel on ereaelu? Kas teie eraelu kaitseb mõni seadus? Ja kui jah siis milline?
  2. Kas avalikelu tegelase staatus on eluaegne? Või see lõppeb ka mingi aeg?
  3. Kas meelelahutus portaalid võivad kirjutada:  kohtunikul on vähk, kohtuniku laps on haige või suri ära, kohtunik lahutas oma abikaasast, abikaasa pettis jne.
  4. Kas seaduse järgi tohib kirjutada ilma loata ametniku eraelust?
  5. Millal ja kus hakkab kohtuniku ja avalikelu tegelase eraelu? Kas neil on eraelu?
  6. Kõige selle juures on täiesti ebaoluline kas artiklis avaldatud pealkirjad ja sisu vastab tõele ja isegi kokku lähevad või kas pilt on varastatud erakogust. Aga oluline on, et ajakirjaniku sisetunne ütleb ju nii samas mööname, et tõendeid pole.
  7. Samuti võib ajakirjanik kõike, mis sülg toob kirjutada, öelda et see on avalik huvi (ehk äri huvi, klikihuvi) ja teil pole midagi muud teha kui sellega nõustuda või kohtu poole pöörduda.
  8. Kuidas seda eraelu infot peab maha saama meelelahutus portaalidest? Avalduse alusel? Kuhu ja kellele? Või tuleb iga kord 30 000 eur eest kohtus käia? Ja siis lõpuks ise selle kinni maksma, saama kahjutasu 300 eur , kohtukulud  50 000 eur  tuleb võitjal kinni maksta ise kuna väärtushinnangud ei lähe arvesse. Lõpuks jääb kõik see eraelu ja valefaktidega jutt ka ülesse igavesti, kuna ajalugu meil ümber kirjutada ju ei saa ja isikuandmeid niisama ei eemaldata ja Google on juba 10 a vältel levitanud sinu eraelu.
  9. Kas elu24.ee kui meelelahutus portaal läheb seaduse järgi ajakirjandus erandi alla?
  10. Lisaks on kohe mugav juurde tuua ju ka korruptsioon seda ei ole vaja tõendada, kuna see on ju sisetunne, kuigi tõendid asuvad kenastu kohtunike  enda määrustes.
  11. Elu 24 on meelelahutus, mitte iga „meedia“ artikkel ja saade pole uudiste saade, uudised on eraldi saade ja ülejäänud on meelelahutus, millele ei kehti ajakirjandus erand. Samuti on ka avalikuelutegelasel eraelu seaduse järgi aga meil  Eesti Vabariigis see ei kehti, kuna Advokaadid Karmen Turk, Maarja Pild-Freiberg, Mari Männiko on suure raha eest kõigile seletanud GDPR seaduseid valesti ja teinud endale sobivat lobitöö nii Andmekaitse Inspektsioonis AKI ja ka kohtunike seas. Lõpuks on kohtunikud arendanud värdpraktikat juba mitu aastakümmend.

LOE LÄHEMALT SIIT:

LEAVE A RESPONSE

Your email address will not be published. Required fields are marked *