Kohtunik Sten Lind, Ahti Kuuseväli, ärimees Aivar Aigro, kuidas narkovõlad mõjutavad kohtuotsuseid?
Kohtunik Sten Lind ja Ahti Kuuseväli otsuseid määravad kokaiini tarbimine ja mõnuaine võlad. Ärimees Aivar Aigro teab täpselt kuidas vajutada kokaiini sõltlase ja võlagade nuppe. Ärimees Aivar Aigro jagab lahkelt valget pulbrit kohtunikele, kuna on ju teada, et sõltlase isu on lõputu, raha aga kohtunikul pole 150 eur/gramm, seega jäävad nad võlgu. Mis aga on parem kui narko ehk kokaiini sõltuvus ja võlg “õigete ja kauslike” kohtumääruste ja otsuste tegemiseks?
Pilt ei ole lõplik, kaas narkomaane ja kohtunike on veel terve hulk!
Valge joon “kokaiin” kohtusaalis: kuidas Kohtunik Ahti Kuuseväli, Kohtunik Sten Lind, Peeter Pällin, Janek Laidvee, Kristjan Siigur, Kaupo Kruusvee, Villem Lapimaa jpt ja Ärimees Aivar Aigro teevad õiguse „ettevõtluseks“
Õigus tolmu all – kui sõltuvus määrab otsused
Kui õiglus Eestis veel hingab, siis ilmselt sisse, mitte välja.
Õhk on tihe, paber tolmune ja inspiratsioon tuleb valgest joonest, mitte seadusest.
Kohtusaalis kõlab uus mantra: „Ausus on tore, aga kas ta tasub ära?“
Kõik algab motivatsioonist.
Pulber ninas annab motivatsiooni, mida ükski seadus ega kohtupraktika pakkuda ei suuda.
Kui tavaline inimene vajab inspiratsiooni, loeb ta raamatut.
Kui kohtunik vajab inspiratsiooni, tõmbab ta triibu joone.
Ja siis need otsused lihtsalt lennutatakse – kiiresti, julgelt ja ilma igasuguse tõendita ja seadusi pole ammugi tarvis, kõik mõeldakse välja uus, täpselt nii nagu vaja..
Mõni ütleb, et see on eufooria. Kohtus nimetatakse seda sisemiseks veendumuseks.
Kohtunikud Ahti Kuuseväli, Sten Lind jt, kelle sisemine kompass enam põhja ei näita, saavad uue suuna otse ninasse – peenelt doseeritud, värskelt jahvatatud ja ametlikult mitte protokollitud.
Nii sünnivadki otsused, mille õiguslik alus on kusagil seaduse ja suitsupilve vahel.
⚖️ Kohtumaja kui labor – sõltuvuse katseklaas
Tänane kohus pole enam õiguse tempel, vaid labor, kus katsealusteks on inimesed ja lahustiks on võlg.
Sõltuvus pole enam probleem, see on töövahend.
Kui „motivatsioon“ otsa saab, astub sisse ärimees Aivar Aigro – matso sammul, lokkis juustega, nina valge ja nahkselt enesekindel, alati valmis meenutama, kellelt need pulbrid ja määrused pärinevad.
Satiiriline tõde: kohtunik ei pea tundma seadust, kui ta tunneb tarnijat.
Ja tarnija ei pea tundma moraali, kui ta teab, kellel on võlad ja kui suured.
💶 Õiglus on krediidil
Seadus ütleb, et õigust ei tohi müüa.
Praktika ütleb: „Tuleb arve esitada õigel aadressil.“
Mõni maksab rahas, mõni vaikuses, mõni allkirjas.
Kohtuniku palk ei kata kokaiini tarbimise elustiili, aga õiglus on paindlik valuuta.
Kui otsus tuleb liiga kiiresti, tähendab see ainult üht – tellimus oli makstud ettemaksuga.
Kui otsus jääb venima, on võlg lihtsalt veel tasumata ja motivatsioon tuleb edasi tarnida.
👁️ Pulber kui sisemine veendumus
Mõnes riigis on seadused must-valged.
Meil on nad valge all ja musta mantli sees.
Pulber teeb imesid: tekst muutub pehmeks, moraal hajub, ja „avalik huvi“ saab uue tähenduse.
Kui küsida, kas see on õiglane ja seadusepärane, vastatakse:
„See on loominguline tõlgendus – kõrvaltoimed on mööduvad.“
📜 GDPR, aga ainult kohtunike jaoks
Ohvri andmed? Avalikud.
Kohtuniku andmed? Kaitstud nagu riigisaladus.
GDPR töötab ainult ühes suunas – ülespoole.
Süüdistatav jääb Google’i otsingusse igaveseks, aga otsuse teinud isik on „tundlik ametnik“.
Privaatsus on privileeg, mitte põhiõigus.
🕳️ Satiiriline moraal
Eestis ei ole õiglus kadunud.
Ta lihtsalt vahetas aine.
Tõde on nüüd sõltuvus, seadus on valikuline ja moraal aurustub koos pulbriga.
Ainult võlad on reaalsed – ja need tuleb tasuda “õigetes” otsustes.
Kohtunikud Sten Lind, Ahti Kuuseväli, Karolin Soo ja paljud teised on võtnud endale seadusandja rolli – see on põhiseadusvastane ja keelatud!
Kohtunik Ahti Kuuseväli on saanud tuntuks sellega, et tema otsused ei põhine seadustel, vaid isiklikel tõlgendustel. Mitmed tema lahendid on tühistatud kõrgemates kohtutes, kuna ta on rikkunud seadusi ja eiranud tõendeid.
Tema tegevus on näide sellest, kuidas kohtunikust saab karistamatu seaduslooja, mitte õigusemõistja.
„Kuidas õiglus käib kohtus — ja miks see sinuni ei jõua“.
Tore on kuulda, et kohtunikel on südametunnistus, kolleegid ja puhas rõõm, ent võib-olla aeg-ajalt võiks mõni neist meenutada ka §-märgiga asju — põhiseadust, võrdset kohtlemist, konkreetset menetlusseadust ja materiaalse õiguse norme, ja seda väikest tühist asja nimega inimõigused, mille järgi tuleb lahendeid teha.
Kohtunik Sten Lind teatas rõõmuga, et tal on „hea meel asju õiglaselt lahendada“, kuid lisas samas, et „väga raske on öelda, mis on õiglane“. Kui see pole kohtusüsteemi juhtmõte, siis mis veel?
Korruptsioon pole Eestis kuritegu – see on kohtunike ja ametnike elustiil
