Korrumpeerunud avalik teenistuja Olev Mihkelson tuleb tagandada ametist, eirab süütuse presumptsiooni ja põhiseadust
Korrumpeerunud avalik teenistuja Olev Mihkelson tuleb tagandada ametist, eirab süütuse presumptsiooni ja põhiseadust
Avalik teenistuja Olev Mihkelson, kes on võtnud endale kohtuniku rolli, ei teeninda rahvast, ei tunne avaliku teenistuse seadust, avaliku teenistuse eetikakoodeksit ega järgi Eesti Vabariigi Põhiseadust.
Avalik teenistuja Olev Mihkelson, kes on võtnud endale kohtuniku rolli, on korruptiivne, ei teeninda rahvast õiglaselt, ei tunne põhiseadust ega tea mis tähendab süütuse presumptsioon. Sellised avalikud teenistujad tuleks koheselt töölt tagandada, kõik nende kaasused ja otsused tuleks uuesti üle vaadata.
Käesolevas artiklis on lisaks avaldatud kogu nimekiri avalikest teenistujatest, kes ei tunne seadust, mis jooksvalt täieneb.
Loo pealkiri , sissejuhatus ja pilt on Satiir. Satiiriline artikkel on selgelt esitatud eksperimentaalse projektina ja ei pretendeeri faktitõesusele, jääb väljendusvabaduse kaitse alla. Eesti põhiseadus ning rahvusvahelised inimõiguste lepingud kaitsevad satiiri kui väljendusvormi, isegi kui see on terav või pilkav.
Satiir, sealhulgas poliitiline või ühiskonnakriitiline satiir, on tunnustatud väljendusvorm, mis võib sageli olla terav, pilkav või isegi solvav, kuid selle eesmärk on tihti ühiskonna tähelepanu juhtimine olulistele probleemidele. Selline satiir võimaldab kriitiliselt käsitleda ühiskonna valupunkte ja tuua esile lahendamist vajavad teemad.
Käesolev lugu on ajakirjanduslik eksperiment. Eksperimendi aluseks on tõesti sündinud lugu, kus 5-10 aasta jooksul 30 erinevate interneti veebilinkide kaudu on alusetult, tõendeid ja süüdimõistvaid kohtuotsuseid omamata rikutud eraisiku (kannataja Annika Urm) mainet ja hävitatud tema võimalused saada elukutselist tööd, kasutada kvaliteetseks eluks kõiki finants ja toetuste instrumente, teha karjääri ja tegeleda ettevõtlusega. Pealkirjad on isikut halvustavad, isiku mainet kahjustavad, võtnud ära võimaluse töötada erialasel tööl ja pealkirjad on süüdimõistvad (ilma kohtu otsuseta) kuritegudes, mida kannataja pole korda saatnud. Kannatajaks on lisaks ka Annika Urm lapsed, pereliikmed, sugulased, sõbrad ja nimekaimud (Eestis on kokku kolm Annika Urm nimelist isikut).
Kahjukannatajat süüdimõistvad ja mainet kahjustavad pealkirjad on külge pandud meediaettevõtete töötajate-ajakirjanike poolt ja meelevaldselt nad süüdistavad või loovad kahtlused kuritegudes, mida kannataja pole korda saatnud – pole tõendeid ja pole kohtus süüdi mõistetud.
Ajakirjanike poolt süüdimõistmine on grupiviisiline ja korduv koos jätkulugudega, mis tuletatakse eelmistest lugudest.
Avalik teenistuja Olev Mihkelson on andnud selleks eksperimendiks loa sellel hetkel kui ta nõustus Annika Urmi kohta valeinformatsiooni levitamisega või ei takistanud meediaettevõtte töötajal-ajakirjanikul Annika Urmi kohta korduvat, grupiviisilist tühistamist ja maine kahjustamist. Avalik Teenistuja Olev Mihkelson , kes peab Avaliku Teenistuse Seaduse järgi tegutsema rahva teenistuses ja rahva heaks, keeldus Annika Urmi avaldust vastu võtmast ja teenindamast.
Avaliku teenistuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13276914
Paragrahvi 1.Avaliku teenistuse ja riigiameti mõiste
(1) Avalik teenistus (edaspidi teenistus) on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.
(2) Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik-õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel.
Suur ajakirjanduslik eksperiment:
Eksperimendi tingimused on, et avalik teenistuja Olev Mihkelson ’i kuritegudega seostatud pealkiri ilmub vähemalt 5 erineval interneti veebilehel, uudiste kanalis, blogides, nii välismaal kui Eestis ja lood avaldatakse 2 korda samal päeval, nii nagu on teinud seda teised meediaettevõtted Annika Urm kohta. Domeenide omanikud on sõltumatud ja pole Annika Urmi kontrolli all. Samuti peavad olema osad uudiste lingid ka URL-id, millel on ainult pealkiri ja pilt ning kus inimestel on sisu nähtav ainult tasu eest või mõnel muul kokkuleppel.
Siinkohal otsime isikuid, kes on nõus eksperimendis osalema ja oma veebilehel seda eksperimenti kajastama.
Eksperiment viiakse läbi paljude inimestega, nendega, kes on andnud kas teadlikult või oma teadmata selleks loa, osalenud Annika Urmi grupiviisilises korduvas tühistamises ja laimukampaanias ja kes on eiranud süütuse presumptsiooni.
Avalikud teenistujad kes on võtnud endale erinevad rollid:
Teenistuja rolli tähendus
Avaliku teenistuja roll tähendab avalikku usaldusisikut. Selguse huvides tuletan esmalt meelde mõningad märksõnad, millest peab teenistuja oma rollis olles lähtuma – seda juhuks kui need teadmata asjaoludel ununenud on. Nendeks on usaldusväärsus, inimesekesksus, asjatundlikkus, erapooletus, avatus ja koostöö. Tõsi, on mainitud ka seaduslikkust, kuid sedagi täpselt sellises ulatuses, mis kehtivad teenistujale endale tema valitud rollist tulenevalt ja need ei ole rakendatavad mitteteenistuja suunas.
Teenistuja eetika koodeksil on kogu teenistuja olemus kokku võetud ühe lausega: „avalik teenistus eeldab avalikkuse usaldust, kus teenistuja teenindatavaks objektiks on rahvas“. Isiklikult leian, et usaldus pole eeldatav, vaid see on midagi seesugust, mis tuleb välja teenida, vastasel korral on tegu pimeusaldusega, mille sünonüümiks on kergemeelsus ja naiivsus, millest viimased ei ole terve mõistusega inimese tunnused.
Avaliku teenistuse seadus
Mis on avaliku teenistuja Olev Mihkelson ’i ja Annika Urm’i vaheline seos?
Annika Urmi esitas hagi Harju Maakohtule AS-i Postimees Grupp vastu andmete eemaldamise, ebaõigeid andmeid sisaldavate väidete ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes Kohtuasja number 2-22-3527. Hagi menetlejaks märgiti avalik teenistuja Olev Mihkelson. Ja all on kirjutanud ka avalik teenistuja Anneli Alaveer.
Avalik teenistuja Olev Mihkelson, jättis Harju Maakohtu hagi menetlusse võtmata. Samuti arvas, et mina peaksin tõendama oma süütust. Iga avalik teenistuja, advokaat ja jurist teavad, et tõendama peab süüd see, kes süüdistab. Avalikul teenistujal on ka lihtne kontrollida inimese tausta karistusregistrist. Olev Mihkelson näitas oma ebapädevust avaliku teenistujana ja tema kohal on korruptsiooni kahtlused Meediaettevõtetega kokkumängus.
Tegevuse kirjeldus:
- Annika Urm tegi hagiavalduse ja taotles kohtult riigilõivu vabastust 650 eur ulatuses, sest ta on olnud pikaajaliselt töötu, lisas juurde ka kõik tõendid, miks tal pole võimalik neid maksta, avalik teenistuja neid lihtsalt ei arvestanud. Avalik teenistuja Olev Mihkelson jaoks on kohtukulude riigiabi taotlus sõnakõlks, mida pole vaja täita.
- Avalik teenistuja Olev Mihkelson arvates tuleb maksta ära riigilõiv 650 eur ja siis võetakse hagi menetlusse. Annika Urm sellega ei leppinud, kuna töötuna pole sellist raha ja töö saamine on raskendatud kostjate (meediaettevõtted) tegevuse tõttu. Kohtuasju oli kokku 5 x 650 = kokku 3250 eur, see on lihtsalt üle jõu käiv ja seda on ka tõendatud kohtule.
- Avalik teenistuja Olev Mihkelson ei võtnud menetlusse ei hagiavaldust ega rahuldanud riigilõivu vabastuse taotlust, eirates nii põhiseadust, kui avaliku teenistuja seadust ja kõiki tõendeid.
Avalik Teenistuja Olev Mihkelson:
- Ta pole sobilik avalikuks teenistujaks, ta ei teeni rahva huve vaid teenib kellegi teise või oma isiklikke huve.
- Ta ei tunne seadust, põhiseadust, ta ei tea mis on süütuse presumptsioon, ta on kallutatud, korrumpeerunud ja koormaks riigi süsteemile, kuna koguaeg tema toodetud määruste peale tuleb rohkem tööd teha, kulutada energiat ja raha. Väga ebaefektiivne asju lahendama.
- Avalik teenistuja Olev Mihkelson nõudis Annika Urmilt endalt tõendmaist, et ta on süütu. Mida peab Annika Urm veel tõendama, kui ta ütlebki, et on süütu ja Meediafirmad käituvad seadusevastaselt? Iga avalik teenistuja, advokaat ja jurist teavad, et tõendama peab süüd see, kes süüdistab.
Annika Urm’i järeldus:
Avalik Teenistuja Olev Mihkelson ei sobi oma ametikohale, kuna ta ei tunne seadusi, on kallutatud ja korrumpeerunud. Ta tuleb töölt vabastada ja kõik tema eelnevad kaasused tuleks samuti üle vaadata.
Annika Urm pole kunagi raamatupidamise ega finantspettuses süüdi mõistetud, samuti pole teda üheski teises kuriteos süüdi mõistetud. Suurem osa Annika Urm kohta avaldatud uudiste pealkirjad on aga just nendes kuritegudes süüdimõistvad või vihjavad, millega on Annika Urm ühiskonnast välja „heidetud“ kui „petis raamatupidaja“ ja jätkulugudes nimetatakse korduvalt „petiseks“.
Eesti vabariigis on mittetulundusühing Eesti Meediaettevõtete Liit võtnud kohtult võimu üle ja süüdi mõistnud inimesi kuritegudes oma pressinõukogude otsustega nagu see oleks kohtuotsus. MTÜ liikmeteks on aga nende samade meediaväljaannete ninamehed. MTÜ Meediaettevõtete Liit on täielik kuritegelik organisatsioon, mis on hästi organiseeritud ja tema liikmete käive iga aasta on üle 100 miljoni euro. Ajakirjanike väljamõeldised ja laimud legaliseeritakse läbi pressinõukogu otsuste, mis omakorda võimendavad uudiste levitamist ja reklaami müüki.
See on kartelli kokkulepe, millest aga konkurentsiamet pole aru saanud, et see on uut moodi võimukartell. Konkurentsiametile on ka tehtud avaldus.
Just sellise Eesti Meediaettevõtete Liidu tegevuse või tegevusetuse tulemusel on Annika Urm kaotanud igasuguse võimaluse teha elukutselist tööd finantsistina-raamatupidajana.
Eksperiment viiakse läbi paljude inimestega, nendega, kes on andnud kas teadlikult või oma teadmata selleks loa, osalenud Annika Urmi grupiviisilises korduvas tühistamises ja laimukampaanias ja kes on eiranud süütuse presumptsiooni.
Eksperiment
Eksperimendi nimekiri täieneb ja neid isikuid on tänaseks juba üle 100. Nimekiri täieneb kohtuprotsessides ja kirjavahetustes osalevate isikutega, kus Annika Urm nõuab oma maine kahjustamise lõpetamist.
Alustame eksperimenti advokaatidega, meediaväljaannete juhatajatega, ajakirjanikega, pressinõukogu liikmetega. Samuti kuuluvad siia kõik avalikud teenistujad, kes on võtnud endale erinevad rollid: kohtunikud, politseinikud, uurijad, andmekaitse, konkurentsiameti, õiguskantsleri ja presidendini välja, samuti ka kõik need, kes on laimu- ja süüdimõistmise kampaania ette valmistanud, elluviijad ja kes pole suutnud ka seda kahju tegevust takistada ja lõpetada. Just need isikud, kes on viimase 10 kuu jooksul kõige sellega seotud olnud otseselt või kaudselt. Samuti kohtujuristid ja täideviijad, kes on neile dokumentidele alla kirjutanud või vastu võtnud.
Mida me uurime eksperimendi käigus ja millistele küsimustele otsime vastuseid:
- Kuidas mõjutab veebiväljaannetes koduvalt ilmunud kuritegevusega seotud pealkirjad isikute elusid pikema aja jooksul, minimaalselt 5 aastat?
- Kuidas tunneb subjekt, kui peab pidevalt selgitusi andma internetis leiduvate pealkirjade kohta. Kuidas see mõjutab nimekaime, pereliikmeid, sugulasi, töökaaslaseid, sõpru.
- Kuidas ja millise ajaga jõuavad pealkirjad SEO otsingu tulemustes esikümnesse Googles?
- Kuidas mõjutavad pealkirjad ja pildid isikute võimet tööle saada, karjääri teha, kas on nad kliente kaotanud, kuidas on see mõjutanud nende tervist ja elukvaliteeti?
- Kas isikul jääb alles töökoht, või jääb töötuks ja kas ta saab oma erialal enam tööd või üldse mingit tööd?
- Kuidas see mõjutab isiku sotsiaalseid suhteid?
- Kuidas see mõjutab isiku usaldusväärsust eluliselt vajalike lepingu sõlmimistel (rent, üür, liising, sideteenused,..) või finantsasutustega suheldes?
- Kuidas mõjutab korduv grupiviisiline tühistamine isiku tervist pikema aja jooksul?
- Selgitame välja kui suur on negatiivse mõju vahe kas subjekti on korduvalt tühistatud Eesti suurimates meediaväljaannetes või väiksematel veebilehtedel.
Kui nüüd keegi soovib ajakirjanikku või meedia väljaannet või kodulehe omanikku kohtusse kaevata ilmselge valede levitamisega, peab siis ohver ise minema kohtusse maksma ühe veebilehe kohta riigilõivu 650 eur + hagiavaldus 2500-3000 eur. Määruskaebuste edasikaebamine 70 eur. Kohtutes lõpuni käimine ilmselt on mitu korda kulukam.
Riigilõivu vabastus või riigiabi kohtu kuludele on ainult sõnakõlks, reaalselt pole seda võimalik kuidagi saada. Olen läbi käinud 5 hagiavaldust.
Ajakirjanikud või juhatuse liikmed ja ka avalikud teenistujad ei vastuta millegi eest ja jätkavad rahumeeli oma tegevust, selle üle veel naerdes.
Kuidas kaitsta enda au ja head nime? Kuidas peaks sellise olukorra lahendama kiirelt ja efektiivselt? Ilmselt on üks variant pöörduda politseisse või teine variant pöörduda Andmekaitse Inspektsioon. Jällegi, olen mõlemad protsessid läbi teinud ja kahjuks tänasel päeval ei toimi kumbki.
Mõlemad asutused soovitavad pöörduda kohtusse, mis tähendab palju rahakulu, aega ja tulemus on kõike muud kui võit või enese au ja hea nime kaitsmine. Kohtuprotsessid kestavad aastaid ja samal ajal on ju artiklid üleval ja toodavad meediaettevõttele tulu artikli klikkide ja lehe vaadatavusega ning maine kahjustamine kestab edasi.
Ajakirjanik seostab isikut kuriteo sooritamisega, ilma et isik oleks selles süüdimõistetud ehk ajakirjanik eirab süütuse presumptsiooni ja rikub ka mitut põhiseaduse paragrahvi.
Kuidas ajakirjanik saab nii lihtsalt ja süüdimatult kedagi kuriteos süüdi mõista ja ei vastuta mitte millegi eest?
Tegu on siiski ajakirjaniku ja meedia ettevõtte poolt toime pandud kuriteoga ehk kelmusega.
Artiklite lugemise eest võetakse tasu ja teenitakse reklaami tulu.
Artikkel annab lugejale asjast ebaõige ettekujutuse, mis tähendab varalise kasu saamist asjast ebaõige ettekujutuse loomise teel. Karistusseadustikus tuntakse seda kelmusena (§ 209. Kelmus (1) Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.).
Annika Urm ja tema pereliikmete suhtes ei kehti täna Eesti Vabariigi Põhiseadus , mis ütleb:
§13.Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele.
§14.Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.
§15.Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.
§17.Kellegi au ega head nime ei tohi teotada.
§18.Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada.
§22.Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
§25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
§28.Igaühel on õigus tervise kaitsele.
Riigilõivu vabastus või riigiabi kohtukuludele on ainult sõnakõlks, reaalselt pole seda võimalik kuidagi saada. Olen läbi käinud 5 hagiavaldust ja tulemuseta.
Eksperimendis osalevate nimekiri, kes kõik on eiranud süütuse presumptsiooni ja osalenud Annika Urm maine kahjustamisel (nimekiri täieneb ja laieneb):
Vandeadvokaat Karmen Turk Postimees Grupp AS on AB TRINITI kliendiks
Vandeadvokaat Maarja Pild Postimees Grupp AS on AB TRINITI kliendiks
Toomas Tiivel
Priit Heinaste
Katrin Lust
Anu Saagim
Keit Paju
Heidi Ruul
Ingrid Veidenberg
Erik Heinsaar
Martin Šmutov
Merle Viirmaa-Treifeldt
Eesti Ekspress delfi Juhatuse liige Argo Virkebau
Mari Männiko vandeadvokaat Eesti Meediaettevõtete Liit (EML) on Advokaadibüroo HEED Entsik klient
Erle Laak-Sepp
Pressinõukogu esimees Andrus Karnau
Katrin Karu
Signe Suur
Martin Mets
Siim Saidla
Kert Avasalu
Reelika Salong
Timo Tõnisma
Kädi-Ly Männik
Robert Sarv
Ekspress Grupp DELFI omanik ja kasusaaja omanik Hans Luik
Marge Rahu
Peeter Tava
Triin Sommer
Marii Karell
Avalikud teenistujad:
Teenistuja rolli tähendus:
Avaliku teenistuja roll tähendab avalikku usaldusisikut. Selguse huvides tuletan esmalt meelde mõningad märksõnad, millest peab teenistuja oma rollis olles lähtuma – seda juhuks kui need teadmata asjaoludel ununenud on. Nendeks on usaldusväärsus, inimesekesksus, asjatundlikkus, erapooletus, avatus ja koostöö. Tõsi, on mainitud ka seaduslikkust, kuid sedagi täpselt sellises ulatuses, mis kehtivad teenistujale endale tema valitud rollist tulenevalt ja need ei ole rakendatavad mitteteenistuja suunas.
Teenistuja eetika koodeksil on kogu teenistuja olemus kokku võetud ühe lausega: „avalik teenistus eeldab avalikkuse usaldust, kus teenistuja teenindatavaks objektiks on rahvas“. Isiklikult leian, et usaldus pole eeldatav, vaid see on midagi seesugust, mis tuleb välja teenida, vastasel korral on tegu pimeusaldusega, mille sünonüümiks on kergemeelsus ja naiivsus, millest viimased ei ole terve mõistusega inimese tunnused.
Avaliku teenistuse seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/13276914
Avalikud teenistujad:
Avalik teenistuja Maido Roots
Avalik teenistuja Karin Mölder
Avalik teenistuja Kohtujurist Evelin Miggur
Avalik teenistuja Liina Naaber-Kivisoo
Avalik teenistuja Tarmo Tina
Avalik teenistuja Kohtujurist Airika Pilv
Avalik teenistuja Ann Meriluht
Avalik teenistuja Villu Kõve
Avalik teenistuja Fred Fisker
Avalik teenistuja Karina Kukkes
Avalik teenistuja Triin Niinemets
Avalik teenistuja Lauri Liisa Sarapuu
Avalik teenistuja Politseikapten Helen Pallon
PPA avalik teenistuja Kati Jürissaar
Avalik teenistuja Annika Kaljula AKI jurist peadirektori volitusel
Avalik Teenistuja Pr Maris Lauri Justiitsminister
Avalik Teenistuja Kristel Lekko õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel
Avalik teenistuja President Alar Karis
Avalik teenistuja Õiguskantsler Ülle Madise
Avalik teenistuja Pille Lehis Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor
Avalik teenistuja Vallo Kariler
Avalik teenistuja (Kohtujurist) Laila Üleoja (Maido Roots)
Avalik Teenistuja Olev Mihkelson
Avalik Teenistuja Anneli Alaveer
Uuriva ajakirjandus eksperimenti on võimalik takistada avalikel teenistujatel, kes on võtnud endale kohtuniku, politsei ja andmekaitsmise kohustused ja võtta menetlusse Annika Urmi kuriteoavaldused, hagid ja kohustised nende meediaettevõtete vastu , kes on eiranud süütuse presumptsiooni.
Meediaettevõtetel on võimalik kustutada Annika Urmi mainet kahjustavad lood interneti serverites, taastada endine olukord ja korvata kahju, mis sellega on kaasnenud pika aja jooksul.
Avaliku teenistuse seadus
- peatükk TEENISTUSKOHUSTUSED
§59.Teenistuskohustuste täitmine ja õigusaktide järgimise kohustus
(1) Teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Teenistuskohustused on kindlaks määratud käesoleva seaduse, muude seaduste, samuti määruste ja ametijuhendite ning muude õigusaktidega. Teenistuskohustuste täitmisel peab teenistuja samuti lähtuma käesoleva seaduse lisas 1 toodud avaliku teenistuse eetikakoodeksist ning teistest, ametiasutuse siseselt kehtestatavatest eetikakoodeksitest.
AVALIKU TEENISTUSE EETIKAKOODEKS
- Ametnik on kodanik rahva teenistuses.
- Ametniku tegevuse aluseks on ametivandes sätestatud austus Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu.
- Ametnik järgib oma tegevuses kodanikelt mandaadi saanud poliitikute õiguspäraselt väljendatud tahet.
- Avalikku võimu tohib kasutada ainult avalikes huvides.
- Avaliku võimu teostamine toimub alati seaduse alusel.
- Avaliku võimu teostamisega käib alati kaasas vastutus.
- Avaliku võimu teostamine on reeglina avalik tegevus.
- Ametnik peab avalikes huvides valmis olema ka ebapopulaarsete otsuste tegemiseks.
- Avaliku võimu teostaja püüdleb võimalikult laia kodanike osavõtu poole võimu teostamisest.
- Ametnik allutab oma tegevuses ametkondlikud huvid alati avalikele huvidele.
- Ametnik peab oma tegevuses olema poliitiliselt erapooletu.
- Ametnik lähtub otsustamisel avalikest ja üldarusaadavatest kriteeriumidest.
- Ametnik hoidub ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse.
- Ametnik peab tema kätte usaldatud varaga ümber käima säästlikult, otstarbekalt ja heaperemehelikult.
- Ametnik kasutab ametikohustuste läbi teatavaks saanud informatsiooni ainult avalikes huvides.
- Avaliku võimu teostajat iseloomustab ausus ning austus avalikkuse ja kaastöötaja vastu.
- Ametnik on inimestega suheldes viisakas ja abivalmis.
- Ametnik on väärikas, vastutustundlik ja kohusetundlik.
- Ametnik kindlustab pideva enesetäiendamisega endast parima andmise avalikus teenistuses.
- Ametnik aitab igati kaasa ülaltoodud põhimõtete levikule.
Avalik teenistujad Olev Mihkelson, Vallo Kariler, Liina Naaber-Kivisoo, Maido Roots ja Pille Lehis, Postimehe juhatuse liige Toomas Tiivel, vandeadvokaat Karmen Turk, Ärimehed Siim Saidla, Martin Mets ja ajakirjanik Kert Avasalu rohkem eksperimendi artikleid loe siit edasi:
Ajakirjanik Kert Avasalu sattus huviorbiiti tööjuures narkootikumide tarvitamisega ja noore poisi käperdamisega
https://i-marbella.com/News/news/Estonia/ajakirjanik-kert-avasalu-sattus-huviorbiiti-toojuures-narkootikumide-tarvitamisega-ja-noore-poisi-kaperdamisega
Petisest Geenius Meedia asutaja Siim Saidla tüssas äripartnerit ja jättis töötajad rahata!
Geenius Meedia juhatuse liige Martin Mets pettis kliente ja pani rahadega jooksu
Vandeadvokaat Karmen Turk pressib raha välja ja valetab klientidele
Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor avalik teenistuja Pille Lehis sattus isiku andmete lekitamisega radarisse
Avalik teenistuja Maido Roots on korrumpeerunud ja ei tunne seadusi
Avalik Teenistuja Liina Naaber-Kivisoo on korrumpeerunud, kallutatud ja ei tunne Eesti Vabariigi põhiseadust
Avalik Teenistuja Vallo Kariler eirab süütuse presumptsiooni, ei tunne põhiseadust, on kallutatud
Loe lisaks www.FONTE.NEWS uudiste kanalist :
