Pärnu “kurjategijate” kamp, kes rikastuvad võlgnike arvelt: Risto ja Rannar Liitmaa, Andrus Õnnik, Raja Õnnik, Rein Pärnasalu
Pärnu võlgade ärakasutamise võrgustik: Rannar Liitmaa ja Risto Liitmaa on kaksikvennad, Andrus Õnnik, Raja Õnnik ja Rein Pärnasalu
Selles artiklis paljastame, kuidas Pärnus tegutseb seotusvõrgustik, kuhu kuuluvad kohtutäitur Rannar Liitmaa, kinnisvaramaakler Risto Liitmaa, pankrotihaldur Andrus Õnnik, endine SEB krediidijuht Raja Õnnik ning Pärnu politsei uurija Rein Pärnasalu.
Kõik need isikud on seotud konkreetsete juhtumitega, kus võlgnike vara müümine, pankrotimenetlused ja kohtutäiturite otsused viivad kinnisvara ja rahalise kasu ümberjagamiseni nende endi või nende lähedaste kasuks. Artiklis avaldame konkreetsed nimed, ametikohad, seosed ja visuaalsed tõendid.
- Rannar Liitmaa – töötab Pärnu kohtutäiturina; seotud mitmete juhtumitega, kus tema otsused on viinud kinnisvara kahtlasele müügile.
- Risto Liitmaa – Rannar Liitmaa kaksikvend, tegutseb Pärnus kinnisvaramaaklerina ja on kinnisvarabüroo omanik.
- Andrus Õnnik – Pärnus tegutsev pankrotihaldur, seotud mitmete pankrotimenetlustega, kus vara müüakse kiirelt ja soodsalt.
- Raja Õnnik – Andrus Õnniku abikaasa, endine SEB panga krediidijuht ja jurist, kelle sidemed finantssektoris väärivad tähelepanu.
- Rein Pärnasalu – Pärnu politseijaoskonna uurija, kes on seotud menetlustega, kus teised võrgustiku liikmed on tegevad.
Kõik eespool nimetatud isikud tegutsevad Pärnus ja nende tegevusvaldkonnad (kohtutäitur, pankrotihaldur, uurija, kinnisvara, pank) loovad pinnase võimalikuks huvide konfliktiks ja varade koondamiseks teatud ringkonda.
Kaks esimest Eneke Rootsi raamatut saab osta 2024 a I osa “Rääkimata lugu” Raamat – Piletid | Fienta ja 2025 a II osa “Kas sõnavabadus või küberkuritegu” E-raamat – Piletid | Fienta, III osa on saadaval alates oktoobrist 2025.
See on väljavõte Eneke Rootsi elulooraamatust III osa
Selles peatükis räägin “kuirtegudest”, mis puudutab Pärnus tegutsevaid õigussüteemis tegutsevaid isikuid nt Kohtutäitur (R.Liitmaa)-, Pankrotihaldur (Andrus Õnnik)-, SEB pank (Raja Õnnik kliendihaldur, pankrotihaldur Andrus abikaasa)-, Kinnisvarabüroo (Risto Liitmaa so R.Liitmaa kaksikvend)-, PPA (Rein Pärnasalu ja Andrus poeg Madis Õnnik)-, Pärnu kohtumaja (kohtu esimees Toomas Talviste).
“Vandenõu” hõlmab, kuidas Eneke Rootsust kui võlanõustajast soovitakse vabaneda. Kuna Roots sekkus korduvalt eelnimetatud isikute õigusvastasesse tegevusse. Liitmaad puudutas menetlus 1-24-6059 niipalju, et esitas PPA-sse avalduse, kuna leidis, et Roots rikub 2-22-1159 kompromiss määrust p 2 (postituste avaldamise keeld), küll aga Roots viitas Liitmaa nimele video sisus, mis oli avaldatud KUUUURIJAST peale esimese artikli avaldamist. Maakohus mõistis Rootsu süüdi ja Ringkonnakohus muutis otsust osaliselt 1-24-6059:
3.Täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni Eneke Rootsu süüditunnistamises KarS § 3311 lg 1 järgi ning märkida, et Eneke Roots tunnistatakse KarS § 3311 lg 1 järgi süüdi 25. juunil 2022. a tehtud YouTube postituse eemaldamata jätmises pärast 16. augusti 2022. a sunniraha määramise otsust ning 2023. a jaanuaris ajavahemikul 1-3. jaanuaril tehtud postituse avaldamises.
4.Asendada maakohtu otsuse põhiosa põhjendused selle kohta, et YouTube postituse eemaldamata jätmine kvalifitseerub jätkuvaks tegevuseks, ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
Kohtu põhjendus: Ehkki see küsimus ei saanud maakohtu menetluses erilist tähelepanu, näib et maakohus käsitas E. Rootsule süüdistusaktis KarS § 3311 lg 1 järgi kvalifitseeritud osategusid ühe jätkuva kuriteona. Sellist käsitlust ei ole keegi menetlusosalistest ka vaidlustanud. Jätkuva kuriteo mõne osateo äralangemine ei tingi küll süüdistatava osalist õigeksmõistmist, ent kaitsja märgib õigesti, et süüdistuse mahu vähenemine peab kajastuma otsuse resolutsioonis (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. märtsi 2021. a otsus nr 1-20-470/34, p-d 25 ja 28). Maakohtu otsuse resolutsiooni järgi tunnistati E. Roots KarS § 3311 lg 1 järgi süüdi. Otsuse põhiosast aga nähtub, et maakohus ei lugenud tõendatuks süüdistuses kirjeldatud etteheiteid 6. jaanuari 2023. a ning 13. veebruari 2023. a postituste kohta (vt maakohtu otsuse p 3.24). Kolleegium järeldab maakohtu otsuse põhiosa lugedes, et E. Roots tunnistati KarS § 3311 lg 1 järgi süüdi selles, et ta jättis pärast sunniraha kohaldamist eemaldamata YouTube video pealkirjaga „Infotund Katrin Lust’st!“ ning selles, et ta tegi 2023. a jaanuaris ERA Nõustamine kasutajakontol postituse Rannar Liitmaa kohta. Seega vähenes süüdistuse maht, ent see jäi otsuse resolutsioonis kajastamata. Süüdistuse mahu vähenemise otsuse resolutiivosas kajastamata jätmine on oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes, mille ringkonnakohus saab KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 3 ning § 340 lg 2 p 3 järgi apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Selles osas kaitsja apellatsioon rahuldatakse ning ringkonnakohus täpsustab maakohtu resolutsiooni.
1. Teiseks leiab kaitsja, et süüdistuses ei heideta E. Rootsule ette YouTube postituse eemaldamata jätmist. Maakohus tuvastas aga E. Rootsu süü ka selles osateos. Apellatsioonis tuuakse välja, et süüdistuses on küll kirjas, et E. Rootsule määrati kahel korral sunniraha, mida ta ei tasunud ega täitnud ning E. Roots jätkas peale sunniraha määramist R. Liitmaa kohta info avaldamist kõrvalistele isikutele. Kaitsja toob aga välja, et sellele järgneb süüdistuses täiendus, et E. Roots jätkas postituste tegemist ning välja on toodud konkreetsed kolmel kuupäeval tehtud postitused. Seega ei ole apellandi hinnangul E. Rootsule ette heidetud seda, et ta oleks jätnud YouTube video kustutamata. Maakohus tugines aga süüdistuse lausele Eneke Roots jätkas peale sunniraha määramist sihilikult ja järjekindlalt kohtutäitur Rannar Liitmaa kohta (väär)info avaldamist kõrvalistele isikutele ning leidis, et [p]ostituse eemaldamata jätmine kvalifitseerubki jätkuvaks tegevuseks, kuivõrd avaldatud infole oli ligipääs isikutel, kellele kohtumääruse kohaselt Eneke Roots Rannar Liitmaa kohta infot avaldada ei võinud.
2. Ringkonnakohus möönab, et süüdistusakti sõnastus ei ole õnnestunud. Siiski sisaldab see kõiki faktilisi asjaolusid, mis võimaldavad anda karistusõigusliku hinnangu ka sellele, et E. Roots jättis vaidlusaluse YouTube video eemaldamata. Nii on kõnesoleva süüdistuspuntki sissejuhatuses märgitud, et E. Rootsul oli Pärnu Maakohtu määrusest tulenevalt keelatud R. Liitmaa kohta andmeid avaldada, kuid ta jätkas avalikkusele info edastamist Rannar Liitmaa kohta, tegutsedes järgnevalt: (ringkonnakohtu allajoonimine). Seejärel kirjeldatakse süüdistuses nii YouTube video üles laadimist kui ka seda, et talle määrati kaks korda sunniraha, mida ta ei tasunud ega täitnud. Kolleegium mõistab süüdistust sarnaselt maakohtuga nii, et kaitsja viidatud järgnev kirjeldus andmete avaldamisega jätkamise ning konkreetsete postituste osas on täiendav etteheide, mis lisandub YouTube video eemaldamata jätmisele. Täiendavalt märgib kolleegium, et kohtulikus eelmenetluses vaieldi hoopis selle üle, et kolme postituse tegemise etteheide on (võrreldes kohtueelses menetluses esitatud kahtlustusega) ootamatu. Samas märkis kaitsja eelistungil: Mis puudutab KarS § 331¹ lg 1 järgi esitatud süüdistust, siis olen ma jätkuvalt sellel seisukohal, et süüdistus on erinev kahtlustuses märgitud ja ette heidetud teoga, mistõttu on see Eneke Rootsu jaoks arusaamatu, et talle heidetakse ette ka midagi muud kui ainult video postitamist (ringkonnakohtu allajoonimine) (I kd, tl 30 pöördel). Nii nähtub ka kaitsja poolt eelistungil väljendatust, et süüdistust mõisteti siiski nii, et ette heidetakse nii video postitamist kui ka järgnevaid postitusi. Kolleegiumile ei näi, et segadus süüdistuse sõnastuse üle oleks takistanud kaitseõiguse teostamist. Neil põhjusil jagab kolleegium maakohtu seisukohta, et süüdistusakti piiresse jääb ka E. Rootsule tehtud etteheide YouTube video eemaldamata jätmise kohta.
3. Väljaspool apellatsiooni piire ei nõustu ringkonnakohus aga maakohtuga selles, et postituse eemaldamata jätmine kvalifitseerub jätkuvaks tegevuseks. Ringkonnakohus leiab, et vaidlusaluse kuriteokoosseisu eripära arvestades on teo raskuspunkt postituse eemaldamata jätmisel, s.o tegevusetusel.
4. Esmapilgul räägib tegevuse kasuks Riigikohtu seisukoht mõneti analoogses küsimuses, kus vaidluse all oli vaenu õhutava teksti internetis avaldamine ning asjaolu, et see oli aastate jooksul inimestele kättesaadav. Riigikohus selgitas, et tegemist oli tegevusega toimepandud kuriteoga, ent hilisem passiivseks jäämine, s.o teksti eemaldamata jätmine enda kontrolli all olevalt veebilehelt, muutis teo vältavaks. Sealjuures ei olnud üheaegselt tegemist tegevuse ja tegevusetusega, sest teo raskuspunkt oli tekstide ülespanekul ning hilisem passiivseks jäämine ei muuda delikti tegevusetusdeliktiks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. aprilli 2006. a otsus nr 3-1-1-117-05, p 14). Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu seisukoht, mille järgi hilisem passiivseks jäämine ei muuda tegevusdelikti tegevusetuseks, ei kehti eranditeta. Üheks selliseks erandiks on olukord, kus hilisem tegevusetus on algsest tegevusest kvalitatiivselt erinev (vt samamoodi õiguskirjanduses J. Sootak – J. Sootak (koost). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2018, lk 467 vnr 18). Sellise juhtumi tavapäraseks näiteks on olukord, kus aktiivse teo toimepanemise hetkel puudub toimepanijal koosseisus nõutav tahtlus, mis hilisemalt passiivseks jäädes on olemas. Näiteks sõidab toimepanija ettevaatamatusest jalakäijale otsa ning põgeneb sündmuskohalt, jättes kannatanu surema. Kuna tahtlus tuleb tuvastada teo toimepanemise aja hetkel, ei vastuta toimepanija tegevusega tapmise eest. Otsasõidust tekib toimepanijal aga garandiseisund ning ta on kohustatud kannatanut abistama (ingerents ja liiklusseaduse § 168). Kui ta seda ei tee – ning eeldusel, et ka kõik teised tegevusetusdelikti eeldused on täidetud – tuleb kõne alla sündmuskohalt lahkunud toimepanija vastutus tegevusetusega tahtliku tapmise eest olgugi, et põhjuslik ahel käivitati aktiivse teoga.
5. Kvalitatiivselt erinevad ka selline tegu ja hilisem tegevusetuks jäämine, millest süüteokoosseisule vastab vaid viimane. KarS § 3311 lg 1 järgi on tsiviilasjas tehtud kohtulahendi, millega kohustatakse hoiduma toimingu tegemisest, täitmata jätmine karistatav üksnes siis, kui selle paneb toime toimepanija, keda on selle eest täitemenetluses trahvitud või kui tema suhtes on selle eest täitemenetluses kohaldatud sunniraha või aresti. 25. juunil 2022 YouTube postituse tegemine ei vastanud KarS § 3311 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisule, sest E. Rootsule kohaldati sunniraha alles 16. augustil 2022. Niisiis sai koosseisu täita üksnes E. Rootsu käitumine, mis järgnes 16. augustile 2022. See oli tegevusetus, ehk postituse eemaldamata jätmine.
6. Ehkki süüdistuses ja maakohtu otsuses ei ole tegevusetusdelikti eeldustega põhjalikult tegeletud, sisaldab süüdistusakt kõiki nõutavaid faktilisi asjaolusid, mis võimaldavad E. Rootsu vastutust jaatada ka tegevusetuse vormis toime pandud kuriteo eest (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. jaanuari 2024. a otsus nr 1-20-3487/398, p 40). Tuvastatud on see, et kõnesoleva YouTube postituse tegi E. Roots 25. juunil 2022 (II kd, tl 136), s.o pärast seda, kui tal keelati Pärnu Maakohtu 14. aprilli 2022. a määrusega asjas nr 2-22-1159 R. Liitmaa kohta andmeid kõrvalistele isikutele avaldada (II kd, tl 123). Apellatsioonimenetluses ei vaidlustata seda, et tulenevalt eespool viidatud Pärnu Maakohtu määrusest, ei oleks E. Roots tohtinud seda postitust teha. Tuvastatud on ka see, et E. Rootsule tehti YouTube video tõttu 7. juulil 2022 sunniraha määramise hoiatus ning talle anti võimalus kohtulahendi vabatahtlikuks täitmiseks hiljemalt 6. augustini 2022. 16. augustil 2022 kohaldati E. Rootsule kohtutäituri poolt sunniraha, sest ta ei eemaldanud videot (II kd, tl-d 127-128). 26. augustil 2022 kohaldati E. Rootsule uuesti sunniraha, sest ta ei olnud endiselt videot kõrvaldanud (II kd, tl-d 131-132). Apellatsioonis ei vaidlustata maakohtu järeldust, et videos avaldati R. Liitmaa kohta andmeid, mida E. Roots teha ei tohtinud. E. Rootsu õiguslik kohustus tegutseda tulenes nii Pärnu Maakohtu 14. aprilli 2022. a määrusest 2-22-1159 kui ka 16. augusti 2022. a sunniraha määramise otsusest (TMS § 261), misjärel vastas ta süüteokoosseisus sätestatud erisubjekti tunnustele – isik, kelle suhtes on tsiviilasjas tehtud kohtulahend, millega kohustatakse teda hoiduma toimingu tegemisest ning kellele on selle eest täitemenetluses kohaldatud sunniraha. KarS § 3311 lg 1 on tegevusetuse osas ehtne tegevusetusdelikt ning E. Rootsu tegutsemiskohustus tulenes tema erilisest isikutunnusest. Tõendatud on ka see, et E. Roots jättis nõutava teo (postituse eemaldamata jätmine) tegemata ning puudub kahtlus selles, et postituse eemaldamata jätmine olnuks mingil moel võimatu.
7. Kokkuvõtvalt ei nõustu ringkonnakohus sellega, et maakohus väljus süüdistuse piirest, kui tunnistas E. Rootsu süüdi ka YouTube video eemaldamata jätmises. Selles osas jääb kaitsja apellatsioon rahuldamata. Küll aga asendab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 3 alusel maakohtu põhjendused selle kohta, et YouTube postituse eemaldamata jätmine kvalifitseerub jätkuvaks tegevuseks, ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
8. Viimaks leiab apellant, et 3. jaanuari 2023. a postituse osas ei ole tõendatud kas ja millal selline postitus tehti, sest tõendina esitatud R. Liitmaa kirjast ei nähtu postituse tegemise aeg ning lisaks ei ole kohtule esitatud vastava Facebooki lehe vaatlusprotokolli. Ringkonnakohus kaitsjaga ei nõustu. Kolleegium jagab prokuröri seisukohta, et tõendina esitatud kuvatõmmis ei jäta kõrvaldamata kahtlust selles, et postitus on tehtud kõige varasemalt 2023. a alguses.
9. Rannar Liitmaa poolt 3. jaanuaril 2023 politseile esitatud kuvatõmmisest nähtub ERA NÕUSTAMINE profiililt tehtud postitus, mille sisuks on: „Kuidas algas Pärnu piirkonna kohtutäitur Rannar Liitmaa 2023 aasta – öö arestimajas (lisatud kätt suu ees hoidev naerev emotikon)“. Ehkki kuvatõmmiselt ei nähtu selle tegemise kuupäeva, on näha, et postitus on tehtud kuvatõmmise tegemise päevast üks päev tagasi (1d), samuti on näha, et sellele eelnev postitus on tehtud 29. detsembril 2022 (29 Dec 2022) (II kd, tl 141). Postituse sisu – see, kuidas algas 2023. a – ei oleks aga kuidagi loogiline, kui see poleks tehtud 2023. aastal. Seega on kolleegiumi arvates selge, et postitus tehti vahemikus 1-3. jaanuar 2023, s.o igal juhul pärast sunniraha kohaldamist. Ühtegi tõsiseltvõetavat kahtlust selles, et R. Liitmaa edastatud kuvatõmmis ei kajasta tegelikult ERA NÕUSTAMINE profiilil tehtud postitust, tõusetunud ei ole. Kuna muid asjaolusid selle postitusega seoses ei vaidlustata, jääb maakohtu otsus E. Rootsu süüdi tunnistamise osas muutmata ning apellatsioon rahuldamata.
Kokkuvõtvalt jääb E. Rootsu süüditunnistamine KarS § 3311 lg 1 järgi muutmata, kuid ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni tuues seal välja, et E. Roots tunnistatakse süüdi 25. juunil 2022. a tehtud YouTube postituse eemaldamata jätmises pärast 16. augusti 2022. a sunniraha määramise otsust ning 2023. a jaanuaris ajavahemikul 1-3. jaanuaril tehtud postituse avaldamises. Samuti asendab ringkonnakohus maakohtu põhjendused selle kohta, et YouTube postituse eemaldamata jätmine kvalifitseerub jätkuvaks tegevuseks, enda põhjendustega.
Esimene Pärnu kohtutäitur: Rannar Liitmaa õigusvastane tegevus
Kõigepealt avaldan määruse 2-22-1159 resolutiivosa, mille alusel sunnirahad määrati:
1. Kinnitada poolte vahel 14.04.2022 kohtueelistungil sõlmitud kompromissleping järgmise sisuga:
Pooled, kohtutäitur Rannar Liitmaa (hageja) ning MTÜ Nõustamised (kostja) , on kompromissi korras kokku leppinud järgnevas:
1.1. hageja ei avalda ega saada edaspidi kõrvalistele isikutele, sh Eneke Roots-Kangro või temaga seotud juriidiliste isikute klientidele, infot Eneke Roots-Kangro osas, v.a juhul kui nõue info andmiseks on esitatud seaduslikel alustel.
1.2. MTÜ Nõustamised, Eneke Roots-Kangro ega Eneke Roots-Kangroga seotud juriidilised isikud (kus Eneke Roots-Kangrol on juhatuse liikmena õigus isiku nimel toiminguid teha) ei avalda edaspidi hageja suhtes infot kõrvalistele isikutele, v.a juhul kui nõue info andmiseks on esitatud seaduslikel alustel. Kostja kohustub viivitamata eemaldama ka hetkel avaldatud info, mis puudutab hagejat.
Siinkohal toon näite, kuidas kohtutäiturile ei kehti seadus, vaid asus skeemitama. Täitemenetluse raames olin Liitmaale 106 euro võlgu (kohtutäituri tasu) ja Liitmaa asus seda sisse nõudma minu kliendilt- saates talle rahalise nõude. Põhjendas, et kuna mina olen talle 106 euro võlgu ja osutan kliendile võlanõustamise teenust ning saan selle eest raha, siis pöörab sissenõude kliendile. Avaldan Liitmaa nõude:
Kuupäev: 24.10.2024 Täitetoimik nr 175/2014/1252 RAHALISE NÕUDE ARESTIMISE AKT Käesolev akt on Teile edastatud rahaliste vahendite kinnipidamiseks täitemenetluses oleva võlgniku suhtes, kellele on Teil tasumise kohustus. ROOTS ENEKE suhtes on sissenõudja Aktiva Finance Group OÜ (10746479) 13.05.2014 avalduse ja Pärnu Maakohtu 21.02.2014 otsuse nr 2-13-43379 alusel algatatud täitemenetlus. Nõude sisu: võlgnevus Võlgnevuse jääk: 106.69 €. Selgitus: Maksekorraldusele märkida võlgniku nimi ja täiteasja number. Käesoleva nõude rahuldamiseni olete kohustatud mitte maksma eespool nimetatud isikule summat, mille tasumise kohustus Teil temale on. Antud rahalised vahendid palume kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Samuti olete kohustatud tasuma rahalised vahendid kohtutäiturile, mis muutuvad sissenõutavaks tulevikus. Nõue on arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud. Kui kohtutäitur on saatnud kolmandale isikule täitmiseks nõude arestimisakti, loetakse arestimisakt jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus tekkiva nõude suhtes. Arestimisakt kehtib, kuni nõue täidetakse. Kui nõue on täidetud, tühistab kohtutäitur viivitamata arestimisakti ja teavitab arestimisakti tühistamisest võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut (alus: “Täitemenetluse seadustiku” § 114 lg 4 ja 5).
Mida Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa tegi valesti?
- Siinkohal rikkus R.Liitmaa kompromiss määrust 2-22-1159 so 1.1. hageja ei avalda ega saada edaspidi kõrvalistele isikutele, sh Eneke Roots-Kangro või temaga seotud juriidiliste isikute klientidele, infot Eneke Roots-Kangro osas, v.a juhul kui nõue info andmiseks on esitatud seaduslikel alustel. Määrusega on keelatud võtta ühendust kõrvaliste isikutega k.a. temaga seotud juriidiliste isikutega st sekkuda minu kutse-ja majandustegevusse.
- Nõudekirjas oli märgitud sissenõudjaks “Aktiva Finants Group OÜ, tegelikkuses sissenõudja oli kohtutäitur R.Liitmaa ise
- Antud nõudekiri on õigusvastane
Peale Rannar Liitmaa nõudekirja, mille esitasin teisele kohtutäiturile Rocki Albertile täitmiseks, mille peale Rocki vastas:
Rocki Albert büroo <buroo.albert@taitur.net> | 25. okt 2024, 13:40 | ||
saajale mina | |||
Tere
Palun täpsustage nõude sisu ning selgitage, milles seisneb kohtutäitur Rannar Liitmaa poolne kompromissi p 1.1 rikkumine.
KTS § 29 lg 2 tulenevalt on kohtutäituril õigus nõuda tasu ettemaksu seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses. KTS § 33 lg 1 tulenevalt kui sissenõudja ei tasu ettemaksu, võib kohtutäitur jätta täitemenetluse alustamata, tagastades sissenõudjale täitedokumendi. KTS § 33 lg 3 tulenevalt kui kohtutäituri tasu on võlgnikult täies ulatuses sisse nõutud, tagastab kohtutäitur sissenõudjale ettemaksu ühe kuu jooksul tasu laekumisest arvates. Sama §-i lg 4 kohaselt kui täitemenetlus tuleb lõpetada nõuet rahuldamata, ei tagastata sissenõudjale kohtutäituri tasu ettemaksu.
KTS § 36 lg 2 järgi on kohtutäituri tasu ettemaks muu toimingu tegemiseks kohustava lahendi täitmisel 92,00 eurot, millele lisandub vastavalt käibemaks 22%, s.o 20,24 eurot, seega kokku summas 112,24 eurot.
Kas nõustute ettemaksu maksma?
Lugupidamisega
Kohtutäitur Rocki Alberti büroo
Üldjuhul kohtutäituri tasu tasub praktikas võlgnik, mitte sissenõudja TMS § 38. Täitekulude sissenõudmine võlgnikult (1) Täitekulud kannab võlgnik.
Seda enam veel antud asjas, sest võlgnikul on vara ja täitekulu sissenõuda ei ole raskendatud. Seisuga 2024 on R.Liitmaal 5 kinnisasja ja 1 korteriomand, seega ettemaks on asjakohatu. Selline tegevus vaid viitas asjaolule, et koormata sissenõudjat rahaliselt ja jätta täitemenetlus algatamata. Lihtne näide, kui oli vastupidine olukord, siis ettemaksu tasus võlgnik, kuigi võlgnikul puudus vara, seega täitekulu sisse nõuda oli raskendatud.
Seega on ilmselge, et Rocki keeldus täitemenetluse algatamisest.
Tänaseks on Rocki Kohtutäiturite-ja Pankrotihaldurite Koja aukohtu esimees, kes rikub võlgnike ja sissenõudjate õigusi (valikuliselt).
Mõtlesin, et kasutan R.Liitmaa õigusvastast tegevust ära ja saatsin teistele kohtutäituritele ettepaneku, et kuna majandustegevuses on võlglasi palju, kes pole võlanõustamise teenuse eest tasunud, seega esitagu võlgnikele “nõudekiri”, sest antud kohtutäiturile on mul rahaline kohustus, siis saab oma tasu kätte.
Avaldan pöördumise:
Ettepanek
Ene Ro <enekeroots@gmail.com> | T, 26. november 2024, 13:02 | ||
saajale Risto, risto.sepp, onne.pajur, Kaire, Kaire, MENETLUS | |||
Lp Kohtutäiturid
Teen ettepaneku endistelt klientidelt raha sisse nõuda, kellele olen võlanõustamise teenust pakkunud (Viktoria Laur, Lembit Harjus, Ralf Köster, Sotsiaalne Kaasatus MTÜ), seega neile on olnud teenus tasuline- https://enekeroots.com/blogi/volglased
Õiguslik alus TMS § 114 lg 4 ja 5.
Seisukohta ootama jäädes!
Lugupidamisega,
Eneke Roots
Mis Te arvate, kas ükski kohtutäitur reageeris- EI. Tänaseks on kohtutäitur Õnne Pajur ise Kohtutäiturite -ja Pankrotihaldurite Koja aukohtu liige ja teab kuidas R.Liitmaa tegutseb, miks ta mitte midagi ette ei võta aga sellepärast, et ka tema ise tegeleb õigusvastase tegevusega, millest olen oma eelmistes raamatutes juttu teinud.
Klient, kellele R.Liitmaa antud “nõudekirja” saatis, oli minu endise kliendi lapse isa (elasid lahus) kes jäi üheks kuuks haigeks, ega saanud korrapäraselt võlga tasuda. Inkasso andis kohe täitedokumendi sissenõudmiseks Liitmaale ja kes asus kohe 3 000 € nõudega teise kinnisasja müüma. Küll aga klient ütles, et “oli haige ja saab jätkata tasumisega- iga kuu 500 euro”, millega R.Liitmaa ei nõustunud. Siinkohal ei ole endiselt R.Liitmaa “Justiitsministeeriumi” tähelepanekutest õppust võtnud “hoida kursis Riigikohtu praktikas, et oleks tagatud ametitegevuse kõrge kvaliteet”. R.Liitmaa saatis kliendile kinnisasja müügi kohta arestimisakti, kus oli märgitud suvaline müügihind 40 000 €, mis on tegeliku vara väärtusest poole võrra väiksem.
Aktile järgnes kaebus, sest kohtutäitur ei saa vara müüa peaaegu oma tasu eest (so TMS arestimise ulatus), kuna võlgniku sissetulekust või kokkuleppest saab kohtutäitur iga kuu 500 €. Klient muidugi juba teadis ette R.Liitmaa mainet, kuidas oma ametivõimu kuritarvitab ja kiusab võlgnike, seega klient laenas selle 3 000 € ja tasus võla kõik ära.
Siinkohal on märkimisväärne, kuidas R.Liitmaa survestab võlgnike ja tegeleb “väljapressimisega”. Sest just peale kaebuse esitamist, esitas kliendile “nõudekirja”, millest oli eelnevalt juttu.
R.Liitmaale tegi JUSTIITSMINISTEERIUM tähelepanekud aastase vahega 2023 a ja 2024 a ja viidati korduvalt tähelepanu juhtimises “hoida kursis Riigikohtu praktikas, et oleks tagatud ametitegevuse kõrge kvaliteet”.
K.a. sai 1.03.2023 a distsiplinaarkaristuseks “noomituse”.
Hetkel on R.Liitmaaga tsiviilmenetlus 2-21-20252 pooleli, seega otsustasin avalikult otsida tõendusmaterjali, et R.Liitmaa ütlused ei ole usutavad.
Peale postituse avaldamist laekusid kannatanute pahameel R.Liitmaa aadressil, kuna on neid petnud.
Seega toon märkimisväärse järgmise loo avalikkusele. R.Liitmaa nn “jahtis” 2010 a ühte endise panga ruume Rüütli 51, Pärnu linn.
Kunagi kui kinnisvaramaaklerina töötasin, siis isegi käisin neid ruume vaatamas- väga uhke ja turvatud, sest eraldi on seal ka turvakamber.
Endine omanik sattus võlgadesse ja läks pankrotti. Eurodes oli hüpoteek kokku u 214 000 €, küll aga hüpoteek oli seatud kahel korral so 2003 a ja 2006 a , seega 2010 a oli võlajääk tunduvalt väiksem.
R.Liitmaa selle omandas 2010 a, selle hindas R.Liitmaa kaksikvend Risto Liitmaa (töötas kinnisvarabüroos), kahjuks tänaseks ei ole õnnestunud hinda teada saada, mis hinnaga R.Liitmaa selle ostis, sest omanikud ootavad, millal R.Liitmaaga saab täitemenetlus läbi ja siis esitavad tagastusnõude vms. Leian, et selline käitumine ei ole õige, sest just täitemenetluse käigus, saab esitada “sundtäitmiseks lubamatuks tunnistamise hagi”, kui tegelikkuses R.Liitmaa need ruumid endale skeemitas. Teiseks on huvide konflikt juba see, et Risto Liitmaa oli hindajaks, kes on R.Liitmaa kaksikvend. Aasatal 2010 olin Risto Liitmaaga samas kinnisvarabüroos tööl “Tõnisson” ja minule ei ole teada, et Risto seeaeg hindaja oli, ta oli tavaline kinnisvaramaakler.
Mis puudutab menetlust 1-24-6059, protokoll Kaitsja küsimustele vastamine- avaldan R.Liitmaa ütlused:
Tunnistaja vastab kaitsja küsimustele: Kas teie olete näinud Eneke Rootsu ülikooli diplomit? – Minul on olemas sellest, jah see on mulle e-postile saadetud, ma olen selle e-kirja manusena näinud, aga muul moel ei ole näinud jah. Kust te selle diplomi saite? – Selle diplomi saatis mulle Jaanus Mäe. Miks ta selle diplomi teile saatis? – Sellepärast, et minul tekkis kahtlus ja ma andsin Jaanus Mäele siis teada, et see diplom võib olla võltsing ja kuna ma Jaanus Mäega suhtlen, ma olen ka Jaanus Mäega mitte ainult tööalaselt vaid ka eraelus oleme mingil määral tuttavad, ta lihtsalt saatis mulle teadmiseks koos selle Tartu Ülikooli vastusega, mis tema Tartu Ülikoolist sai, et on tegemist Tartu Ülikooli hinnangul võltsinguga. Kui teil üldse mingisugused kahtlused tekkisid, kust te üldse teadsite, et mingi diplom olemas on? 17 – Tean seda sellepärast, et oli seda diplomit näidanud varasemalt, kellelgi oli, keegi andis mulle teada, et ta oli näidanud seda, et ta käis ringi, et oli raamis, ühesõnaga ma ei mäleta, kuidas ma seda teada sain, et tal see diplom üldse olemas on. Ma jään vastuse võlgu, ma ei taha valetada kogemata, ma tean, et Jaanus Mäega sellel teemal oli mul juttu, aga kas ma Jaanuse käest seda sain teada, ma ei taha jah hetkel valetada. Kui teie Jaanus Mäe käest selle diplomi saite, kas te ise ka edastasite seda diplomit või fotot sellest diplomist? – Täpselt sama vastuse saan vastata, mis prokuratuuri esindajale, jah sellisel kujul nagu ma enne ütlesin, jah edastasin. Te ei saatnud ainult teavet selle kohta, vaid edastasite ka siis selle diplomi või foto diplomist? – Kui ma õigesti mäletan, siis jah, ta tuli manusena, siis ma saatsin selle manusena edasi. Kas teie olete saatnud Eneke Rootsule teda halvustava sisuga kirja? – Mida te selle all mõtlete? Kas te olete nimetanud teda patoloogiliseks valetajaks? – Jah, sest ta minu hinnangul ongi patoloogiline valetaja. Kas te olete öelnud, et ta varjab oma identiteeti? – Jah, olen küll. Mis eesmärgiga te selle kirja talle saatsite? – Selle pärast, et isik hakkas mind ründama alusetult. Kuskilt maalt öeldakse, et kohtutäitur peaks sellega nii öelda harjunud olema, jah kuskilt maalt oli see minule talutav, aga peale seda, kui isik hakkas kirjutama, et külastab minu naist ja hakkas halvustama, siis ühes, mul on ka üks salvestus, mille ma olen prokuratuuri saatnud, kus tema leidis, et mina koos ühe Pärnu prokuröriga, kellegi telefonivestlus oli, mille ta mulle manusena saatis, kus ta ütles mulle, et ta paneb selle avalikult üles, kui mina, ma ei tea, midagi ei lõpeta ära või mingi eesmärk oli. Seal salvestisel on sees, kus üks meesterahvas, ma ei oska öelda, kes see on, tundub, et oleks tehtud nagu selline telefonivestlus, kus siis väidetakse, et mina käin koos ühe Pärnu prokuröriga, prillidega meesterahvaga, Wunderbaris narkootikume müümas, et mind on sealt korduvalt välja visatud. Sealt maalt kuskilt sai ka minu piir täis, kui isik hakkas seal vestluses minu poega ründama, et minu alaealine poeg käib poes vargil ja teda on korduvalt turvamehed kinni võtnud ja poest välja visanud. Kas siis sellise kirjaga sisu, kus te teda valetajaks nimetate ja identiteedi varjajaks, kas see ei olnud kuidagi seotud siis Eneke Rootsu tegevusega võlanõustajana? – Mina olen puutunud temaga kokku ainult võlanõustajana, ilmselgelt see midagi muud olla ei saagi. Kas selle kirja sisu oli siis nagu mingisugune hoiatus temale, et kuidas tema edaspidi peaks käituma? – Ei, vastupidi, tema poolt tulid minule kirjad, mis olid kõik hoiatava ja ähvardava sisuga. Kas teie ei ole teda ähvardanud? – Ütleme praegu nii, et ärge palun minu vastuseid suunake. 18 Mina küsin teie käest, et kas teie olete Eneke Rootsu ähvardanud? – Ei ole mitte ühtegi ähvardust saatnud. Need ei ole ähvardused, kindlasti ei ole saatnud. Aga mis te siis olete saatnud? – Mina olen saatnud seda, mis on minu hinnangul tõsi. Kas te olete siis öelnud Eneke Rootsule, et te hakkate saatma tema kohta kirju tema klientidele ja koostööpartneritele? – Ei, ma ei ole seda talle öelnud. Ei ole öelnud? – Ma ei mäleta, et oleks öelnud. Miks ma peaksin temaga kooskõlastama seda? Mul ei ole ühtegi seadusest tulenevat takistust, et ma võiksin seda teha, aga kindlasti ei saa võtta ühtegi minu kirja, mis seal on kirjutatud, kindlasti ähvardusena, ma ei ole antud isikut ähvardanud. Te ütlesite, et olete siis teavitanud Eneke Rootsu kliente ja koostööpartnereid sellest, et tal võib puududa vajalik kvalifikatsioon töö tegemiseks? – Jah, ütlesin. Kas enne seda te siis Eneke Rootsule endale ei saatnud ühtegi kirja? – Ma ei mäleta, me oleme nii palju suhelnud kirja teel, ta on võlanõustajana mulle väga palju kirjutanud. Ma ei mäleta seda tõesti, ta on mulle väga palju kirjutanud ja tema enda juristid on kirjutanud. Nii et enda kirju te täpselt ei mäleta? – Ei ma ei mäleta tema kirju ka kõiki täpselt. Kas te seda mäletate, millal Eneke Roots üldse esimest korda siis, kui võlanõustajana teiega tööalaselt kokku puutus? – Ei mäleta, see oli 2017, aga ma ei mäleta, mis küsimuses või mida iganes. Rohkem küsimusi ei ole. Prokuröril ka ei ole rohkem küsimusi. Kohus küsib, kas süüdistatav taotleb küsimist. Ei taotle. Kohus küsib, kas tunnistajal on seoses istungile ilmumisega tekkinud kulusid. Kulusid ei ole tekkinud. Kohus lõpetab tunnistaja ülekuulamise ja lubab tunnistajal lahkuda.. 01:52:28 Salvestamine lõppes (14:19)
Siinkohal on märkimisväärne, et Rannar Liitmaa palju asju ei mäleta, ise on kohtutäitur. Selline hoiak võetakse siis, kui ei soovita küsimusele vastata.
Seega head lugejad, saate ise hinnata, kas Ringkonnakohus tegi menetluses 1-24-6059 õiglase otsuse ja süüdi mõista hoopis Roots “Süüdi tunnistada Eneke Roots KarS § 3311 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust”.
Praktika on näidanud, et eelnimetatud tegelased tegutsevad edasi ja tunnevad ennast karistamatult, sest neil on “vandenõu” võrgustik ja kõik töötavad mõjuvatel kohtadel ja õigussüsteem ei tee neile mitte midagi!
Pankrotihaldur ANDRUS ÕNNIK õigusvastane tegevus
Õnnikuga olen kokku puutunud võlanõustajana, kes on k.a. rikkunud paljude võlgnike õigusi ja tema on üks isik “vandenõust”, kes pankrotimenetluse käigus aitab oma kolleegidele saavutada hea hinnaga objekt, nii juhtus ka Rüütli 51, Pärnu linn, kus R.Liitmaa peab täna uhket kontorit, mis on täis turvatud. Õnnik oli selle objekti pankrotihaldur ja tellis hindaja “Tõnisson” kinnisvarabüroost, kus töötas mugavasti R.Liitmaa vend Risto Liitmaa. Loodame, et kunagi saame endistelt omanikelt teada, mis hinnaga R.Liitmaa selle objekti siis kätte sai.
Õnnik oli ka minu endise abikaasa pankrotihaldur, keda kiusas koos minuga 3 aastat ja saavutas endale märkimisväärse tasu üle 8 000 €, mille Pärnu kohtumaja kinnitas. Õnnik kolme aastaga tegi kolm aruannet, kandis võlgnikule raha arvele iga kuu mis ettenähtud oli. Õnnik väitis aruandes, et nõuab võlgu sisse, seega ei saa pankrotimenetlust lõpetada. Avaldan võlgniku kaebuse Õnnik tegevuse kohta:
KAEBUS
Pankrotihaldur Andrus Õnnik tegevusele/tegevusetusele, vastavalt PankrS § 67.
ASJAOLUD
Kaebaja pankroti väljakuulutamine toimus 31. Detsember 2020 a ja ametlikes teadaannetes kajastati 21.01.2021 a, ajutiseks pankrotihalduriks määrati Andrus Õnnik.
Kaebuses kaebaja tugineb ajutise halduri tegevusele/tegevusetusele järgnevalt;
1. Pankrotihalduri aruanne 15.01.2021
3.2 Võlgniku kohustused kokku 41 833,16 €
| jrk. | Võlausaldaja ja nõude alus | Nõue |
| 1 | Swedbank AS, sh- Summas 2766,98 €, aluseks ll nr 20-046205-VL, tähtajaga 02.07.2020-20.06.2025- Summas 1917,74€, aluseks ll nr 20-043271-VL, tähtajaga 19.06.2020-20.10.2023- Summas 1236,54€, aluseks ll nr 20-077139-VL, tähtajaga 09.11.2020-08.11.2022- Teenustasude võlgnevused 1,28 €Sissenõutavaks on muutunud vähemalt 143,53 € (konto broneeringu summa). Laene kasutati auto remondiks. | 5 922,54 € |
| 2 | Inbank AS, aluseks 19.03.2019 järelmaksu leping 1AU02367 ( sõiduauto AudiA6 ost) . Võlausaldaja ei ole märkinud, kui suur osa nõudest on muutunud sissenõutavaks.Võlgnik on teatanud, et Inbank AS nõue on liiga kõrge. Nõude tegelik suurus selgub nõuete kaistmise käigus. | 7 644,37 € |
Pärnu pankrotihaldur ANDRUS ÕNNIK õigusvastane tegevus
Pankrotihalduri Andrus Õnnikuga olen kokku puutunud võlanõustajana, kes on k.a. rikkunud paljude võlgnike õigusi ja tema on üks isik “vandenõust”, kes pankrotimenetluse käigus aitab oma kolleegidele saavutada hea hinnaga objekt, nii juhtus ka Rüütli 51, Pärnu linn, kus R.Liitmaa peab täna uhket kontorit, mis on täis turvatud. Õnnik oli selle objekti pankrotihaldur ja tellis hindaja “Tõnisson” kinnisvarabüroost, kus töötas mugavasti R.Liitmaa vend Risto Liitmaa. Loodame, et kunagi saame endistelt omanikelt teada, mis hinnaga R.Liitmaa selle objekti siis kätte sai.
Andrus Õnnik oli ka minu endise abikaasa pankrotihaldur, keda kiusas koos minuga 3 aastat ja saavutas endale märkimisväärse tasu üle 8 000 €, mille Pärnu kohtumaja kinnitas. Õnnik kolme aastaga tegi kolm aruannet, kandis võlgnikule raha arvele iga kuu mis ettenähtud oli. Õnnik väitis aruandes, et nõuab võlgu sisse, seega ei saa pankrotimenetlust lõpetada. Avaldan võlgniku kaebuse Õnnik tegevuse kohta:
KAEBUS
Pankrotihaldur Andrus Õnnik tegevusele/tegevusetusele, vastavalt PankrS § 67.
ASJAOLUD
Kaebaja pankroti väljakuulutamine toimus 31. Detsember 2020 a ja ametlikes teadaannetes kajastati 21.01.2021 a, ajutiseks pankrotihalduriks määrati Andrus Õnnik.
Kaebuses kaebaja tugineb ajutise halduri tegevusele/tegevusetusele järgnevalt;
1. Pankrotihalduri aruanne 15.01.2021
3.2 Võlgniku kohustused kokku 41 833,16 €
| jrk. | Võlausaldaja ja nõude alus | Nõue |
| 1 | Swedbank AS, sh- Summas 2766,98 €, aluseks ll nr 20-046205-VL, tähtajaga 02.07.2020-20.06.2025- Summas 1917,74€, aluseks ll nr 20-043271-VL, tähtajaga 19.06.2020-20.10.2023- Summas 1236,54€, aluseks ll nr 20-077139-VL, tähtajaga 09.11.2020-08.11.2022- Teenustasude võlgnevused 1,28 €Sissenõutavaks on muutunud vähemalt 143,53 € (konto broneeringu summa). Laene kasutati auto remondiks. | 5 922,54 € |
| 2 | Inbank AS, aluseks 19.03.2019 järelmaksu leping 1AU02367 ( sõiduauto AudiA6 ost) . Võlausaldaja ei ole märkinud, kui suur osa nõudest on muutunud sissenõutavaks.Võlgnik on teatanud, et Inbank AS nõue on liiga kõrge. Nõude tegelik suurus selgub nõuete kaistmise käigus. | 7 644,37 € |
| 3 | Holm Bank AS, Aluseks 02.06.2020 laenuleping 00181006020, millest sissenõutav on detsembri osamakse 138,33€. Laen kasutatud korteri remondiks. | 7 606,21€ |
| 4 | Bigbank AS, sh.- Summas 5340,11€, aluseks 31.12.2019 leping nr CL-EEC-19001831, tähtajaga 27.12.2024- Summas 11 039,54 €, aluseks 24.02.2020 leping nr CL-EEC-20004098, tähtajaga 25.02.2025.Võlausaldaja on märkinud , et lepingud on kehtivad ja eraldi võla summat ei ole välja toonud.Laenud kasutatud korteri remondiks. | 16 379,65 € |
| 6 | LHV Finance AS,Aluseks 15.01.2019 väikelaenuleping nr 2221308, tähtajaga 20.01.2025. Põhiosa jääk 4131,93€, sissenõutavaks on muutunud üks kuumakse 148,46€. Laenu kasutati Eneke Rootsi tarbeks. | 4 280,39 € |
- Nõuetele lisanduvad pankroti väljakuulutamiseni juurdearvestatavad viivised
· Lisaks on OK Incure OÜ teatanud oma sissenõutavaks muutunud nõudest võlgniku vastu summas 5 281,81 €. Aluseks on võlgniku ja mogo OÜ vahel 14.07.2018 sõlmitud leping, mis öeldi üles 06.09.2018 ja loovutati OK Incure OÜ-le 10.10.2018. Nõudest põhiosa on 4253,85€.
2. Pankrotihalduri järgnev kokkuvõte nõuetest 21/05/04
| Võlausaldaja | Esitatud nõuete summa € |
| Holm Bank AS (14080830) | 4,471.18 |
| Swedbank AS (10060701) | 5,965.05 |
| LHV Finance AS (12417231 ) | 4,397.64 |
| Inbank AS (12001988) | 7,507.08 |
| OK Incure | 5,296.78 |
| Bigbank AS (10183757) | 16,299.81 |
| AB Kreditex AS (12041659) TINGIMUSLIK nõue | 10,230.21 |
| KOKKU | 54,167.75 |
Kaebaja on selgitanud välja, et tegelikud nõudejäägid on järgnevad ja kogu kokkuvõttev info;
1) Holm Bank summas 4 471,18
2) Swedbank AS 5 965,05
3) LHV 4 397,08 (võlausaldajatega kirjavahetusest nähtub jääk)
4) Inbank AS 3 957,56 (lisatud seisuga 7.01.2021 maksehäireregistri teatis tegeliku nõudejäägiga, kogunõue oli juba sissenõutavaks muutunud- seega jääk korrektne)
5) Ok Incure nõue langes ära, kuna esitasid alusetu nõude, mille kohta on tarbijakaitse otsus, mis pankrotihaldurile esitatud
6) Bigbank 16 299,81 – nõue loovutatud Aktiva Finants OÜ-le summas ………………. ?
7) AB Kreditex nõue on rahuldatud November 2021, millest on pankrotihaldur teadlik . Kaebaja lisab tõendi kreditex kinnitusega.
8) Pankrotihaldur nõuab nõuet NordLan Grupp oü-lt , mis on perspektiivitu, kuna firma tasus ise kaebajalt võetud laenu omaosa osamaksed võlausaldajatele, milles viitab ka Õnnik jaanuar 2021 a aruandes . Mille eest remonditi kaebaja ja tema endise abikaasa korterit Pärnu-Jaagupis. Ja nüüd pankrotihaldur on saatnud kohtule 19.nov.2021 teabe, et täidab sissenõudmist, mis on ilmselge vale. Saatis ühe kirja nordlan gruppi ja sai ka vastuse ja peale seda ei võtnud enam midagi ette, kuigi soovitasime raha tagasivõita Pärnu- jaagupi korteri remondikulud, sest kasusaaja oli korteri omanik, seda pankrotihaldur tegema ei asunud.
KOKKU nõuded summas 35 090,68 eurot
9) Kaebaja endine abikaasa ja kaebaja leppisid kokku, et LHV nõude tasaarveldab kaebaja endine abikaasa elamiskulude arvelt so perioodil mai 2021 -märts 2022 a summas 11 kuud 3850 eurot (350×11) . Siinkohal teostas pankrotihaldur sissenõuet kaebajalt mittearestitavast summast iga kuu veel – 150 eurot.
10) Kaebaja ostis välja oma ainukese sidevahendi, mida pankrotihadur nõudis summas 150 eurot, kuigi TMS lubab mitte arestida ainukest sidevahendit.
11) Kaebaja on esitanud kohtule pankrotihalduri taandamiseks avalduse 30.03.2021, mille jättis kohtunik Leanika Tamm rahuldamata 5.07.2021 määrusega.
12) Kaebaja esitas kaebuse pankrotihalduri kohta kohtu esimehele Toomas Talvistele, kes k.a. kaebust ei rahuldanud ja viitas pankrotihalduri poolt koostatud nõuetele üle 50 tuhande euro nõude, kuigi oli halduri poolt väljastatud valed nõudejäägid. Siinkohal sai kaebaja võlausaldajatega kokkuleppele, et pankrot on ära langenud, kuna saavutas kõigiga kokkulepped, mida haldur ja kohus ei rahuldanud. Pankrotihaldur ei jaganud k.a. selget teavet kui palju on kontole kogunenud, et jagada võlausaldajatele.
13) Kaebaja vahetas töökohta ja tegi 2,5 kuud ümberõpet ja sellega puudus sissetulek. Kaebaja pöördus pankrotihalduri poole elatusmiinimumi välja maksmiseks, kes pidi siis info edastama k.a. kohtusse selle võimaldamiseks aga paraku kaebajale ei võimaldatud elatusmiinimumi.
14) Pankrotihaldur ei võimaldanud kaebajal kasutada oma teist deebet kaarti, et mittearestitavat summat kasutada. Kaebaja pidi otsima erinevaid isikuid, kes lubab oma deebet kaarti kasutada, kuhu siis haldur kannab lubatud sissetulekuosa elamiseks.
15) Kaebaja on arusaamisel, et teda kiusatakse endise abikaasa pärast, kes on võlgnike õiguste eest väljas ja puutunud kokku Andrus Õnniku, Leanika Tamme ja Toomas Talvistega.
16) Kaebaja on oodanud juba 2 aastat, millal pankrotihaldur esitab aruande, maksab välja võlausaldajatele kogutud raha ja lõpetab pankrotimenetluse. Sellepeale on asunud haldur Andrus Õnnik kaebajat oma isikilke muredega ründama ja ähvardama, järgnevate kirjadega;
Sander | L, 21. jaan 15:02 (3 päeva eest) | ||
saajale mina | |||
———- Forwarded message ———
Saatja: oü Pärnu Pinker Albert <pinker@hot.ee>
Date: L, 21. jaanuar 2023 13:26
Subject: Teade hagi esitamsisest
To: Sander
Tere,
Väljakujunenud olukorras, kus Teie, pankrotivõlgnik Sander, koos oma endise abikaasa Eneke Roots-Kangroga jätkate minu laimamist, au teotamist ja minu kohta valeväidete esitamist avalikus meediaruumis, olen sunnitud oma õiguste kaitseks, laimamise ja au teotamise lõpetamiseks ning tekitatud kahjude hüvitamiseks esitama kohtusse hagi teie vastu.
Kuna ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute otsesele masstiražeerijale Eneke Roots-Kangrole olete halduri ja Teie vahelise kirjavahetuse edastanud Teie, siis olete asjas kaasvastutaja.
Seega nõutakse tekkinud kahju sisse teilt mõlemalt.
Tõendamaks, et tegemist on asjakohase ja perspektiivse hagiga, lisan Teile infoks Pärnu Maakohtu määruse ts asjas 2-22-1159 kohtutäitur R. Liitmaa hagis, mille alusel kohustati Eneke-Roots Kangrogt ja temaga seotud juriidilisi isikuid koheselt kõrvaldama R. Liitmaad puudutava info ning mille kohaselt Eneke Roots -Kangro ja temaga seotud juriidilisi isikuid kohustati tasuma R.Liitmaale asjaga seotud menetluskulud.
Lugupidamisega,
Andrus Õnnik
pankrotihaldur
“19.01.2023 helistas Pärnu piirkonna pankrotihaldur Andrus Õnnik numbrilt 5011556 (avalik teave) kaebajale ja päris, kas käite läbi Eneke Rootsuga, et kui käib, siis ta ei vasta enam ühelegi e-kirjale ja kui kaebaja küsis, millal laekub lõpparuanne, sest 2 a täitub 21.01.2023, sellepeale Õnnik ei vastanud midagi.
Saatja: oü Pärnu Pinker Albert <pinker@hot.ee>
Date: T, 10. jaanuar 2023 12:19
Tere
öelge oma abikaasale et ta võtaks kohe internetist maha pankrotihaldurit laimava video, vastasel korral
peate arvestama kõige karmimate juriidiliste sanktsioonidega”
17) Kaebaja tugineb eelpoolviidatud õiguslikele alustele järgnevalt, mida pankrotihaldur on rikkunud koos kohtunikuga ; PankrS § 63 lg 1 , § 67, 69 70, 71 lg 1 p 2 lg 2 p 2 , lg 4 p 2, lg 8 p 1 p 2 ,§ 72 (haldur on väljastanud endale teada saanud infot kolmandale isikule), 84 lg 1, 91 lg 1, § 147 lg 1, § 165 lg 1 p 1, 178 lg 1 , § 19210 Eriaudit lg 5 ja § 19211. Pankrotimenetluse algatamine avaliku uurimisena lg 5.
Eelpooltoodule kaebaja taotleb.
1. Algatada pankrotihaldur Andrus Õnnik vastu disiplinaarmenetlus, millega kaasneks rahatrahv § 71 lg 4 p 2
2. Pankrotihalduril Andrus Õnnikul hüvitada kahjud kaebajale § 63 lg 1
3. Lõpetada pankrotimenetlus ja mitte algatada kohustustest vabastamise menetlust
4. Teostada eriaudit – ja avalik uurimine pankrotihalduri Andrus Õnnik tegevuse /tegevusetuse kohta
Siinkohal kaebuse eesmärk oli asjaolus, et võlgnik saavutas võlausaldajatega kokkuleppe, kuna töökoha vahetamisel oli sissetulek suurem. Sellega Õnnik ei nõustunud ja õigusvastaselt nõustus k.a. Pärnu kohtunik Leanika Tamm ja Toomas Talviste . Hiljem Leanika vahetati kohtunikuna välja ja ega järgmine parem polnud- viimane lasi tiksuda võlgnikul 3 a pankrotimenetluses ja selle aja jooksul kogunes võlgnikul kokku kogu summa, mis tasuti võlausaldajatele.
Üldjuhul praktikas nii pankrotimenetlus ei käi. Maksimaalne pankrotimenetluse aeg on 4-6 kuud, siis pankrotihaldur esitab kohtusse lõpparuande ja kohus lõpetab pankrotimenetluse ja algab kohustustest vabastamise menetlus, selle perioodi jooksul 3-5 a kogub võlgnik raha – ületatav summa ja esitab kohtule korra aastas tegevusaruande ja kannab kogutud summa võlausaldajate arvele. Kui nt 3 a täitub, siis võib võlgnik esitada kohtule taotluse “kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja taotleda ülejäänud võlgade tasumisest vabastamist”, mida kohus otsustab. Üldjuhul on kohus vabastanud ülejäänud võlgade tasumisest, kui oled näidanud 3 a jooksul head tahet ja täitnud PankrS-st.
Järgmine märkimisväärne näide oli kliendiga “LAUR” (nimi muudetud), keda Õnnik k.a. kiusas. Avaldan täis versioonis kliendi kaebusele Õnniku vastuse, mille väljastas kohtunik Toomas Talviste:
Vastus kohtunõudele
14.04.2023 kohtunõudes palus kohus halduril esitada omapoolne selgitus võlgniku kaebustes väljatoodud etteheidete kohta hiljemalt 05.05.2023.
Kaebused on tingitud võlgniku pahatahtlikust käitumisest pankrotimenetluses, kuna haldur ei ole nõustunud võlgniku sooviga jätta pankrotimenetluses müümata pankrotivarasse kuuluvad võlausaldajate kasuks hüpoteekidega koormatud kinnsivarade kaasomandiosad. Võlgnik ei ole vaatamata halduri korduvatele selgitustele soovinud aru saada pankrotimenetluse eesmärgist, milleks on pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvelt võlgniku vara võõrandamise kaudu ( PankrS § 3).
Alljärgnevalt esitab haldur oma selgitused kohtunõudes märgitud järjekorras:
1. 16.02.2023 Lauri poolt esitatud nõudeavaldus koos nõuete esitamise tähtaja muutmise taotlusega.
Haldur on Lauri nõudeavalduse kätte saanud ja viib läbi nõuete kaitsmise PankrS sätestatud korras. Kuna menetluses on veebruaris 2023 esitatud PankrS § 93 lg 1 tähtaja ületamisega veel üks nõudeavaldus, siis kutsub haldur nende läbivaatamiseks kokku uue nõuete kaitsmise koosoleku.
PankrS § 193 lg 5 kohaselt kohaldatakse menetlustes, kus pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1.veebruari nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele PankrS redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Lauri pankrotiavaldus on menetlusse võetud 27.02.2020 ja seega toimub nõuete kaitsmine ja tunnustamine kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS 5.peatüki 2.jao redaktsiooni kohaselt.
2. 19.02.2023 võlgniku kaebus pankrotihalduri tegevusele.
1) Haldur ei ole keeldunud võlgnikule toimiku tutvustamisest. Täpsem selgitus alljärgnevalt p-s 3.
2) Pankrotimenetluse ajal ei teavitanud võlgnik haldurit Kesk 1a-37 korteri väljaüürimisest ja lepingu tingimustest. Menetluse ajal sai haldurile teatavaks, et pankrotivaraks oleva kaasomandiosa Kesk 1a korterist on pankrotimenetluse ajal olnud välja üüritud, kuid pankrotivarasse üürilaekumisi toimunud ei olnud. Vastuseks halduri päringule teatas võlgnik, et üürileping oli suuline ja üürisummaks 200€/ kuus. Haldur nõudis seni pankrotivarasse laekumata ja edaspidi tasutava ½ üürisummast laekumist pankrotivarasse. Jaanuaris 2022 sai haldur teada, et võlgnik on halduriga kokku leppimata ja ka haldurit teavitamata muutnud üürilepingut ja vähendanud üürisummat poole võrra. Pärast võlgnikult selgituste saamist nõustus haldur ka uutel tingimustel üürilepingu jätkamisega.
Seega ei olnud haldur korteri väljaüürimise vastu, vaid nõudis üürileandmise ja
üürilepingu tingimuste eelnevat kooskõlastamist.
Pärast seda, kui võlgnik teatas, et üürileping on lõpetatud ja üürnikud korterist
lahkunud nõudis haldur pankrotivaraks olevate võtmete koopiad. Pankrotivara
valduse ülevõtmise käigus sai haldur kolmandatelt isikutelt teada, et korterit välja
üürides oli Lauri nõustunud korteris olevate köögiseadmete ajutise eemaldamisega ning üürilepingu lõppemisel ei pidanud vajalikuks endise olukorra taastamist, vähendades sel viisil pankrotivara väärtust.
Võlgniku poolt kohtule esitatud kaebuses on manipuleeritud andmetega, kuna kaebuse lisas –„e-kirja väljavõte-üürikeeld“ on esitatud valikuliselt vaid üks osa halduri kirjast. Kustutatud on osa, millest nähtub, et võlgnik on pankrotivara halduri teadmata valitsenud ja raha omastanud. Samuti on tervik kirjast arusaadav, et haldur keelas korteri väljaüürimise põhjusel, et see tuli müüki panna (lisa 1- halduri 25.01.2022 e-kirja terviktekst). Samuti selgitas haldur pankrotivara müügiga seonduvat oma 28.01.2022 e-kirjas ( lisa 2).
3) Pankrotimenetluse ajal palus haldur SEB Pank AS-il täpsustada nõude suurust ( kuna väidetavalt tasus kaaslaenaja Laur I SEB Pank AS-i nõude aluseks olevaid laenulepinguid). Täpsustamise käigus selgusid asjaolud, millest võlgnik, ega ka SEB Pank AS oma nõudeavalduses ei olnud haldurit informeerinud. Nimelt ilmnes, et laenulepingu nr L070008780 alusel laenusumma ei ole vähenenud, kuna laenumakse tasutakse hoopis Laur I elukindlustuslepingu katteks. Haldur tegi päringud SEB Elu- ja pensionikindlustusele ning selgus, et kindlustusmaksete näol on kogunenud 8293,80 €. PankrS § 108 lg 2 kohaselt oli tegemist kolmanda isiku valduses oleva pankrotivaraga, mille haldur on kohustatud tagasi nõudma. Haldur esitas 27.10.2022 SEB Elu- ja pensionikindlustuse üksusele avalduse kindlustuslepingu lõpetamiseks ning selle tagasiostuväärtuse kandmiseks pankrotivara hulka. Kindlustusfirma kandis tagasiostuväärtuse 8436, 44€ üle 31.12.2022.a.
Kaebaja väited, et elukindlustus oli puhvriks eluasemelaenule ei ole asjakohased, kuna võlgniku suhtes on laenulepingute tähtaeg saabunud seoses pankroti väljakuulutamisega ja seega ei saa seal olla ka mingit puhvrit. Lisaks on käesoleval juhul halduri tegevuse tulemusena pankrotivara (kindlustussumma ) arvelt ka laenusumma vähenenud.
4) Pahatahtlikult manipuleeritud ja tekstiliselt täiesti arusaamatu on kõnealuse kaebuse p-s 4 märgitu. Viidatud laenulepingu ja kaebuse lisad märkega „raja õnnik leping“ ei puutu vähimalgi määral Lauri pankrotimenetlusse. Nimetatud on laenuleping lõppenud 12.03.2007 seoses laenulepingu nr L070008780 sõlmimisega, kuna viimati nimetatud laenu kasutamise sihtotstabeks oli Kodulaenu L060007688 refinantseerimine.
Lisaks on R.Õnniku töösuhe SEB Pank AS-iga lõppenud 2009-l aastal.
5) Jääb arusaamatuks, mil viisil võttis haldur elukindlustuslepingu lõpetamisega võlgnikult võimaluse tulu teenimiseks?
Ebaõiged on 19.02.2023 kaebuse p-is 5 ja 13.04.2023 kaebuses märgitud süüdistused nagu haldur ei arvestaks võlgniku 3-lapsega ja kohtleks lapsi erinevalt jms.
25.01.2022 e-kirjas (Lisa 1) on haldur muu hulgas selgitanud võlgnikule „ Täpsustan, et Teie sissetuleku arestimisel on haldur arvestanud 4 alaealise lapsega. See tähendab, et Teie käsutusse igakuiselt antav mittearestitav summa sisaldab ka Teiega koos mitteelava lapse elatist ja peate seda ka igakuiselt talle tasuma. Pankrotimenetluse ajal uute võlgade ( sh elatisvõlgade) tekkimine on lubamatu.
Palun teatage haldurile koheselt, kas Teil on ajavahemikul 27.03.2020- 25.01.2022 tekkinud täiendavaid elatisvõlgnevusi Volli ees? Kui on tekkinud, siis mis summas? Ühtlasi teatage milises summas olete tasunud pankrotimenetluse ajal alimente Vollile ? „
5.juulil 2022 edastas Voll´i esindaja Voll haldurile andmed, mille kohaselt ajavahemikul 27.04.2020-30.06.2022 oleks pidanud Laur vastavalt pooltevahelisele notariaalsele lepingule maksma Vollile elatist kokku 8911,55€, kuid on sel perioodil maknud vaid 432,45€. Makseid on teinud Laur I ja maksete suurused on olnud vahemikus 3-75€/kuus.
Seega sai haldurile teatavaks, et võlgnik suurendab pankrotimenetluse ajal ise oma võlgnevusi, kuna ei tasu eraldi elavale lapsele ettenähtud elatist, kuigi haldur arvestab töötasu mittearestitava osa võlgnikule ülekandmisel kõigi 4 lapsega ( st 3 temaga koos elavat last ja elatisnõudega Voll).
Võlgniku poolt teda ennast kahjustava tegevuse (võlgade suurendamise) vältimiseks hakkas haldur võlgniku palga mittearestitavast osast Vollile arvestatud osa kandma üle otse elatise saajale. Sealjuures ei täida haldur elatisnõuet vaid arvestab võlgniku mittearestitava sissetuleku välja TMS § 130-132 sätestatud alustel ning kannab elatise saajale üle alaealistele lastele arvest
Eesti lokkab korruptsioon, vargus ja litsentseeritud kuritegevus loe lähemalt Newscannhel.news iga päev uued lood:
