Delfi Meedia AS vastutav juhatuse liige Erle Laak-Sepp varastas firma ja veebilehe, eitab oma süüd!
Delfi Meedia AS vastutav juhatuse liige Erle Laak-Sepp varastas firma ja veebilehe, eitab oma süüd!
Delfi Meedia AS juhatuse liikmed Erle Laak- Sepp ja Argo Virkebau; AS Õhtuleht Kirjastuse juhatuse liige Erik Heinsaar ja Merle Viirmaa-Treifeldt Eesti Meediaettevõtete Liidu juhatuse liige on eiranud põhilist Looja poolt kehtestatud harmoonilise elukeskkonna tingimust – ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse.
Erle Laak- Sepp ja Argo Virkebau. Erik Heinsaar ja Merle Viirmaa-Treifeldt on avaldanud ja hoiavad Annika Urmi kohta laimu- ja valeinfot avalikult üleval nende juhitavates meediakanalites, samuti nad on kasutanud ilma loata Annika Urmi isikuandmeid ja teenivad Annika Urmiga seotud artiklite pealt igapäevast tulu. Vajutades linke, näete kui palju on bännereid nendes artiklites.
Erle Laak- Sepp ja Argo Virkebau. Erik Heinsaar ja Merle Viirmaa-Treifeldt nimetavad Annika Urmi kurjategijaks, petiseks, kelmiks, vargaks jne. Nad teenivad tulu teise inimese laimu pealt. SEE ON KElMUS!
Erle Laak- Sepp ja Argo Virkebau. Erik Heinsaar ja Merle Viirmaa-Treifeldt on valinud esindaja rolli äriühingutes, mis kannavad nimetust AS Õhtuleht Kirjastus, Delfi Meedia AS ja MTÜ Eesti Meediaettevõtete Liit, siis oma valitud rollist tulenevalt kannavad ka vastutust selle eest, mida väljastatakse nimetatud äriühingu nime alt. Faktiliselt ei saa äriühing ise millegi eest vastutada, kuna faktipõhiselt on tegu bioloogiliselt elutu fiktiivse kehaga.
Argo Virkebau, Erle Laak-Sepp, Erik Heinsaar, Merle Viirmaa-Treifeldt on mõjuvõimsad meediategelased ja nende seljatagust kindlustab suur rahakott.
Meedia on 3. võim ja väga mõjuvõimas, millega kõnealused isikud tahtlikult ebaausalt ümber käies lõhub inimeste, perekondade , laste elusid ja muserdades kõige jubedamal viisil. Ja selle meediakuriteo eest vastutavad isikuid ei saa isegi vastutusele võtta ja Annika Urmi näide on selleks parim.
ANNIKA URM’i EKSPERIMENT
Annika Urm tahtis teada, kas ainult Annikat või ka teisi isikud häirivad laimavad pealkirjad ja viis läbi eksperimenti ja avaldas nende kohta pealkirjad, milles nimetas neid samuti kurjategijateks. Artiklid ise on ajalooline uuriv eksperiment ja selle eesmärgiks on välja uurida, mida teevad kuritegelikud pealkirjad inimeste eludega.
Annika Urm Avaldas selliste pealkrijadega Satiirid, eksperimendi kirjeldus on all pool kirjas:
- 10.01.2023 „Delfi juht Argo Virkebau arvutist leiti lapsporno kompromiteerivad pildid, kuid eitab oma süüd!“
- 10.01.2023 „AS Ekspress Meedia juhatuse liikme Argo Virkebau arvutist avastati lapsporno pilte, kuid ta ise eitab oma süüd!“
- 07.01.2023 „AS Ekspress Meedia juhatuse liige Erle Laak-Sepp varastas ettevõtte raha, kuid eitab oma süüd!“
- 07.01.2023 „Delfi raamatupidaja Erle Laak-Sepp jäi vahele omanike petmisega, võltsides dokumente ja skeemitas raha firmast välja“
- 01.12.2022 „Erik Heinsaar on kaval Õhtulehe juht, jättes sekeemitades rahast ilma mitmed koostööpartnerid ja investorid“
- 01.12.2022 „AS Õhtuleht Kirjastus juhatuse liige Erik Heinsaar varastas firma ja veebilehe, kuid eitab oma süüd“
- 23.12.2022 „Süüdimatu Eesti Meediaettevõtete Liidu juht Merle Viirmaa-Treifeldt jäi vahele liikmete petmisega, dokumentide võltsimisega ja raha väljakantimisega“ .
Mis juhtus, kui olin avaldanud eksperimendi erinevates alternatiivmeediakanalites? Loetavuse suurus võrreldes Delfi ja Õhulehega on umbes 1%.
Erle Laak Sepp, Argo Virkebau, Erik Heinsaar ja Merle Viirmaa-Treifeldt kaebasid Annika Urmi kohtusse ja hagitagamise määruse alusel pidin nende meediategelaste uuriva eksperimendi artiklid maha võtma.
Iseenesest on see tore kui nad kulutasid selleks ca 7000 eur isiku kohta ja ilmselt läheb kohtukulud üle 20 000 eur ja nüüd on ka Annika Urm’il tegelikult kohtus ennast võimalik kaitsta, esimest korda üle aasta, kui see on võimalik ja tänu rikastele kelmidele. Mitte sellepärast, et kellegile oli päriselt liiga tehtud ja rikutud süütuse presumtsiooni!
Selle 1 kuuse eksperimendi käigus selgus, et laim on kõigile ebameeldiv, kohtusse saavad ainult need, kellel on mõjuvõimas positsioon ja raha. Samuti kõrgel võimu positsioonil oleva inimese empaatiavõime ei suurene selle käigus, tähtis on ainult enese ego ja nende enda kohta käivad pealkirjad on valed, mitte aga teiste isikute kohta.
Siinkohal tuletan meelde, et Annika Urmi laimavad pealkirjad on üleval olnud üle 6 aasta ja kohtusse olen pöördunud juba üle 1 aasta 11 korral, 6 korda taotlenud riigilõivu vabastust pole saanud kohtusse!
Olen pöördunud Politseisse, Andmekaitse Inspektsiooni, Konkurentsiameti, Presidendi, Õiguskantsleri, Justiitsministri, Riigikohtu esimehe poole enda murega ja abi ei saa mitte kusagilt! Pean pöörduma kohtusse kuhu andmekaitse inspektsioon küll ütles et riigilõiv on 100 eur aga tuleb välja, et hoopis 6×650 eur!!!
Olen pöördunud Delfi, Õhtulehe ja EML vastutavate isikute poole erinevate Isikuandmete avaldamise lõpetamise nõudega 4 korda ja juba üle aasta tagasi alustasin.
MIS ON KELMUS?
Meediaettevõtted loovad valet ettekujutust inimesest.
Artiklite lugemise eest võetakse tasu ja/või teenitakse reklaamitulu.
Artikkel annab lugejale asjast ebaõige ettekujutuse, mis tähendab varalise kasu saamist asjast ebaõige ettekujutuse loomise teel. Karistusseadustikus tuntakse seda kelmusena (§ 209. Kelmus (1) Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.).
Selle asemel, et need peavoolumeediakanalite juhid võtaksid maha Annika Urmi kohta valeväidetega ja laimavad artiklid, nad pöördusid kohtusse, kulutavad veel rohkem raha, et Annika Urmi kohta vale ja laim saaks olla nende endi kanalites üleval! Kui palju peavad need meediaettevõtted teenima, et selline asi oleks kasumlik?
Erle Laak- Sepp, Argo Virkebau, Erik Heinsaar ja Merle Viirmaa-Treifeldt’il on topelt standard, et nende kohta käivad kriminaalsed pealkirjad ja eksperimendi oluline sisu, mis ütleb et pealkiri on satiir on nende õigusi rikkunud. AGA KUI NAD AVALDAVAD PÄRISELT VALE INFOT ANNIKA URMI KOHTA, SIIS ON SEE AJAKRIJANDUS.
ÄRA TEE TEISTELE SEDA, MIDA SA EI TAHA ET SULLE TEAHKSE!
Minu küsimus: miks peab süütu inimene minema kohtusse enda süütust tõestama, maksma selle eest suurt raha, et ajakirjanik süüdimatult kedagi kurjategijaks tembeldab! Ja keegi ei saa võtta neid päriselt vastutusele!
Selle asemel peab see süütu isik minema kohtusse maksma 14-20 000 eur ja saama õiguse, kohtukulusid ei hüvitata ja valuraha on 500 eur! KUS ME ELAME?!
Annika Urmi puhul vähemalt 5 erinevat meedikanalit, avaldasid valet, tühistasid isiku, nimetasid kurjategijaks, ilma kohtuta, ilma kohtu otsuseta, et Annika Urm on varas, petis jne. Annika Urmil on ka lapsed ja pere, kes kõik on kannatanud! Ja sellepärast, et ajakirjanik, meediaväljaanne teenib raha teiste inimesete ja perekondade laimamise pealt!!! SEE ON KELMUS JA KURITEGU! Ja see on täna 6 a hiljem ikka jätkuv!
Merle Viirmaa-Treifeldt Eesti Meediaettevõtete liidu liikmete käive aastas on üle 100 000 000 (100 miljonit) EUR!
Delfi Meedia AS 2022 a prognoositav käive on ca 30 miljonit eurot ja puhas kasum 2,2 miljonit https://www.inforegister.ee/10586863-EKSPRESS-MEEDIA-AS
Õhtuleht Kirjastuse AS aasta käive on üle 15 000 0000 eurot. https://www.inforegister.ee/10678223-OHTULEHT-KIRJASTUS-AS
Annika Urm on oma mure ja abipalvega pöördunud:
Politseisse kahel korral
Andmekaitse Insepktsiooni poole kahel korral
Õiguskantseleri poole
Justiitsministeeriumisse
Konkurentsiameti poole, kuna tühistamine oli grupiviisiline ajaliselt planeeritud ja korduv
Eesti Presidendi poole
Riigikohtu Esimehe Villu Kõve poole
JA MIS TE ARVATE, MIDA NAD VASTASID? “PÖÖRDUGE KOHTUSSE?!” AGA SELLEKS PEAB OLEMA SUUR RAHAKOTT! MIKS PEAB SÜÜTU INIMENE KOHTUSSE PÖÖRDUMA, KUI EESTI PÕHISEADUS ÜTLEB:
- 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
Kostja Annika Urm esitanud kohtusse 11 hagiavaldust, kõik seotud antud artiklitega ja isikutega. Kuna Annika Urmi pole raha riigilõivu tasumiseks, siis pole Annika Urm ka võimalust saanud ausaks kohtumõistmiseks. Riigilõivu vabastuse taotlusi pole rahuldatud, ainuke viis kohtusse saada on, kui antud isikud seda ise teevad! Seda nad ka tegid ja mul on võimalus ennast kaitsta.
Kostja Annika Urm viimane ühishagiavaldus on kohtusse sisse antud 02.01.2023 ja ootab tänaseni riigilõivu osalise vabastuse taotluse järgi.
EKSPERIMENT
Antud lugu on ka ajakirjanduslik eksperiment. Eksperimendi käigus avalikustatakse 5 aasta jooksul 30 erinevat eksperimendis osaleva isikuga kuritegudega seostatud pealkirja ja isiku pilti, vähemalt 5 erineval domeenil.
Erle Laak-Sepp on andnud selleks eksperimendiks loa sellel hetkel kui ta aitas kaasa või ei takistanud Annika Urmi kohta korduvalt valeandmete ja faktivigade avaldamist ning osales grupiviisilises tühistamises meediaväljaannete poolt.
Annika Urmi pöördumine Erle Laak-Sepp’a poole, mis jäeti tähelepanuta
17.11.2022 Isikuandmete avalikustamise lõpetamise NÕUE
Eksperimendi tingimused on, et Erle Laak-Sepp kuritegudega seostatud pealkiri ilmuks vähemalt 5 erineval domeenil veebiväljaandes, uudistekanalis, blogides, nii välismaal kui Eestis ja kindlasti peab olema lugu avaldatud 2 korda samal päeval. Domeenid peavad olema erinevate isikute kontrolli all. Samuti peavad olema osad uudiste lingid ka URL-id, millel on ainult pealkiri ja pilt, et inimesed ei saaks lugeda sisu.
Siinkohal otsime isikuid kes saaks avaldada sama eksperimenti erinevates meediaväljaannetes, blogides ja veebilehtedel.
Eksperiment viiakse läbi paljude inimestega, nendega, kes on andnud kas teadlikult või oma teadmata selleks loa, osalenud Annika Urmi grupiviisilises korduvas tühistamises ja laimukampaanias ja kes on eiranud süütuse presumptsiooni.
Eksperimendi nimekiri täieneb ja neid isikuid on tänaseks juba üle 100. Nimekiri täieneb kohtuprotsessides ja kirjavahetustes osalevate isikutega, kus Annika Urm nõuab oma maine kahjustamise lõpetamist.
Alustame eksperimenti advokaatidega, meediaväljaannete juhatajatega, ajakirjanikega, pressinõukogu liikmetega. Samuti kuuluvad siia kõik avalikud teenistujad, kes on võtnud endale erinevad rollid: kohtunikud, politseinikud, uurijad, andmekaitse, konkurentsiameti, õiguskantsleri ja presidendini välja, samuti ka kõik need, kes on laimu- ja süüdimõistmise kampaania ette valmistanud, elluviijad ja kes pole suutnud ka seda kahjutegevust takistada ja lõpetada. Just need isikud, kes on viimase 12 kuu jooksul kõige sellega seotud olnud otseselt või kaudselt. Samuti kohtujuristid ja täideviijad, kes on neile dokumentidele alla kirjutanud või vastu võtnud.
Mida me uurime eksperimendi käigus ja millistele küsimustele otsime vastuseid:
1) Kuidas mõjutab veebiväljaannetes koduvalt ilmunud kuritegevusega seotud pealkirjad isikute elusid pikema aja jooksul, minimaalselt 5 aastat?
2) Kuidas tunneb subjekt, kui peab pidevalt selgitusi andma internetis leiduvate pealkirjade kohta. Kuidas see mõjutab nimekaime, pereliikmeid, sugulasi, töökaaslaseid, sõpru.
3) Kuidas ja millise ajaga jõuavad pealkirjad SEO otsingu tulemustes esikümnesse Googles?
4) Kuidas mõjutavad pealkirjad ja pildid isikute võimet tööle saada, karjääri teha, kas on nad kliente kaotanud, kuidas on see mõjutanud nende tervist ja elukvaliteeti?
5) Kas isikul jääb alles töökoht, või jääb töötuks ja kas ta saab oma erialal enam tööd või üldse mingit tööd?
6) Kuidas see mõjutab isiku sotsiaalseid suhteid?
7) Kuidas see mõjutab isiku usaldusväärsust eluliselt vajalike lepingu sõlmimistel (rent, üür, liising, sideteenused,..) või finantsasutustega suheldes?
8) Kuidas mõjutab korduv grupiviisiline tühistamine isiku tervist pikema aja jooksul?
9) Selgitame välja kui suur on negatiivse mõju vahe kas subjekt on korduvalt tühistatud Eesti suurimates meediaväljaannetes või väiksematel veebilehtedel
Mis on Annika Urmi ja AS Delfi Meedia juhatuse liikme finantsjuhi Erle Laak-Sepp vaheline seos?
AS Ekspress Meedia juhatuse liige Erle Laak-Sepp on vastutav väljaandja ja Annika Urmi laimu- ja tühistamise kampaania eest vastutav isik. Annika Urm on pöördunud Erle Laak-Sepp’a poole, et tema juhitav meediaettevõte võtaks maha faktivigadega artiklid Annika Urm kohta.
Annika Urm ei ole olnud kohtu all ega süüdi mõistetud finantskuritegudes ega ka kellegi petmises, varastamises või valetamises. Erle Laak-Sepp Delfi juhatuse liige, kes on üks vastutav isik DELFI veebis ilmunud lugudele, mis väidavad vastupidist! Teine AS Ekspress Meedia vastutav juhatuse liige on Argo Virkebau, temast juba järgmise artiklis!
Erle Laak-Sepp ja Argo Virkebau Delfi vastutavad juhatuse liikmed rikuvad süütuse presumptsiooni, ajakirjanduse eetika koodeksit ja Eesti Vabariigi põhiseadust!
Annika Urm on pöördunud kohtusse. Delfi veebis ilmunud artiklite pealkirjade tõttu on Annika Urm töötu ja tal pole olnud võimalik maksta riigilõive! Ta on taotlenud riigilõivu vabastust kuid korrumpeerunud ja ebapädevad avalikud teenistujad (need on nimekirjas) on need avaldused tagasi lükanud. Riigilõivude summa 5 x 650 eur ja lisaks ka juriidilised kulud. Riigilõivu vabastus Põhiseaduses, et igal inimesel on õigus ausale kohtumõistmisele, on ainult sõnakõlks.
AS Delfi Meedia vastutavad isikud on Erle Laak-Sepp ja Argo Virkebau ja Kroonika peatoimetaja Ingrid Veidenberg nad kõik koos vastutavad nende lugude ilmumise eest:
- See pole ajakirjandus
AJAKIRJANDUS:
Ajakirjandust luuakse avalikkuse jaoks, see teenib ühiskonda. Ülejäänud meediast eristab seda vastutus. Ajakirjandus vastutab, et sinuni jõuaks kontrollitud ja ajalik ehk päevakajaline info. Sellest ka sõna – aja kirjandus. Ajakirjandus tugineb kontrollitud faktidel ja seda on toimetatud, et see oleks täpne ja usaldusväärne. Kõige olulisem – ajakirjandus on natukene nagu teaduslik katse. Seda peab olema võimalik kontrollida ja uutes tingimustes taasluua. Sest faktid jäävad ju samaks.
Annika Urm pole kunagi raamatupidamise ega finantspettuses süüdi mõistetud, samuti pole teda üheski teises kuriteos süüdi mõistetud. Suurem osa Annika Urm kohta avaldatud uudiste pealkirjad on aga just nendes kuritegudes süüdimõistvad või vihjavad, millega on Annika Urm ühiskonnast välja „heidetud“ kui petis raamatupidaja ja jätkulugudes nimetatakse korduvalt petiseks.
AVALDATUD:
- november 2016. aastal väljastati äriü hingu AS Ekspress Meedia nime alt kaks minu mainet teotavat artiklit, mis on leitavad järgnevatelt veebiaadressitelt:
ENNE SAADET- Tegemist on sisuturundusliku reklaami artikliga, kus on kasutatud reklaamiks ilma loata Annika Urmi isikuandmeid:
https://kroonika.delfi.ee/artikkel/76436831/paljastus-eesti-staare-rahaga-petnud- raamatupidaja-peab-end-lihtsalt-kavalaks
PEALE saadet:
https://kroonika.delfi.ee/artikkel/76438045/eesti-ettevotteid-ja- seltskonnategelasi-rahadega- tussanud-annika-urm-inimesed-suudistavad-sest- keegi-peab
Pealkirjast nähtub, et ajakirjanik ja meediaväljaanne on endale võtnud kohtuniku volituse ja mõistnud Annika Urmi süüdi varguses ja pettuses.
Kõiksugused süüdistused Annika Urmi suunas nimetatud artiklites on ebaõiged. Objektiivne hinnang: kui segada tõepärased ja kontrollitavad faktid valega, mida pole lugejal võimalik kontrollida, muutub kogu esitatu keskpärase lugeja jaoks tajutavaks tõeks. Artiklites on selgesti näha, et Annika Urmi süüdistavas vormis esitatud väidete taga puuduvad faktipõhised tõendid. Artiklite avaldamiste hetkest alates hakkas hageja majanduslik seis üha kesisemaks muutuma, sest inimesed pidasid nimetatud artiklitele tuginedes Annika Urmi ebausaldusväärseks. Hakkas kasvama erinevas vormis kahju (majanduslik kahju, sotsiaalne kahju, psühholoogiline kahju, isikliku elu aja hõive kahju jne).
GOOGLE otsingumootori SEO äri
See pole ajakirjandus, see on Google’i otsingumootori SEO äri, mida tehakse minu arvel täiesti teadlikult ja tahtlikult. Ajakirjandusvabaduse sildi all kaitstakse seega tegelikult Google SEO äri, sest isikuid ei otsita mitte ajakirjandusväljaande veebilehelt vaid otsingumootorist.
See ei ole ajakirjandus, see on raha teenimine teise inimese au ja hea nime arvelt. See on kelmus!
Artiklid annavad lugejale asjast ebaõige ettekujutuse, mis tähendab varalise kasu saamist asjast ebaõige ettekujutuse loomise teel. Karistusseadustikus tuntakse seda kelmusena (§ 209. Kelmus (1) Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.).
Väljaanne teenib reklaamiraha, aga mina ei saa tööd, sest inimesed loevad pealkirju. Vähemalt kaheksa inimest kümnest loeb ainult pealkirja. Tegemist ei ole ajakirjandusega. Ajakirjanduseks ei saa neid artikleid pidada ka seetõttu, et vähemalt pooled artiklid on avaldatud ENNE Radari saate eetrisse minekut ja ajakirjanikud ei ole teinud iseseisvat uurimistööd, ei ole suhelnud ega kuulanud ära asjassepuutuvaid isikuid, nad on reklaaminud samal päeval HILJEM eetrisse minevat saadet, tehes minu kohta järeldusi juba enne, kui nad on isegi saadet näinud! See ei ole ajakirjandus, see on reklaam. Ma ei ole andnud oma nõusolekut sellises reklaamis osalemiseks. Peale saadet on artiklid sisuturundus. Radari saade on ostetud.
AS Ekspress Meedia on mittetulundusühingu Eesti Meediaettevõtete Liidu liige
Mittetulundusühing Eesti Meediaettevõtete Liit
Eesti vabariigis on mittetulundusühing Eesti Meediaettevõtete Liit võtnud kohtu rolli ja süüdi mõistnud kuritegudes oma pressinõukogude otsustega nagu see oleks kohtuotsus. MTÜ liikmeteks on aga nende samade meedia väljaannete ninamehed. MTÜ Meediaettevõtete Liit on täielik kuritegelik organisatsioon, mis on hästi organiseeritud ja tema liikmete käive iga aasta on üle 100 milj euro. Ajakirjanike väljamõeldised ja laimud legaliseeritakse läbi pressinõukogu otsuste, mis omakorda võimendavad uudiste levitamist ja reklaami müüki.
See on kartelli kokkulepe, millest aga konkurentsiamet pole aru saanud, et see on uut moodi võimukartell. Konkurentsiametile on ka tehtud avaldus.
Just sellise Eesti Meediaettevõtete Liidu tegevuse või tegevusetuse tulemusel on Annika Urm kaotanud igasuguse võimaluse teha elukutselist tööd finantsistina-raamatupidajana.
AS Ekspress Meedia on MTÜ Eesti Meediaettevõtete Liidu liige ja on liikmena aktsepteerinud Eesti ajakirjanduseetika koodeksit https://meedialiit.ee/eetikakoodeks/, mille punkt 4.4. ütleb, et ajakirjandus ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust.
Annika Urmi pole kunagi kohtus üheski kuriteos süüdi mõistetud. Annika Urm pole kunagi süüdi mõistetud üheski sellises kuriteos, mille kohta artiklites mulje jäetakse, et Annika Urm on need teod toime pannud (omastamine, vargus või pettus). Tegemist on artiklites lisaks ka veel ajakirjanduseetika rikkumisega.
AS Ekspress Meedia on oma tegevuses vastuolus kinnitatud eetikakoodeksiga https://meedialiit.ee/eetikakoodeks/ ka järgmiste punktidega:
1.4 Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Nii Radari saade kui järgnevad artiklid avaldavad paljasõnalisi väiteid, mis on väärad ja ebakohaseid väärtushinnanguid.
1.5 Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada. Ei ole arusaadav, milline oli avalik huvi kajastada 2016 aasta lõpus Annika Urmi ja Marge Tava (Rahu) äritüli, milles pooled olid saavutanud kokkuleppe juba 2014 aastal, seejuures kajastuses üht osapoolt räigelt negatiivselt sildistades. Annika Urmi raamatupidamisklientidel ei olnud talle etteheiteid, kuid pärast saadet ja artikleid lõpetasid nad koostöö ja ka kuus aastat hiljem ei ole Annika Urm raamatupidamisalast tööd saanud, sest kes võtaks tööle süüdimatu staare rahadega tüssanud raamatupidaja?
4.1. Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil. Just nimelt faktiline informatsioon puudus.
4.8. Avaldades materjale õigusrikkumistest, kohtuasjadest ja õnnetustest peab ajakirjanik kaaluma, kas asjaosaliste identifitseerimine on tingimata vajalik ja milliseid kannatusi võib see asjaosalistele põhjustada. Ohvreid ja alaealisi kurjategijaid üldjuhul avalikkuse jaoks ei identifitseerita.
4.9. Inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele.
4.10. Tsitaatide, fotode, heli- ja videomaterjali kasutamisel originaalist erinevas kontekstis tuleb olla ettevaatlik. Eksitus-ohtlik montaaž, samuti heli või pildi moonutus olgu varustatud asjakohase märke või teadustusega.
4.11. Fotod, fotode allkirjad, pealkirjad, juhtlaused ega saatetutvustused ei või auditooriumi eksitada.
Kuidas käib kohtusse kaebamine?
Kui nüüd keegi soovib ajakirjanikku või meedia väljaannete või kodulehte kohtusse kaevata ilmselge valede levitamisega, peab siis ohver ise minema kohtusse maksma ühe veebilehe kohta riigilõivu 650 eur + hagiavaldus 2500-3000 eur. Määruskaebuste edasikaebamine 70 eur. Ja kui neid väljaandeid on 5 siis summa, et valedega (Annika Urm nimetamine petisest raamatupidajaks) võidelda pead välja käima on 5×650 eur riigilõivuks on 3900 eur ja hagiavaldusteks umbes 10 000 eur, kohtus käimise alustamiseks on sul vaja välja käia ca 14 000 eur. Lõpuni kohtus käimine ilmselt mitu korda suurem.
Riigilõivu vabastus või riigi abi kohtukulule on ainult sõnakõlks, reaalselt pole seda võimalik kuidagi saada. Olen läbi käinud 6 hagiavaldust.
KELMUS
Eestis ajakirjanik, juhatuse liikmed ja ka avalikud teenistujad ei vastuta millegi eest. Nad jätkavad rahumeeli oma tegevust ja selle üle veel naerdes, sest nad ei ole maha võtnud faktivigadega artikleid vaid endiselt teenivad valede pealt raha. Mida kauem valet presenteerida nagu oleks see tõde, seda rohkem lugeja seda tõe pähe võtab.
Meediaettevõtted loovad valet ettekujutust inimesest, ja selle pikaajaline kordamine hakkab külge lugejale, justkui oleks need väited tõesed ja seda me ka selle uuriva ajakirjandusliku eksperimendiga ka uurime, mis saab „tõest“ 5 a pärast! Kuidas on see eksperiment mõjutanud Erle Laak-Sepp’a ja teiste asjaosaliste elu.
Artiklite lugemise eest võetakse tasu ja/või teenitakse reklaamitulu.
Artikkel annab lugejale asjast ebaõige ettekujutuse, mis tähendab varalise kasu saamist asjast ebaõige ettekujutuse loomise teel. Karistusseadustikus tuntakse seda kelmusena (§ 209. Kelmus (1) Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.).
Eesti Vabariigi Põhiseadus ei kehti!
Annika Urm ja tema pereliikmete suhtes ei kehti täna Eesti Vabariigi Põhiseadus , mis ütleb:
- § 13.Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele.
- § 14.Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.
- § 15.Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.
- § 17.Kellegi au ega head nime ei tohi teotada.
- § 18.Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada
- § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
- § 25.Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
Annika Urm peab saama kaitsta oma õigusi Eesti Vabariigis, kuid reaalsuses see ei toimi ega pole võimalik.
See nimekiri on esialgne ja täieneb jooksvalt.
Eksperimendis osalevate nimekiri, kes kõik on eiranud süütuse presumptsiooni ja avaldanud või lubanud avaldada faktivigadega lugusid:
Vandeadvokaat Karmen Turk AS Postimees Grupp on AB TRINITI kliendiks
Vandeadvokaat Maarja Pild AS Postimees Grupp on AB TRINITI kliendiks
Erik Heinsaar
Priit Heinaste
Katrin Lust
Anu Saagim
Keit Paju
Heidi Ruul
Erik Heinsaar
Martin Šmutov
Merle Viirmaa-Treifeldt
Eesti Ekspress AS Delfi Meedia Juhatuse liige Argo Virkebau
Urmo Soonvald
Tarvo Uljejev
Erle Laak-Sepp
Piret Põldoja
Ingrid Veidenberg
Mari Männiko vandeadvokaat MTÜ Eesti Meediaettevõtete Liit (EML) on Advokaadibüroo HEED Entsik OÜ klient
Pressinõukogu esimees Andrus Karnau
Katrin Karu
Signe Suur
Martin Mets
Siim Saidla
Kert Avasalu
Reelika Salong
Timo Tõnisma
Kädi-Ly Männik
Robert Sarv
Marge Rahu
Peeter Tava
Triin Sommer
Marii Karell
Avalikud teenistujad:
Teenistuja rolli tähendus
Avaliku teenistuja roll tähendab avalikku usaldusisikut. Selguse huvides tuletan esmalt meelde mõningad märksõnad, millest peab teenistuja oma rollis olles lähtuma – seda juhuks kui need teadmata asjaoludel ununenud on. Nendeks on usaldusväärsus, inimesekesksus, asjatundlikkus, erapooletus, avatus ja koostöö. Tõsi, on mainitud ka seaduslikkust, kuid sedagi täpselt sellises ulatuses, mis kehtivad teenistujale endale tema valitud rollist tulenevalt ja need ei ole rakendatavad mitteteenistuja suunas.
Teenistuja eetika koodeksil on kogu teenistuja olemus kokku võetud ühe lausega: „avalik teenistus eeldab avalikkuse usaldust, kus teenistuja teenindatavaks objektiks on rahvas“. Isiklikult leian, et usaldus pole eeldatav, vaid see on midagi seesugust, mis tuleb välja teenida, vastasel korral on tegu pimeusaldusega, mille sünonüümiks on kergemeelsus ja naiivsus, millest viimased ei ole terve mõistusega inimese tunnused.
Avaliku teenistuse seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/13276914
Avalikud teenistujad:
Avalik teenistuja Maido Roots
Avalik teenistuja Karin Mölder
Avalik teenistuja Kohtujurist Evelin Miggur
Avalik teenistuja Liina Naaber-Kivisoo
Avalik teenistuja Tarmo Tina
Avalik teenistuja Kohtujurist Airika Pilv
Avalik teenistuja Ann Meriluht
Avalik teenistuja Villu Kõve
Avalik teenistuja Fred Fisker
Avalik teenistuja Karina Kukkes
Avalik teenistuja Triin Niinemets
Avalik teenistuja Lauri Liisa Sarapuu
Avalik teenistuja Politseikapten Helen Pallon
PPA avalik teenistuja Kati Jürissaar
Avalik teenistuja Annika Kaljula AKI jurist peadirektori volitusel
Avalik Teenistuja Pr Maris Lauri Justiitsminister
Avalik Teenistuja Kristel Lekko õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel
Avalik teenistuja President Alar Karis
Avalik teenistuja Õiguskantsler Ülle Madise
Avalik teenistuja Pille Lehis Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor
Avalik teenistuja Vallo Kariler
Avalik teenistuja (Kohtujurist) Laila Üleoja (Maido Roots)
Avalik Teenistuja Olev Mihkelson
Avalik Teenistuja Anneli Alaveer
Uuriva ajakirjanduse eksperimenti on võimalik takistada avalikel teenistujatel, kes on võtnud endale kohtuniku, politsei ja andmekaitsmise kohustused ja võtta menetlusse Annika Urmi kuriteoavaldused, hagid ja kohustised nende meediaettevõtete vastu , kes on eiranud süütuse presumptsiooni.
Meediaettevõtete juhtidel ja ajakirjanikel on võimalik kustutada Annika Urmi mainet kahjustavad lood interneti serverites, taastada endine olukord ja korvata kahju, mis sellega on kaasnenud pika aja jooksul.
Kohtunikud kes ei tunne põhiseadust ja on kaa kaasatud eksperimenti
Avalik teenistujad Vallo Kariler, Liina Naaber-Kivisoo, Maido Roots ja Pille Lehis, Postimehe juht Toomas Tiivel, Õhtulehe juht Erik Heinsaar vandeadvokaat Karmen Turk, Delfi juhid Erle-Laak Sepp ja Argo Virkenbau, Ärimehed Siim Saidla, Martin Mets ja ajakirjanik Kert Avasalu, Merle Viirmaa-Treifeldt eksperimendi artikleid lugeda siit